Monday, January 26, 2026

Lumetorm

Vahelduseks ilmajuttu. Mitte, et põnevad uudised otsa oleks saanud, lihtsalt meil oli siin tõepoolest märkimisväärne lumesadu. Väidetavalt üks paksemaid lumehulkasid, mis 24 tunni jooksul Torontos maha sadanud. Lubatud 25 sendi ❄❅❆ asemel tuli 60! Kaost vähendas asjaolu, et aktiivne ilmastikunähtus kestis alates pühapäeva varahommikust kuni hilisõhtuni, ehk siis vabal päeval. Pealegi tegu koheva külmailma lumega, mida suht kerge lükata ja kühveldada. Pühapäeva lõuna ajal võtsin kutsiku ja plaanisin parki jalutama minna, paraku keeldus koer meie tänavaotsast kaugemale liikumast. Ilm oli külm, sadu tihe ja maas juba nii paks lumekiht, et loomal käisid käpad all ringi. Viisin Sushi tagasi tuppa ja otsustasin ise lühikese tiiru teha.

Juba järgmisel tänaval oli tee lahti ajamata, pidin poole sääreni lumes sumpama. Õnneks on mul korralikud Sorel talvesaapad jämeda tallamustri ja sooja sisesussiga nagu mäesuusasaabastel. Välisosa tugev materjal, mis peaks metsamatkal okstele ja jäätükkidele hästi vastu pidama. Juba esimene kilomeeter tänavatel ajas naha kuumaks, veidi kergemaks tegi autoratta rööbastes käimine, kõnniteed lahti ajamata. Parki jõudes oli rada lumes üldisest lumekihist madalama vaona näha, kuid keegi polnud viimase paari tunni jooksul siin küll käinud. Vaatamata viimaste päevade tugevale külmale võis jõel õhukest jääkihti katva paksu lume vahel märgata lahtisi lahvandusi.

Neljarealine maantee
Isegi metsloomad paistsid sihukese ilmaga eelistavat vaikselt kusagil kuuseokste all või võsas kükitada. Vaid paar jäljerada lumel, üks uudishimulik koiott oli jõe peal hulkunud. Lume paksus kõikus veidi alla põlve kuni pea hargivaheni. Tänu kohevale lumele sai liikuda mitte kõrgete sammudega astudes vaid lihtsalt jalgu lühikeste sammudega läbi lume läbi surudes, sama tunne nagu läbi vee kahlates. Pikapeale kujunes päris väsitavaks, ajas hingeldama aga tekitas vähemalt sooja. Paar korda komistasin mahakukkunud puutüvedele, mida paksu lume all polnud märgata.

Õhtune vaade eesuksest
Pargis kahlasin neli kilti. Tagasi tulekuks valisin suurema tee, lootes et puhtaks aetud ja kergem käia - viga. Kahtepidi kaherealisel teel oli aetud lahti vaid üks sõidurida kummaski suunas ja lumi lükatud kõnniteele. Pidin mitusada meetrit mägironimist harrastama meetrikõrguse lumevalli lumekamakate peal ronides. See oli kõige väsitavam osa, kuna kümmekond senti värsket kohevat lund varjas lumevalli kontuurid. Pidevalt astusin mingisse auku või jäin lumekamaka taha saapaninaga kinni, koperdasin nagu liitri viina hinge alla pannud parm. Koju jõudes olin 2 tunniga 6 kilti läbinud. Andis hea aimu, kui palju raskem paksus lumes talimatk. Mul vähemalt ootas ees soe tuba, fleecest hommikumantel ja kuum kohv mitte märg telk 15 külmakraadiga.

Hommikujalutus ümbruse tänavail
Tütar puhastab autot lumest

Naabrid tegelesid oma sissesõiduteede lahtikaevamisega. Ma korra veidi lükkasin enne tuppa minemist aga jätsin enamuse järgmiseks päevaks. Pole ju kiiret, esmaspäeval tööle ei lähe ja pealegi sadas endiselt juurde, alles hilisõhtul pidi lõppema.

Töö ajab ka -15C'ga naha kuumaks
Kuts maja ees sissekäiguteel

Hommik oli ilus aga külm ja külmaks pidi jääma vähemalt järgmised kaks nädalat. Korra käis peast läbi mõte suusatama sõita, noorem tütar oli nimelt mäele hotelli lisapäeva võtnud kuna ei tahtnud lumetormiga liigelda. Paraku 15 miinuskraadi ja endiselt umbes maanteed kriipsutasid idee läbi. Peale hommikukohvi lükkasime kahepeale tütrega sissesõidutee puhtaks. Mina rohkem ei viitsinud ja läksin kaasa ning koeraga ümbruskonna tänavatele jalutama, plika kühveldas edasi ja puhastas ka autod ära. Maja ette ja taha aeda tekkisid päris kõrged oma 2 meetrised lumemäed. Aias kaevasin kompostihunnikuni tee lahti, kutsikul oli põnev tunnelis joosta aga kui korra üritas kõrvale lumme hüpata kadus silmist. Natuke sebimist ja kiirelt ronis tagasi tee peale. Mul tuli patune mõte kiisu lumme visata, et sellest aktsioonist viraalne TikTok video teha ja odavalt kuulsaks saada. Naised laitsid maha - kes pärast mind ja kassi tohtri juurde sõidutab, üks vajab füüsiliste teine hingeliste haavade ravi.

4 comments:

  1. mul üks kiisu muide hüppab vahel meeleldi üle hangede või hangede peal! ta on karvane nagu mingi polaarkass, ise väike ja kerge, nii et ei vaju õieti sissegi, vbla kohev kasukas aitab ka lume pinnal püsida. Ma käisin ükskord suurte hangedega jalutamas ja kiisu tuli kaasa, ise sumasin läbi ja mõtlesin, et ta tuleb mu jälgedes, aga tema hüppas iseseisvalt hops ja hops.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meie kass Siberi kassi tõugu, nii et peaks hästi külma ja lumega kohanenud. Põhipõhjus, miks me õue laskmise vastu, et see võib talle liialt meeldima hakata. Suures linnas parem ikka toas hoida. Eriti veel, sest koiotid pole meie kandis sugugi ebatavaline nähtus. Kui kunagi lubasimegi ühel kassil lõpuks õueelu, sest ei jaksanud ta hädaldamist kuulata, siis nüüd küll välja ei laseks.

      Delete
  2. Õõhhh....lund on tõesti jube palju. Käisin eile õhtupoole võimlemas. Kuigi siis olid siin sahad juba jõudnud mingil määral teed lahti ajada, võttis see lumevallide vahel kakerdamine täiega võhmale. Edasi-tagasi tuli kokku 4km, nats kopkaid peale. Kulutatud kaloraazh aga muljetavaldavalt kõrge sellise lühikese distantsi peale. :D
    Millal küll kevad tuleb?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Lumi mulle üldiselt meeldib ja kord kaks kuus kühveldamise vastu pole midagi. Samas sobib ta rohkem suusamäele kui maja ette või tänavale. Autoga sõita oli super lõbus, rattad käisid ringi ja aeg-ajalt võttis vibama. Kevad tuleb siin maal äkki ja ette hoiatamata, vahel juba märtsis aga olen ka aprilli viimasel päeval suusatanud.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!