Kummitus tulevikust

Teadmata tulevikku sõudmas aastal 1981

Kaks nädalat istus see postitus "sahtlis" avaldan nüüd lõpuks peale kiiret silumist.

Sain innustust Indigoaalase blogipostitusest, kes kirjutas endast 30 aastat nooremale minale kirjutamise kampaaniast. Mul natuke sarnane seis kui temal, sest 1991 aastaks olid enamus suuremaid elumuutusi juba juhtunud. Murrangulised momendid algasid nii kümmekond aastat varem ja kulmineerusid 35 aasta eest. Seega kirjutan postituse hoopiski unenäo ilmutuse vormis, mis annab rohkem vabadust ja mõningaid unikaalseid võimalusi.

1981 maikuu keskpaiku lesib hilishommikul suvila nurgatoa voodis poolunes üks blondi tiheda sassis juuksepahmakuga tüüp. Voodi on ta enda oma lapsepõlvest saati, või noh vähemalt "Tallinna ajast" alates. Natuke lühike, ehkki vanemad ostsid ettenägelikult pika, millest pidanuks täiskasvanule jaguma. Paraku kasvas noormees kas tänu alumiiniumlusikatele või nõukogude viljastavatele tingimustele GOST'i standardist pikemaks, mistõttu tallad toetusid ebamugavalt vastu otsaseina.

Tervitus, no kas ei tunne ära?

Tere-tere, mmm... nagu tuttav tuleb ette, aga ega ikka ei tea. Mis üldse toimub (natuke paanitsevalt), ma ei saa liigutada. 

Vaata, tegelt näed sa praegu und ja teatavasti juhtub aeg-ajalt unes "halvatus", no ei saa liigutada punni palju tahad. Hea isegi, et rääkida saad. Muideks mina kontrollin und, nii et kui jama hakkad ajama jääb suumulk kinni ja pead vaid passiivse kuulamisega piirduma. On selge?

Noogutus kortsus kulmul, samas tunnen ma seda tüüpi liiga hästi. Tean täpselt, et pealtnäha nõustumine on vaid aja võitmise taktika. Aju analüüsib tal olukorda: kuidas vastast alt vedada.

OK, mis me ikka lolli mängime, kui sa pole veel mõistnud siis mina olen tegelt sina, lihtsalt 40 aastat tulevikust, aastast 2021. Ära tee midagi nii imestunud nägu, see on uni ja unes võib kõike juhtuda. Ma ju ütlesin, et kui lolli hakkad mängima võtan ka kõnevõime, ära üritagi kisa teha. Nii ongi parem, muidu hakkad muudkui vahele segama. Ega ma pikalt viitsi siin lobiseda, loen sulle mõned faktid ette ja kui ilusti käitud annan aeg-ajalt võimaluse küsida. Samas vastan vaid nii palju kui vajalikuks pean.

Praegu on maikuu, aasta 1981, lõpetad Gustav Adolfit. Kodus ütlesid, et lähed suvilasse õppima. Tegelt võtsid sõbrad kampa, tegite tuuri ABC'sse ja nagu näha teil vedas, isegi Saku Heledat oli saada. Räim-tomatis, kas skumbriat ei olnud või? Nojah, mida muud noortel meestel õlle kõrvale vaja. Jajaa, nägin küll, keegi oli saanud Lemmiku vorsti ja jupi juustu lisaks põrandaleiva pätsile. Sahvrist oled põdravorsti kah ligi haaranud - see ju vaesel ajal täielik delikatess.

Ma mäletan küll, et eksamite pärast sa isegi keskkooli lõpukate ajal suurt ei muretsenud, mate ja füüsika on ju olümpiaadipoisil lumme kusta. Ülesanded tasemel, et ikka enamus tavakooli õpilasi jagu saaks ning kooli lõpetaks. Kirjand vaid veidi problemaatilisem, aga sellegi oled planeerinud kirjutada lihtlausetes ja üksikute sada protsenti kindlate sidesõnadega, vältimaks komavea võimalust. Stiilipunkte ei saa, aga ka sellega oled arvestanud - nelja ehk ikka välja venitab ja rohkem pole vaja.

Keska lõpetamine on nohu, mida tead ka ise. Ees seisab üks su elu olulistest valikutest: kuhu edasi õppima minna, kas Tippi nagu onu pragmaatiliselt soovitas või Tartusse füüsikat, mis sinu enda lemmik oleks. Tean mida valid ega oskaks ka praegu soovitada, kumb õigem. Su valiku tulemusena olen igatahes praegu siin. Aastal 2021 takkajärgi targana leian et nii bioloogia kui geoloogia oleks põnevad arvutustehnikast rääkimata - nii seda vist kutsuti omal ajal. Juba keskas said algelises progemises kätt proovida, siis tundus liiga kuiv ja igav.

Kindlalt tean väita, et kõrgkooli aeg on elu ilusaim aeg, ehkki sel momendil ei pruugi aduda - igatahes naudi täiega!

Soovitaks rohkem mõttega õppida, sporti teha, vähem juua ja taktitundelisem olla. Põhimõtteline sirgjoonelisus pole sugugi alati parim taktika ehkki sulle endale see meeldib. Peaksid õppima vahel ka siis noogutama kui kael pead vangutama kisub. Ning vahel lihtsalt suu pidama, inimestele ei meeldi kui neid õpetatakse, eriti kui sul õigus on. Samas tean, et neid soovitusi sa kuulda ei võta, sul plaanis sirge seljaga ainult endale lootes elust ja teele jäävatest takistustest läbi murda. Kulged nagu kirjas kolmkümmend kaks aastat hiljem ostetud särgil: 

Edasise elu määravaks momendiks kujunevad pea täpselt viie aasta pärast kaks lähestikust sündmust. Üks on täiesti lokaalse tähtsusega tudengijämm, teine aga ülemaailmset vastukaja leidev katastroof, millest räägitakse ka nelikümmend aastat hiljem. Pead suutma vastu võtta targad, rasked ja julged otsused, et nende sündmuste mõju maksimaalselt soodne oleks.

Kannata, küsimuste aeg pole veel tulnud ja nende kahe kohta ei kavatse ma niikuinii rohkem infot jagada, küll näed ise kui aeg käes.

Sulle meeldib inimesi shokeerida, las ma nüüd shokeerin veidi sind ennast mõningaste faktidega, kuidas maailm 40 aasta pärast 2021 mai keskel välja näeb:

Euroopa poliitiline kaart on täielikult muutunud.

Paldiski lähedal tegid eelmine nädal langevarju dessandi 800 USA ja Briti eriüksuslast, Ämari lennuväljale maandusid Itaalia värvides USA päritolu uusimad hävitajad F-35. Eesti sõjaväe relvastuses on kuulipildujad MG3, kuulsa saksa teise maailmasõja MG-42 järeltulijad. Tegu pole mitte sõja vaid liitlaste õppustega. Näost näha, et oled tõsiselt üllatunud - jah, seda poleks ka kõige ilusamas unenäos osanud aastal 1981 loota. Mõistad ehk isegi: Eesti kuulub NATO'sse ja seda juba 17 aastat. Suurim sõda Euroopas Venemaa ja Ukraina vahel.

Eestis kehtib raha, mille nimetustki pole keegi veel kuulnud. Eestil läheb 2021 majanduslikult paremini kui praegusel 1981 aastal Soomel. Sabasid pole, nii toidu kui tarbekaupu poodides jalaga segada. Vene päritolu autosid tänaval haruharva näha, saksa ja jaapani mudelid ülekaalus. Eestis valitseb turumajandus aga sinu ajajärgule arusaadavalt võiks seda kapitalistlikuks korraks kutsuda. Mis kõige tähtsam:

EESTI VABARIIK on juba 30 aastat eksisteerinud ning kuulub Euroopa Liitu.

Ära rabele nii palju, ok üks küsimus.

Mis Nõukogude Liidust on saanud???

Pole enam, laguneb 10 aasta pärast vabariikideks. Kõigis hakkab kehtima vähemal või rohkemal määral autoritaarne kapitalistlik kord. Aga sind huvitab ilmselt eelkõige Venemaa. See pole kuhugi kadunud ja ehkki palju nõrgem kui NL kunagi, siis Eestile kujutab endiselt teatavat ohtu. Seepärast ka NATO väed pidevalt Eesti baasides roteerumas.

Tehnoloogia on võimsalt arenenud, kuid lendavaid autosid ega termotuuma elektrijaamu pole ikka. Samuti pole ka inimesed uuesti Kuule jõudnud ehkki Marsile lendamine tõsiselt plaanis. Ülehelikiirusel reisilennukid enam ei lenda. On mõned Startreki vidinad ehk siis traadita telefonid, mida mobladeks nimetatakse. Arvutustehnika võimsalt arenenud, kusjuures ainuüksi arvutimängudega tegeleva majanduse väärtuseks hinnatakse rohkem kui 300 miljardit dollarit.

Ok, veel üks küsimus.

Mis minust on saanud, mis ...

Ainult üks küsimus oli! Vastan siiski natuke laiemalt aga ka umbmäärasemalt:

Elad pere ja kahe koeraga oma majas linnas, mille nimi algab T tähega.

Oled viimased 15 aastat omanud mäesuusatamise hooaja piletit.

Sul on must vöö ühes võitlusspordis.

Jooksed pea iga hommik 5 kilti.

Tervis on korras, võid oma geene ja natuke ka usinust tänada.

Sulle meeldivad banaanid nagu ennevanasti, uueks lemmikuks mango.

Saku Heledat villitakse endiselt ja see on ikka su lemmikõlu.

Mis ma ikka enam jahun, sest tegelt ei tohi sa sellest unest miskit selgelt mäletada. Muidu võid hakata üritama oma käekäiku muuta ja nii sündmuste ahela lõhkuda. Nagu ikka unedega - ärkamise momendil mäletad päris palju aga natukese ajaga hajuvad laused ja pildid mälust nagu hommikune udu. Ainsaks kinnituseks, et unes külas käisin viskan ühe pisikese vimka. Aga nüüd suigud mõneks ajaks tagasi sügavasse unne.

Leib ja Räim Tomatis

Noormees istub hiljem sõpradega suvila rõdul. Võtavad kampas kerge eine eelmise õhtu ülejääkidest. Räimtomatis lahtine konserv lõhnab kahtlaselt, kuid seltskond pole pirtsutajad. Hammustavad leivakäntsakast kõrvale ja lasevad konservi ringi käia. Humalane õlu loputab läila kalarasva ja tomatipasta maitse alla. Kamba peale korgitakse viimane allesjäänud õllepudel. Esimene kes lonksu võtab, maigutab suus ja sülitab siis lillepeenrasse. Hapuks läinud või? uurivad teised. Ei, kuradi õlletehase sägad on puhta vee pudelisse pannud.

Vimka, vimka, ... mis kuradi vimka üritab blond sasipea mõtliku näoga meenutada. Teate, ma nägin imelikku und, et Eesti on NATO's ja inimestel on sihukesed Startreki rääkimise ludinad ja ... 

Kuule nüüd, nii palju me ka eile ei joonud, irvitavad teised. Normaalne mees näeb hommikul unes paljaid tüdrukuid, eriti kui need enne õhtut jalga lasid kui hakkasime saunajuttu tegema. Kurat, kas pood on juba lahti arutab kõige pikem üritades taskust õngitsetud kopikaid kokku lugeda - kaks zhigulit peaks saama ja tühjadest kestadest tuletist võttes keevitame lausa kümpi kokku, kui ikka siinses maapoes õlut järgi on.

Aga läheks jookseks hommikul mõne kildi rannal, üritab noormees teemat vahetada. Puhta soojaks läind peast, pohmakaga võid liialt pingutades nagu näiteks peldikusse minnes infarkti saada mühatab kunstniku kalduvustega reaalkooli kasvandik elutargalt, nööbib püksiaugu lahti ja kuseb otse rõdult sirelipõõsaste juurtele. Vähemalt lillepeenrasse ei lase mõtleb blond sasipea, kuidas pärast emale selgitada miks lilled pruuniks tõmbunud. 

Ja Eestis kehtivad Eurod hüüatab noormees ebalevalt kusagilt pähekaranud mõttekillu.

Jaa, jaa ... ja Eestis sõidetakse ralli maailmameistrivõistlusi osatab pikk loikam.

Ah perset, lähme parem poodi, teiega ei saa ju kaine peaga üldse normaalselt juttu ajada mühatab noormees pahaselt.