Rannas ja rattal

Viimased kolm päeva olen sportlikult veetnud. Esmaspäeval ja teisipäeval jooksin kenasti oma viieka ära täna rattal Pääskülast ümber Ülemiste ringiga Sakusse, Sauele ja läbi Laagri tagasi, kokku üle 50 kildi. Suvilas sai lisaks ka ujumas käia, viimane hein niidetud ja elektriprobleem lahendatud. Kõige kummalisem, et see oli iseenesest lahenenud. Eelmise suve lõpus kadus üks faas ära, polnud aega otsida, kus konkreetselt viga. Seekord võtsin oma elektriku tööriistad kaasa. Hea, et enne kui suure kapi kallale läksin, igaks juhuks kontrollisin - kõik töötas. Ju oli viga kaugemal olnud ja minu äraolekul parandatud.

Naaber lasi arboristil metsa alt puid maha võtta. Ühe keskmise lepa hind 80 euri, suurel 100.

Vaade suvila terrassilt

Tüüp võttis kolme tunniga 7-8 puud, ma ütleks et vägagi viisakas teenistus. Kui pensionile lähen hakkan Eestuis arboristiks (kuuldavasti on keskerakonda kuulumise korral järgmiseks karjääriredeli pulgaks linnaosa juhi amet😜) Aga enne pean enda puude peal harjutama, mul neid õnneks jagub. Lihtsalt ei tea mis kõige selle küttepuuga peale hakata, viimase aja trende jälgides tasub vist kuuri alla viia ja oodata kuni hinnad talvel stratosfääri kihutavad.

Tänane rattasõit sai minu ettepanekul (Kauri lugude õhutusel) valitud traditsioonilisest läänesuunalisest mereäärsest hoopiski ümber Ülemiste, kus pole kunagi käinud. Puuduseks kujunes asjaolu, et järve äärde ei pääsenud mitte kusagilt, isegi mitte Peetri nurgatagustelt teedelt, kus sai parasjagu ekseldud. Kurnaojast ei paistnud kusagilt ülepääsu, tulime Viljandi maanteele mööda Põdra teed. Vahepeal ähvardas vihm, suurema sabina elasime üle Coopi katuseääre all õltsi libistades ja jätsi limpsides nagu veteransportlased kunagi.

Kuna aega ohtralt ja jõudu jalgades piisavalt keerasime Saku poole. Tekkis nostalgiline soov üle vaadate "ajaloolisi" kohti. Nimelt sai selles asulas nooruses kolm aastat veedetud, osa oma verivärske kaasaga. Mõisahoone, kus pulmad pidasime, oli endise koha peal ja nägi väljastpoolt päris hea välja. Just kui trepil uudistasime tabas tugevam vihmavaling, Mul oli silma jäänud, et teisel pool on keldriresto, avatud 11:00-14:00. Sõber kahtles kas sobib rattariietuses minna, pealegi kell juba 13:40. Ega küsijale suu peale lööda, eriti veel restos, astusin kiiver peas uksest sisse. Väga hubane iidsete võlvkaartega koht, paar lauda olid Svenssonite poolt hõivatud, muidu tühi. Mu väljanägemine ei tekitanud ilmselt probleemi. Aga muidugi saate süüa, ainult seapraad on juba otsas, vastas baaridaam.

Võtsime äärmiselt maitsvaks osutunud kartulisupi peekoniga ja õlled. Kui ka muud toidud nii head siis julgen seda kohta täiega soovitada. Muideks hinnad on minu arusaamist järgi ülimadalad, supp 2.5 euri, pool liitrit Saku Heledat 3.5 euri. Mõisas asub ka spa, mille täituvus jätvat soovida kuid täitsa huvitav oleks ära proovida. Pärast viskasin pilgu endisele töökohale ja korterile. Mõlemad hooned alles ja tundus, et millalgi vahepeal remonditud. Koju tagasi tegime ringi läbi Saue, jõudsime just enne kui järgmine tume pilv ähvardama hakkas.