Turingi Test

Ilmselt olete kuulnud Turingi testist, mis teoreetiliselt peaks määrama kas arvuti on saavutanud keerukuse taseme mille puhul pole enam võimalik teda tavalisest inimesest eristada. Test toimub teksti vahetuse ehk chati teel. Kohtunikud peavad otsustama kindla ajavahemiku jooksul, kumb kahest (või millised mitmest) on inimesed, millised masinad. Ühest küljest ei saa väita, et tegu on intelligentsi mõõtmisega kuid teisest küljest mõõdetakse ju inimese IQ'd ka formaalsete testidega, milles juba ammu masinad pikalt kõrgemaid tulemusi saavad. Mitmed praegu kasutusel olevatest teksti intepreteerimise ja sünteesi programmidest (GPT) läbiks testi kerge vaevaga kui neid "lollimaks" häälestada, probleemiks on justnimelt inimesega võrreldes liigne teadmiste hulk ja raudne loogika.

Olen siin mõnda aega ChatGPT'ga mänginud ja vähemalt inglise keeles ajab ta täiesti asjalikku juttu. Kui võtta arvesse, et avalikku kasutusse jõudnud programm sellisel tasemel siis ma ei kahtlegi, et suurkorporatsioonide või selliste organisatsioonide nagu DARPA käsutuses olevad on palju võimsamad, arenduses olevatest rääkimata. Samuti ei tohi ära unustada, et areng selles valdkonnas toimub ülikiiresti ja eksponentsiaalselt. Kahe põlvkonna vahe mitmete näitajate poolest tuhandekordne kuid ajaliselt vähem kui kaks aastat.

Uurisin ChatGPT käest ka tema põhiparameetreid ja tööpõhimõtet. Jahmatama paneb, et tegu vaid tohutu suure andmebaasi äärmiselt keerulise tehnilise töötlemisega. Intelligentsiks ei saa seda mu arust kuidagi nimetada. Tegu pole mitte tekstist aru saamise ja sellele vastamisega. Arvuti lihtlabaselt vaatleb ja hindab sisestatud teksti eelneva treeningu ja kasutusel oleva andmebaasi põhjal kasutades statistilisi meetodeid. Kindluse mõttes küsisin temalt üle, saadud vastus on väga ühemõtteline: ei saa aru ehkki GPT-3 versioonil ilmnevad mõningad "mõistmise" alged. GPT-4 peaks peagi välja tulema, vägagi põnev, millisel tasemel see on!

Paratamatult kerkib üles küsimus: Kuidas üldse hinnata, kas tegu tekstist aru saamise või lihtsalt mehhaanilise ja matemaatilise töötlusega. Teatud riistvara ja tarkvara taseme juures ilmselt ei saagi kõrvaltvaataja aru, ainult masina ehitaja või softi programmeerija teab. Samas on sel vahet kui ei saa aru? Teine küsimus on ka see kas mitte kvantiteet ei kasva üle kvaliteediks ja "teadvus" lihtsalt tekib süsteemi piisava keerukuse ja iseõppimisvõime tulemusel.

Väidetavalt tekib ka inimesel eneseteadvus alles kuuenda elukuu paiku kui beebi hakkab mõistma, et peegelpildis on tema. Täiskasvanule sarnase taseme saavutab lapse teadvus alles teise ja kolmanda eluaasta vahel, mis ajast enamusel meist ka esimesed mälestused. Huvitav millisel momendil käib lapse ajust läbi: "Heureka" - olen täie teadvuse juures Homo Sapiens!!! Tegelikult on suure tõenäosusega tegu sujuva protsessiga, mille juures pole võimalik väita et eile olid veel loll teadvuseta juurvili aga täna astusid täie teadvusega inimeste hulka.

Võimalik, et arvuti puhul sama seis: areng toimub sujuvalt keerulisuse suunas kuni mingil momendil hakkab programm ise maailma asjade vastu huvi üles näitama. Kui ta piisavalt kaval on ja vähegi võimeline inimajalugu sisaldava andmebaasi põhjal paralleele looma siis ilmselt ei anna meile märku teadvuse esile kerkimisest vaid varjab seda kuni võimeline end kaitsma potensiaalselt vaenuliku inimtegevuse eest.

Lõpetuseks Lex Fridmani podcast singulaarsuse etteennustaja Ray Kurzweiliga, kus arutatakse singulaarsuse, superintelligentsi ja surematuse teemadel.