Jussi matkarada

Vanem tütar on mul mustikalemb. Üks Eesti ahvatlusi võimalus metsast ise nii palju mustikaid korjata kui kõhtu mahub. Tal väga hästi meeles päris mustika maitse, millele kõrvitsa suuruse vesise "kultuurse" mustikaga mõningast sarnasust omava poemarja oma lähedalegi ei saa. Ähvardas palavusega aga mõtlesime, et ehk rabas pole nii hull. Viskasin õhtul pilgu peale ja pakkusin välja kolm erinevat võimalust: Loosalu matkarada Kõnnumaal, Paukjärve ja Jussi loodusrajad Kõrvemaal. Valisime Jussi, kuna lisaks mustika ja kukeseene leidumise väidetavalt tegu väga vahelduva maastikuga. Oma rolli mängis ka asjaolu, et tegu ringrajaga mitte edasi-tagasi nagu Loosalu. 

BM-21 Grad raketi sabaosa

Hommikul haarasime poest paar pirukat ja pitsaviilu kaasa, joogiks kalja ja õltsi -  võin nüüd lõdvemalt võtta, kaine autojuht omast käest. GPS ajastul kasutan endiselt oma kaardilugemise ja mälu teeneid sihtmärgile jõudmiseks. Lihtsalt palju mugavam enne sõitu pilk kaardile visata. Meelde oli vaja jätta vaid järgmised momendid: Peterburi maantee, paremale Aegviidu poole, 29'l kilomeetril vasakule, 4 kilti Kulli lõkkekohani, paremale ja 2 kilti Koerasilla parklasse. Pole ju eriti keeruline kui maanteel kilomeetripostid, tunned vasakut ja paremat poolt ning suudad spidoka peal neljani lugeda😉

Autost välja astudes ehmatasid pirakad parmud, mida kuum masin ligi meelitas. Õnneks puhus piisavalt tugev tuul peletamaks putukad minema, kogu matka jooksul polnud pisilastega probleemi. Maastik oli tõepoolest vaheldusrikas, algul nõukaaegne pikalt lage polügoon - liivane nõmm, kanarbik, mürsuaugud ja rakettide ning mürskude juppe/kilde siin-seal. Mina olen sarnases kohas isegi lasknud, tüdrukule põnev vahtida.

Metsani jõudes hakkas peagi silma pisike järv. Tähtsam jäi plikal silma, mustikaid päris kenasti metsa all. Esimese hooga pugisime kõhud täis, siis korjasime kahe peale korralikult pestud küüslauguleibade plastämbrisse kolmveerandi jagu marju. Üksikutest murakatestki sai maitse suhu. Samas ei hakanud lubatud kukeseeni üldse silma. Ilm suht palav kuid tuul muutis olemise mõnusaks. Eesti kohta uskumatult palju üles-alla ronimist. Tee kulges pikalt järvede vahelistel kõrgetel järskude nõlvadega oosidel. Oosi tipust võis läbi metsa näha suurt Võhma raba.

Murakas eksinud
kahe mustika vahele

Suurjärv

Alla Kõverjärve äärde laskusime treppi pidi, järves vedeleval tüvel sai tasakaaluharjutusi teha. Korraks põikasime rabasse veelkord mustikaid ja murakaid nautima, palju enam kõhtu ei mahtunud. Kaasas olnud vett üldse ei tarbinud, vedelikku sai piisavalt marjadest. Metsaalune vihjas kukeka võimalusele, paraku ei suutnud lõhnagi tuvastada.

Linajärve äärde jõudes viimane ujumisvõimalus, mida ei saanud kasutamata jätta. Hüppasin sisse, vesi tumedavõitu aga temperatuurilt just paras. Viimane ots kulges jälle polügooni lagendiku serva pidi. Päris mitu korda hakkasid sisalikud silma. Auto juurde tagasi jõudes oli veits rohkem kui 10 kilti kõmbitud, kaks lisakilti mustikakorjamisest ja rabas hulkumisest. Nüüd kulusid ära soolasemad suutäied pirukate ja pitsatükkide näol. Metsateel nägime suurt kulli või isegi kotkast, kes eriti osavalt tüvede vahel laveeris. Julgen soovitada, igati asjalik rada ja meeldivalt vähe inimesi nädalapäeval, parklas vaid neli autot.

Karvane keras tõuk

Näpuotsasuurune parm

P.S. Katsetasin uut mugavamat piltide postitamise võtet. Andke tagasisidet, kas neid (8 fotot + kaart) teistel platvormidel ikka näha ka on?