 |
| Mõttekoht - Eesti ja India on nakatuvuse poolest samal tasemel! |
Homsest, või tegelt juba tänasest Eesti aja järgi kaotatakse Eestis mitmed piirangud. Põhiküsimus mis paljudel meeles mõlgub: millised tagajärjed saavad sellel olema. Kõige kaalukama sõna ütles teadusnõukogu ja nende prognoosid polnud eriti julgustavad. Ka kõige soodsama asjade käigu juures ennustatakse Jaanipäevaks mõnevõrra langenud, kuid endiselt kõrget nakatuvust. Seda nimetatakse "keskmise riski tasemeks" - mis paraku tähendab Jaanipäevaks vähemalt 100 (SADA) korda kõrgemat nakatumist kui eelmisel aastal samal ajal. Kui eelmisel aastal oli Eestis esimesel mail keskmiselt 10 uut juhtu päevas, esimesel juunil 5 juhtu siis jaanipäevaks langes see alla ÜHE!!! kus püsis pea kuu aega.
 |
| Surmade suhtarv nakatunute kohta madal nii Eestis kui Indias??? |
Praegusel ajal on muidugi õige keeruline ennustada, kuidas pandeemia käik kulgeb kuna põhiliseks teguriks osutub elanikkonna (ennustamatu) käitumine mitte enam piirangud ise. Piiranguid võib kehtestada palju tahad aga kui rahvas sellest kinni ei pea siis ka tulu ei tule. Ühelt poolt suureneb järjest immuunsete kodanike arv, teiselt poolt suureneb ka inimeste väsimus, ükskõiksus ja trots. Viirus muidugi ei hooli, kasutab levimiseks iga kodanike poolt lahkelt pakutavat võimalust.
Massimeedias räägitakse viimase nädala jooksul India katastroofist. Vaadates aga kuivi ja emotsioonituid numbreid näeme, et India saavutas alles eile suhteliste nakatumiste poolest sama taseme, mis momendil Eestis!!! Surmade arvu poolest nakatumiste kohta on Eesti ja India väga sarnased. OK, see number sõltub suurelt osalt definitsioonist ja on suht madal erinevail põhjustel, eelkõige ilmselt seoses ametlike nakatumiste ja surmade registreerimise metoodikaga. Tänu Eesti meditsiinisüsteemile suudeti kriis just-just piiri peal hoida.
 |
| Vähemalt ühe doosi saanute poolest Eesti 25%, Canada 34% |
Järgmine väga huvitav statistika puudutab vaktsineerimist. USA juhib siin pikalt nii esimese doosi kui ka täielikult vaktsineeritute protsendi poolest. Eesti on väga heas seisus täielikult vaktsineeritute poolest, kuid esimese süsti saanute tasemelt keskmine. Praeguste teadmiste põhjal otsustades on efektiivseim pandeemia aeglustamiseks anda võimalikult palju esimesi doose, mis pakuvad lõviosa immuunsusest. Teise doosiga võivat oodata kuna see tõstvat suht vähe juba saavutatud immuunsust, kuid tähtis immuniteedi pikendamise seisukohast. Olukorras kus võib juhtuda, et seoses uute mutatsioonidega tuleb vaktsiini niikuinii peenhäälestada paistab esimese doosi võimalikult laialdane pakkumine efektiivsema strateegiana. Aga ei maksa ette rutata: kardinaalselt erineva strateegiaga Eesti ja Canada peaks pakkuma väga huvitava võrdlusmomendi, aeg annab selguse.
 |
| Täielikult vaktsineerituid Eestis 10%, Canadas alla 3% |
Muudest huvitavamatest uudistest tuleks mainida, et Canadas on juba õige palju koosviibimiste korraldajaid ja neil viibijaid kopsakalt trahvitud. Läänerannikul andis kohtunik ürituse korraldajale teada, et kui tema peol viibinuist peaks keegi koroona tõttu surema esitatakse süüdistus tapmises hooletuse tõttu, ka püsiva tervisekahjustuse korral ootab karm karistus. Vaatamata Eestist madalamale nakatuvusele püsivad kõige karmimad piirangud, mis on hakanud Ontarios tasapisi nakatumist langetama. Austraalia rakendab kriminaalkaristust kodanikele, kes üritavad Indiast tulles piiri ületada.
Ma kaldun arvama, et juuli alguseks selgub ka praeguse koalitsiooni ja peaministri saatus. Kui pandeemia saab suht edukalt maha surutud ja kolmas (vältimatu?) laine lükkub sügisesse peaks positsioon üsna kindel olema. Kui kolmas laine peaks suve ja eelkõige Jaanipäeva nässu keerama eeldaksin nii valitsuse kui peaministri tagasiastumist, sest ilmselgelt on vastu võetud otsused, nende elluviimine või kontroll ebapiisavad. Ma pole valitsuse vastu aga ebaõnnestumise korral peavad otsustajad võtma vastutuse. Emotsionaalselt on piirangud väga rasked, kuid ei saa vastu vaielda kõrvaloleva pildi sõnumile.
P.S. Ma ise arvan ja loodan ilma igasuguse tõsiseltvõetava põhjenduseta, et olukord kujuneb suveks ehk isegi paremaks kui teaduskoda ennustab. Aga mütsi küll ei tõota selle nimel sööma hakata😜
Indiast lugedes ei omistaks ma nende ametlikele numbritele ülearu suut kaalu. Need, kes jäävad testimata ja omaette kuskil ära surevad, ei lähe ka koroonastatistikasse kirja.
ReplyDeletehttps://www.nytimes.com/2021/04/24/world/asia/india-coronavirus-deaths.html
"At one of the large cremation grounds in Ahmedabad, a city in the western Indian state of Gujarat, bright orange fires light up the night sky, burning 24 hours a day, like an industrial plant that never shuts down. Suresh Bhai, a worker there, said he had never seen such a never-ending assembly line of death.
But he has not been writing down the cause of death as Covid-19 on the thin paper slips that he hands over to the mournful families, even though the number of dead is surging along with the virus.
“Sickness, sickness, sickness,” Mr. Suresh said. “That’s what we write.”
When asked why, he said it was what he had been instructed to do by his bosses, who did not respond to requests for comment."
ja
"Over 13 days in mid-April, Bhopal officials reported 41 deaths related to Covid-19. But a survey by The New York Times of the city’s main Covid-19 cremation and burial grounds, where bodies were being handled under strict protocols, revealed a total of more than 1,000 deaths during the same period."
ja näiteid on seal veelgi.
Laias laastus: ühest küljest üritavad võimud olukorrast roosilisemat pilti näidata, teisest küljest varjab ka osa peresid oma lähedase surmapõhjust, sest kardavad, et tervet peret hakatakse siis katkutõbistena kohtlema.
Sama - https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2021/04/30/992451165/india-is-counting-thousands-of-daily-covid-deaths-how-many-is-it-missing
Kahtlemata on Indias tegelik olukord palju hullem kui seda ametlikult näidatakse. Paraku on see nii ilmselt enamuses maailma riikides: kus vähem, kus rohkem. Economisti lisasuremuste graafik annaks päris hea info, aga India puhul pole ilmselt ka need andmed väga usaldatavad.
DeleteHuvipakkuvam on tegelt edaspidine võrdlus Eesti ja Canada vahel kus piirangute rakendamise taktika momendil väga erinev. Müts maha kui Eesti risk õigustab ennast.
Selles Economisti graafikus, mis ma leidsin, Indiat lihtsalt ei ole.
Delete... ja kui ma üritasin niisama guugeldada, siis leidsin artikli uurimusest, kus üritati just lisasuremust jälgida, ja India oli üks neist riikidest, mis selle kohta andmeid lihtsalt ei andnud.
DeleteLoomulikult on igal pool nakatumine suurem kui ametlikud numbrid näitavad, aga ma ei usu, et Eestis neid sihilikult varjataks. Ja vähemalt on meil liigsuremuse andmed olemas.
Hiinat ka pole seal. Indias on selline korralagedus, et riigil endal pole ka andmeid. Hiinas jälle vastupidi, et riik kontrollib kõike ja ei anna lihtsalt suremuse andmeid välja. Tundub.
Deletehttps://lockdownsceptics.org/2021/05/01/mask-harms-study-retracted-by-journal-claiming-science-clearly-shows-masks-work-but-fails-to-cite-any-evidence/
ReplyDeletehttps://lockdownsceptics.org/2021/05/03/government-evidence-on-masks-is-weak-and-a-mess/?fbclid=IwAR3GdGp7oRu3o3fTHHNiy06I1RYh7zJuDxkX3WsZ1gu5JGhuzsT9GGh7HX4
Oleks ju naiivne midagi muud loota veebilehelt mis ametlikult ennast lockdownide skeptikuks kutsub. Sama moodi leiab lamemaalaste lehelt maa lamedust "tõestavaid" lugusid ja religioossetelt organisatsioonidelt jumala õlistamist ning "imede" kirjeldusi.
DeleteArvata oli,et suhtud skeptikutesse halvasti. Ilmselt ei lugenudki artikleid ja sildistad teistsugusel arvamusel olijaid. Skeptisism arendab mõttetegevust, ärgitab kahtlema ja küsimusi esitama kehtivate tõekspidamiste ja dogmade vastu. Oled valel teel kui neid lamemaalasteks sildistad.Pigem oled ise koroona religiooni kinni jäänud.
DeleteOot-oot, ma olen ise täiega skeptik, mis tähendab seda, et kahtlen kõigis teooriates aga usu ühtegi lihtsalt palja usu pärast. Samas võtan arvesse spetsialistide enamuse arvamusi kui ise antud alal ekspert pole. Näomaskide kasulikkust kinnitab VALDAV enamus eksperte. Alati ja kõigile teooriatele leidub vastaseid ka spetside seas, kui nad aga üksikud või rõhuvas vähemuses, on loogiliselt võttes õigus teisel pool,
DeleteNB! See pole nüüd üldse näomaskide teemal, pealegi ma ise olen usin maskikandja -
Delete- aga (teaduses, ekspertidel) ei ole enamusel tingimata õigus:
"Science sometimes works by having groundbreaking papers that overturn decades worth of dogma and well established beliefs. Quality matters more than quantity and while there’s an infinite number of incorrect theories, there’s only one right answer."
https://psmag.com/education/scientists-are-wrong-a-lot
Täiesti tõsi, et suured läbimurded nagu rekatiivsusteooria ja kvantmehhaanika on väheste geeniuste mõttelend mis käis vastu oma aja õldisele veendumusele. Samas näomaskide kandmist või mittekandmist ma samasse kategooriasse ei paneks ;)
DeleteJah, täitsa nõus sinuga, samasse kategooriasse ei paneks.
DeleteTeisalt - ja ausõna üldse mitte selleks, et sinuga vaielda - ma olen siin omaette mõelnud, et mismoodi see 2 aastat maskinägusid praegu ca 2 aastastele väikelastele on mõjunud, mismoodi see nende tulevast sotsiaalset toimetulekut, emotsioonide lugemise oskust jms mõjutab.
... või noh, aasta või poolteist või kaua see pandeemia-jama on kestnud, mul ajaarvamine sassis juba - aga eelmise kommentaari mõte jääb samaks.
DeleteSelle koha pealt ei muretseks kui mõelda oma vanematele ja nende põlvkonnale, kes elasid sõja aja ja hilisemad Stalini repressioonid üle. Koroona maskide nägemine on võrreldes eelmainituga käkitegu.
DeleteOma pere nägusid ja omavanuste sõprade nägusid õues mängides ikka näevad.
Delete(näen pidevalt kodu lähedal mänguväljakul eri vanuses pägalikke ja vahel lausa vanapägalikke turnimas.)
... rääkimata sellest, et tänavapildis on peaaegu kõik ilma maskita.
DeleteTT, repressioonide näide ei ole ses mõttes hea, et paljudel represseeritutel - kes ellu jäid - oligi eluks ajaks psüühika pekkis.
DeleteMa ise tean mõnda sellist.
Mõte oli selles, et inimesed on võimelised väga raskeid aegu üle elama ja koroonakriis on sõjaajaga võrreldes tühine. Lihtsalt me ise harjunud nii kerge ja stabiilse perioodiga, et iga väiksem mullistus tundub maailma lõpp. Muidugi toovad kriisid kaasa ohvreid aga enamus surub hambad risti ja elab üle, muidu poleks inimkond siianigi vastu pidanud.
DeleteTglt ei pea inimkonna allesjäämiseks isegi enamus alles jääma.
DeleteAga Epp ei rääkinud ka ellujäämisest, vaid sellest, kas lastest tulevad nägusid nägemata normaalsed inimesed. Normaalse empaatiaga, emotsioonidega jne.
Ma ise ei näe maskikandmises seda ohtu, sest neid peab kandma siiski üsna vähestes kohtades. Ega lapsed ju tootmisliinil ei tööta, kus inimesed oleks siseruumis ninapidi koos ja peaks 8 tundi järjest maske kandma
selle maskiküsimuse - mille suhtes ma ise olen optimistlik - võiks sõnastada ka "ega lastest selle pärast kurjad inimesed ei tule?"
DeletePaljudes Araabiamaades näed kodust väljas olevail naistel ainult silmi, kui sedagi. Vaevalt islamiterrorism burkade süü😁 Puhtalt kultuuriküsimus.
DeleteTuareegidel jälle meestel. :)
DeleteHea uudis on see, et koroonavastane profülaktikasprei läks müüki ja ostetakse tohutu kiirusega:
ReplyDeletehttps://arileht.delfi.ee/artikkel/93320677/eestlaste-koroonavastase-ninasprei-muuginumbrid-on-laes-mart-ustav-seda-voivad-kasutada-ka-1-klassi-lapsed
See toode:
https://novaator.err.ee/1608143047/eesti-teadlased-loid-koroonaviiruse-vastase-nina-ja-kurgusprei
Mnjah, ma lugesin ka sellest, aga kohe tekkis mitu küsimust kasutamise eeskirjade ja efektiivsuse kohta. Eeldades, et ta tapab viirust nagu kirjeldatud siis kui tihti peaksid ninna, kurku pritsima, et asjast ka kasu oleks. Nina limaskestas ja eriti kurgus ju liigub see vedel kraam pidevalt, kas peaks peale iga nuuskamist või neelatamist uuesti pritsima???
DeleteToode ja selle kasutamine
ReplyDeleteBioBlock® ninasprei sisaldab peale SARS-CoV-2 antikehade ka teisi väärtuslikke veise ternespiimas olevaid antikehi,
millega inimesed puutuvad kokku igapäevaselt, tarbides
piima- ja lihatooteid. Wuhani ning uuemate muteerunud
Suurbritannia B.1.1.7, Lõuna-Aafrika B.1.351, Brasiilia P.1
tüvedega läbiviidud in vitro testid on näidanud, et toode
takistab SARS-CoV-2 viirusosakeste sisenemist rakkudesse.
BioBlock®i võib kasutada lisaks muudele kaitsemeetmetele
kõikjal, kus sotsiaalne distantseerumine on keeruline: kodudes, töökohtades, koolides, treeningutel, transpordivahendites ja teistes rahvarohketes kohtades. See looduslik lahus
ei kuivata limaskesti.
BioBlock® ei ole ravim.
Pihustada 1-2 korda mõlemasse ninasõõrmesse, 3-4 korda
päevas ja enne ning pärast rahvarohketes kohtades käimist.
Pärast nuuskamist on soovitatav toodet uuesti kasutada.
Toode püsib limaskestal kuni 4 h
See oli väljavõte tootelehelt.
Mina hankisin endale ja töölistele, kes tellijatega tihedalt suhtlevad. Aeg näitab:)
Kostab igatahes paljulubav. "takistab viirusosakeste sisenemist rakkudesse" on piisavalt umbmäärane ja mittekvantitatiivne, et seda võib rahumeeli paljude asjade kohta väita. Selliste toimeainete ainus murekoht, et inimesed ei hakkaks imerohuks pidama ja teistest kaitsemeetmetest loobuma.
DeleteÖeldi, et iga nelja tunni järel. Ja pärast nuuskamist ka uuesti pihustada. Oli mingi arvutus, et u 18 päevaks jätkub ühest pudelist, kui iga päev kasutada. Kui väljas nii tihti ei käi, siis saab kauem läbi.
ReplyDeleteSiinkohal oleks täiega huvitav lugeda populaarteaduslikku kokkuvõtet selle kraami efektiivsusest, kuidas katsetati, kuidas hinnati, ... jne ... Kui tegu tõsiselt hea tootega võivad leiutajad hoobilt miljonärideks saada kui vaid patenteerivad ja muu paberimajanduse korralikult ajavad. Ükssarviku kandidaat missugune!
DeleteSelle valmistamiseks kasutatakse ternespiima. Ternespiim on piim, mida lehm valmistab esimestel päevadel pärast poegimist. Nad saavad kasutada vaid seda ternespiima, mida vasikad ära ei tarbi. Kuigi lugesin selle firma kohta, mis seda ninaspreid toodab, et ternespiima pidavat üle jääma ja see visataks muidu minema... (millest ma aru ei saa, aga oletame, et nii on)
Delete... siis ikkagi tuleb toormaterjali piir kiiresti ette, kui seda hakataks massiliselt valmistama.
Poleks ka kuigi eetiline vasikatele eluvajalikku toiduainet nende käest ära võtta. See eetikaküsimus varjutab tervet ternespiima äri.
Tekib küsimus kui oluline osa tarnespiimal koroonakaitse tekitamise seisukohast. Võimalik, et lihtsalt kaasuv positiivne efekt pluss reklaam, kui tutvustavat teksti lugeda jääb selline mulje. Pealegi on tänapäeval võimalik enamust orgaanilist jeemiat sünteesida, iseasi kui keeruline ja kallis.
DeleteVõib öelda, et üsna oluline. Ternespiima seest saadakse koroonaviiruse vastased antikehad. Tavaline ternespiim on antikehasid pungil, kuid selleks, et saada koroonaviiruse vastaseid antikehi, süstitakse lehmi koroonaviiruse vaktsiiniga (või millegi taolisega, ma täpsemalt ei tea). Ilma ternespiimata polekski sel ninaspreil toimet.
DeleteLisan, et minu teada pole keegi koroonaviiruse vastaseid antikehi sünteesinud. Need, mida koroonaviiruse raviks kasutatakse, võetakse teiste inimeste verest, kes on immuunsuse omandanud.
DeleteÜldse antikehi on sünteesitud küll, kuid tundub, et alles viimasel aastakümnel ja teaduseksperimentide käigus. Mitte meditsiiniliseks otsatarbeks ja suurtes kogustes.
Tundub siis, et lehma (äsjapoeginud) kasutamine antikehade tehasena on lihtsalt momendil kõige efektiivsem meetod neid saada. Lehma immuunsüsteemi peab eelnevalt tutvustama (vaktiini või viiruse endaga) et ta ikka toodaks covid-19 antikehi lisaks teistele. Antikehad ninas ja kurgus kinnituvad viiruse külge neutraliseerides viimase. Mul tekib muidugi kohe küsimus, kuidas nad kokku satuvad. Tihedus suurust arvestades nagu asteroidide vöönd (ülihõre) ja nina limaskestal liikumine raske. Antikehad pigem nagu miinid, vaid viirused võimelised liikuma.
Deleteviirused võimelised liikuma? kust sa selle võtad? nad liiguvad ikka piisakestega koos. tsiteerides üht oma sõbrannat, "ega nad sul spermatosoidid ole, et ise ujuvad".
DeleteViirus on ainult jupp informatsiooni, ses mõttes on "arvutiviirus" väga adekvaatne metafoor (kusjuures mulle tundub, et tnp saab juba pigem arvutiviiruse abil looduslike viiruste toimemehhanismi selgitada kui vastupidi).
Nojah, viiruste puhul pole tõepoolest tegu klassikalises mõttes liikumisega. Pigem rakendavad nad keemilisi trikke: Many viruses achieve their movement with the help of classical, virus-encoded ‘movement proteins (MP)’ that bind nucleic acids and target and dilate PD.
DeleteTäna lühike artikkel Eesti spray teemal, kas keegi teab mis imeloom on hüperimmuniseeritud veis🙄
Deletehttps://www.err.ee/1608204721/alar-irs-eestis-loodud-koroonavastane-ninasprei-ei-ole-ravim
Oled sa kindel, et need liikumisvalgud ka loomade viirustel esinevad? Wiki kirjutab sellest ainult taimeviiruste kontekstis ja seal on need rakust rakku liikumiseks (sest taimerakkudel ei ole niisama lihtne läbi seinte pääseda kui loomarakkudel).
Deletehttps://en.wikipedia.org/wiki/Movement_protein
National Geographic viiruste liikumisest või "liikumisest":
Deletehttps://www.nationalgeographic.com/science/article/viruses
Kiire guugeldus ütleb, et hüperimmuniseeritud veis on pmst vaktsineeritud veis (veise kohta on muidugi maru naljakas "vaktsineeritud" öelda, sisuliselt "veisestatud veis").
Deletehttps://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8317311/
:D veisestatud veis :D
DeleteSelgituseks lisaks ka, et ehkki pole ekspert mikrobioloogias siis seda nüüd küll ette ei kujutanud, et viirusel tiivad, jalad või uimed oleks :D Lihtsalt on jäänud arusaamine, et neil mingi sutsu suurem võime liikuda kui lihtsalt "browni liikumine".
ma saan aru nii, et liiguvad millegagi kaasa, aga silma paistavad just selle poolest, et panevad organismi viiruse geneetilist infot paljundama. nagu arvutiviirus.
DeleteMis edasi?
ReplyDeleteMa kardan, et lähen hoopis kinni tagasi.
Riik käitub nagu totu. Ma muidu ei taha hunti karjuda ega kedagi kiruda, kuid praegune kriisi juhtimine on küll täiesti p------s.
A võib ka olla, et soe kevad puhub viiruse mõneks ajaks eemale.
Igatahes naasmist normaalsusesse ei paista kusagilt.
Ma loodan selle "sooja kevade" peale, ehkki India näitel kõrgem temperatuur ei paista aitavat. Eestis ehk inimesed veedavad vähem kinnistes ruumides (ostukeskuste avamine küll kummaline) ja vaktsineerimine aitab kaasa. Eks näis, nädala pärast peaks trend märku andma mis suunas liigume.
Delete