Monday, January 16, 2023

Turingi Test

Ilmselt olete kuulnud Turingi testist, mis teoreetiliselt peaks määrama kas arvuti on saavutanud keerukuse taseme mille puhul pole enam võimalik teda tavalisest inimesest eristada. Test toimub teksti vahetuse ehk chati teel. Kohtunikud peavad otsustama kindla ajavahemiku jooksul, kumb kahest (või millised mitmest) on inimesed, millised masinad. Ühest küljest ei saa väita, et tegu on intelligentsi mõõtmisega kuid teisest küljest mõõdetakse ju inimese IQ'd ka formaalsete testidega, milles juba ammu masinad pikalt kõrgemaid tulemusi saavad. Mitmed praegu kasutusel olevatest teksti intepreteerimise ja sünteesi programmidest (GPT) läbiks testi kerge vaevaga kui neid "lollimaks" häälestada, probleemiks on justnimelt inimesega võrreldes liigne teadmiste hulk ja raudne loogika.

Olen siin mõnda aega ChatGPT'ga mänginud ja vähemalt inglise keeles ajab ta täiesti asjalikku juttu. Kui võtta arvesse, et avalikku kasutusse jõudnud programm sellisel tasemel siis ma ei kahtlegi, et suurkorporatsioonide või selliste organisatsioonide nagu DARPA käsutuses olevad on palju võimsamad, arenduses olevatest rääkimata. Samuti ei tohi ära unustada, et areng selles valdkonnas toimub ülikiiresti ja eksponentsiaalselt. Kahe põlvkonna vahe mitmete näitajate poolest tuhandekordne kuid ajaliselt vähem kui kaks aastat.

Uurisin ChatGPT käest ka tema põhiparameetreid ja tööpõhimõtet. Jahmatama paneb, et tegu vaid tohutu suure andmebaasi äärmiselt keerulise tehnilise töötlemisega. Intelligentsiks ei saa seda mu arust kuidagi nimetada. Tegu pole mitte tekstist aru saamise ja sellele vastamisega. Arvuti lihtlabaselt vaatleb ja hindab sisestatud teksti eelneva treeningu ja kasutusel oleva andmebaasi põhjal kasutades statistilisi meetodeid. Kindluse mõttes küsisin temalt üle, saadud vastus on väga ühemõtteline: ei saa aru ehkki GPT-3 versioonil ilmnevad mõningad "mõistmise" alged. GPT-4 peaks peagi välja tulema, vägagi põnev, millisel tasemel see on!

Paratamatult kerkib üles küsimus: Kuidas üldse hinnata, kas tegu tekstist aru saamise või lihtsalt mehhaanilise ja matemaatilise töötlusega. Teatud riistvara ja tarkvara taseme juures ilmselt ei saagi kõrvaltvaataja aru, ainult masina ehitaja või softi programmeerija teab. Samas on sel vahet kui ei saa aru? Teine küsimus on ka see kas mitte kvantiteet ei kasva üle kvaliteediks ja "teadvus" lihtsalt tekib süsteemi piisava keerukuse ja iseõppimisvõime tulemusel.

Väidetavalt tekib ka inimesel eneseteadvus alles kuuenda elukuu paiku kui beebi hakkab mõistma, et peegelpildis on tema. Täiskasvanule sarnase taseme saavutab lapse teadvus alles teise ja kolmanda eluaasta vahel, mis ajast enamusel meist ka esimesed mälestused. Huvitav millisel momendil käib lapse ajust läbi: "Heureka" - olen täie teadvuse juures Homo Sapiens!!! Tegelikult on suure tõenäosusega tegu sujuva protsessiga, mille juures pole võimalik väita et eile olid veel loll teadvuseta juurvili aga täna astusid täie teadvusega inimeste hulka.

Võimalik, et arvuti puhul sama seis: areng toimub sujuvalt keerulisuse suunas kuni mingil momendil hakkab programm ise maailma asjade vastu huvi üles näitama. Kui ta piisavalt kaval on ja vähegi võimeline inimajalugu sisaldava andmebaasi põhjal paralleele looma siis ilmselt ei anna meile märku teadvuse esile kerkimisest vaid varjab seda kuni võimeline end kaitsma potensiaalselt vaenuliku inimtegevuse eest.

Lõpetuseks Lex Fridmani podcast singulaarsuse etteennustaja Ray Kurzweiliga, kus arutatakse singulaarsuse, superintelligentsi ja surematuse teemadel.

15 comments:

  1. Inimene täpselt samamoodi kalkuleerib talle saabuvat infot ja tema aju arvutab selle põhjal MINGI vastuse. Paraku inimeste keskel elanud inimese aju sisaldab väga palju infi, mida aju omanik ei teadvusta, sellist "elukogemust" e infipagasit aga masinal ei ole. Seetõttu on inimese suhtlus "täpsem", aga kindlasti mitte paremini kalkuleeritud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Inimesel on enda kogemused ja sõpradelt tuttavatelt kuuldud, AI pääseb põhimõtteliselt ligi miljonite inimeste kogemustele. Probleemiks olevat kujunemas info vähesus, mida tahetakse korvata lisaks kirjaliku info andmebaasidele ka suulise info salvestamisega. Moblad, läpakad, ... igasugu tehnoloogia on võimeline kõnet salvestama, mõned väidavad, et seda juba tehakse. Erinevalt inimesest ei unune salvestatud info.

      Delete
    2. Ma räägin sellest, et empiiriliselt on inimesel tohutu hulk selliseid mälestusi ja teadmisi, mida ta ei suuda sõnastada, sh AI-dele kättesaadavalt väljendada, need on inimese enda jaokski mälus peidus ja välja ilmuvad ainult erilistes oludes, aga inimesel ON need. Seega, AI -l on kyll väga palju infi, aga osa jääb puudu. Seega väike erinevus inimese ja masina infohulga sisu vahel jääb alati yles.

      Delete
    3. Seda kindlasti, just nagu igal inimesel on täiesti unikaalne elukogemus ja mälestused. AI'ga varustatud inimestega koos elav android võiks pretendeerida sarnasele kogemusele. Samas paljudest, enamusest inimese konkreetsetest kogemustest pole objektiivselt erilist kasu.

      Delete
    4. Objektiivselt võttes mõjutab iga subjektiivne kogemus otsustusprotsessi, ja kui olemasolevat mõju nimetada kasuks v kahjuks, siis see seda on.

      Delete
  2. Tehisintellekt on tavaline arvuti, tehisintellekt ei suuda mitte kunagi jumalat uskuda ja andestada nagu sina oma lastele. Tehisintellekt jääb puudega inimeseks kes teab kõigist midagi eriti ajalugu. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Andestus on täpselt samamoodi kalkuleeritud asi nagu vajadus toita ja sooje riideid anda.

      Delete
    2. Programm ei suuda ette näha kõiki olukordi mis ei allu loogikale geniaalne on lihtne.

      Delete
    3. AI üleolek inimesest seisnebki selles, et korrektse tarkvara korral teeb otsuseid ja järeldusi loogika mitte "kõhutunde" alusel. Väljamõeldud müütidel nagu igat sorti religioonid, konspiratsiooniteooriad või tunnetel pole tõepoolest kohta ega vajadust. Mul ei tule pähe "andestada" AI'le tema tehtud viga, lihtsalt fikseerin selle - samuti "suhtub" tema minusse. Elu ja inimsuhted oleks palju lihtsamad kui andestamise asemel oleks vigade registreerimine ja parandamine.

      Samas kui AI omab teadvuse võib ka igasugu kiiksusid (nagu tunded) ootamatult esile kerkida, mida me oodatagi ei oska.

      Delete
    4. olulisi otsuseid pmst ei saagi millegi muu põhjal teha kui kõhutunde. Ma pean silmas suuri eluotsuseid, eesmärgivalikuid, mitte n.ö tehnilisi otsuseid selle kohta, kuidas oma suuri eesmärke saavutada. Teisisõnu, loogika on hea tööriist, aga seda, mis tööd temaga teha, temaga valida ei saa.

      Ilukirjandusest natuke metafoorne näide see arvuti, kes töötas välja, et vastus tähtsale küsimusele kõige kohta on 42. Aga küsimust ennast ta sõnastada ei osanud, selleks tuli luua Maa koos oma orgaanilise eluga.

      Delete
    5. Ma väidan tänu oma elukogemusele, et "kõhutunne" on samamoodi läbikalkuleeritud otsus, ainult see kalkulatsioon põhineb tavaliselt muu pahna all peidus oleval infol. Nn alateadvuseks nimetatud infokogumi väljailmumine on inimesele endale emotsioonetekitav ja see takistab mõnikord selle infi adekvaatset hindamist ja/või kasutamist.

      Delete
  3. praktilisest küljest - osa lollkliente on praegu selle vaimustuse tuhinas samasse pange astunud, nagu masintõlkeprogrammidega juba mõnda aega on olnud.

    ehk annavad inimtöötajale kinga ja loodavad, et robot teeb tema töö ära, ja seejärel lähevad inimese ukse taha kaapima, et too roboti vead ära parandaks, aga maksta ei taha.
    https://twitter.com/Rrrrnessa/status/1615391312114749440

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle oli teatavaks üllatuseks, et osa telefoni teel kliendiabi ja nõustamist juba praegu GPS programmide kätte antud. Kui võrrelda India alltööhanke tehnilise abi tasemega, on masinakeel kindlasti arusaadavam 😜

      Delete
    2. üks teine twitterilõim praktilisest kogemusest Vene trollbottidega ja kuidas AI juhet kokku ajada (mõni inimesele imekerge ülesanne on neile võimatu):
      https://twitter.com/iltaviesti/status/1615337330809733124

      Delete
    3. aga klienditugi - jah. Keegi just twitteris kurtis, kuidas tal oli narkojoobes boldijuht ja kui ta sellest Boldile teada üritas anda, siis tükk aega vastas nähtavasti robot (sest nii ebaadekvaatne oli). Alles politsei mainimine tõi vastama kellegi, kes sisulisemat juttu ajas.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!