 |
| Trumpi poolt postitatud märg unenägu: Gröönimaa, Canada, Venetsueela USA värvides. |
Trumpi väljaütlemisi vaadates ja kuulates mõtlen: Millal ükskord jõuab ameeriklastele kohale kes nende valitud president tegelikult on ja seega murrang nende suhtumises. Millal tõmmatakse hullule särk selga, väänatakse käed selja taha ja topitakse kisendav segane trellidega kambrisse. Kohtu alla kahjuks nõdrameelset ei saa anda. Järsku on suurimaks takistuseks sama probleem, mis Eestis hooldekodudes: liiga dementseid, ehk neil kel hooldust kõige rohkem vaja, ei taha ükski hooldekodu võtta - liiga palju tüli. Nii hullu kui Trump ei taha ükski hullumaja võtta.
Kuidas hull võimu näeb - miski peale tema enda moraali ja mõistuse ei hoia tagasi, seadused ei huvita - hirmutav.
Asked last week by The New York Times what can check his power on the world stage, Trump said: “There is one thing. My own morality. My own mind. It’s the only thing that can stop me.” He added: “I don’t need international law.”
Kuulasin veidi tänast Trumpi pressibriifingut, ärge te kuulake, rikub närve ja lisaks mahavisatud aeg, ei muud. Reportereid oli murdu, loodeti ilmselt mingit ajaloolist sõnumit. Paraku seda ei tulnud, tavaline tüüpiline jaburuste korrutamine. Võimalik, et suurt avaldust hoiab homse Davosi kõne jaoks. Gröönimaa koha pealt paistab olukord lähemal ajal, lähemail päevadel või isegi homme kriitilisse faasi jõudvat. On selge, et Trump tahab Gröönimaad kõige naha ja karvadega. Gröönimaalased, taanlased ega eurooplased ei taha sellest kuuldagi. Trumpi majanduslik surve tollide näol pole ilmselgelt piisav. Euroopa on vist jõudnud lõpuks arusaamisele, et olulistes põhimõtetes niisama ei anta järgi. Tollide tõstmisega ähvardamine näitab, et Trumpiga nagu ka kremliga pole mõtet lepinguid sõlmida, sest neid rikutakse esimesel võimalusel. Suvel saavutatud kaubanduskokkulepe on seega USA poolt lisatollide ähvardusega sisuliselt tühistatud, kolmapäeval peatab selle ratifitseerimise Euroopa Parlament.
Tänaste kõnede põhjal mõistab ilmselt ka USA president, et tühipaljast tollidega santazheerimisest ei piisa Euroopa vastuseisu murdmiseks. Tal jääb seega üle kas kasutada järgmist ja viimast mõjuhooba NATO liikmelisuse peatamise ähvardust või sujuvalt taganeda ja nõuda näiteks Euroopa poolt rahastatavate NATO baaside ehitamist Gröönimaale. Kardan, et tüüp liiga suure egoga ning kasutab esimest varianti. Tegu väga kõrgete panustega mänguga, sest ühest küljest pole isegi Trumpi toetajate hulgas NATO vastasus või Gröönimaa jõuga võtmine populaarsed ja teisest küljest siiski risk, et Euroopa ei allu ka sellele ähvardusele. Pikas plaanis muidugi USA'le endale äärmiselt kahjulik kaotada sisuliselt kogu vaba maailma toetus. Majanduse valdkonnas liiguvad juba praegu nii Euroopa kui Canada USA orbiidist järjest eemale sõlmides vabakaubandusleppeid teiste maailma suurte riikide ja liitudega.
Suur küsimus muidugi on, mida Euroopa ette võtab kui Trump paneb valiku ette Gröönimaa või NATO. Keegi ju tegelikult ei hooli mitte Gröönimaast kui sellisest vaid põhimõttest, et riikide piirid on puutumatud ja jõuga nende muutmine keelatud. Kui sellest põhimõttest loobutakse oleme tagasi äärmiselt ohtlikus situatsioonis nagu enne Teist Maailmasõda näidates, et Euroopa on unustanud tollased kümneid miljoneid elusid maksma läinud õppetunnid. Ehk siis ees seisab mitte niivõrd USA kui Euroopa tõehetk: kas tahab edasi eksisteerida või mitte. USA Gröönimaa jõuga võtmise üritus oleks niikuinii NATO lõpp, Taani käivitaks artikkel viie paludes NATO abi USA kui NATO võimsaima liikme vastu. Alles jääv Euroopa NATO oleks vähemalt momendil ilma USA osaluseta nii mõnegi olulise komponendi osas väga nõrk ja haavatav. Vaatame mis homme toob!
1. Globaalse korra "murdumine"
Carney väitis, et maailm ei ole mitte üleminekuetapis, vaid murdumispunktis. Ta nentis, et vana kord – USA juhitud reeglitel põhinev süsteem – "ei tule tagasi" ning seda pole mõtet nostalgiaga taga nutta. Ta kirjeldas eelmist süsteemi kui "meeldivat väljamõeldist", mida riigid hoidsid üleval stabiilsuse nimel, teades samas, et suurvõimud tegid endale reeglitest sageli erandeid.
2. Majanduslik integratsioon kui relv
Ta hoiatas, et vastastikusel kasul põhinev globaalse integratsiooni ajastu on lõppenud. Selle asemel kasutavad suurvõimud (viidates kaudselt USA-le president Trumpi juhtimisel) nüüd:
Tolle kui hooba poliitiliste nõudmiste esitamiseks.
Finantstaristut kui survevahendit.
Tarneahelaid kui haavatavusi, mida ära kasutada. Carney märkis tabavalt: "Te ei saa elada integratsioonist tuleneva vastastikuse kasu vales, kui integratsioonist endast saab teie allutamise allikas."
3. Keskmise suurusega riikide strateegiline autonoomia
Allutamise vältimiseks kutsus Carney Kanada-suguseid riike üles arendama strateegilist autonoomiat neljas kriitilises valdkonnas:
Energia ja toit: Kodumaise julgeoleku tagamine, et vältida välisjõudude survet.
Kaitse: Ta teatas, et Kanada kahekordistab oma kaitsekulutusi kümnendi lõpuks, et kasvatada "oma jõu väärtust".
Kriitilised maavarad ja tehisintellekt: Ostjate klubide ja koalitsioonide loomine, tagamaks, et need tehnoloogiad ja ressursid ei koonduks vaid üksikute suurvõimude kätte.
4. "Muutuva geomeetriaga" diplomaatia
Carney pakkus välja uue strateegia nimega "muutuv geomeetria" – erinevate koalitsioonide loomine konkreetsete küsimuste lahendamiseks, selle asemel et toetuda universaalsetele rahvusvahelistele institutsioonidele.
Menüü analoogia: Ta hoiatas keskmise suurusega riike, et nad peavad tegutsema üheskoos, sest "kui me ei ole laua taga, siis me oleme menüüs".
Tahtlike koalitsioonid: Ta tõi näiteks Kanada hiljutised kaubandus- ja julgeolekulepped EL-i, India ja ASEAN-iga kui viisid, kuidas vähendada sõltuvust ühest suurvõimust.
5. Suveräänsus vs. esitusviis
Ta kritiseeris "suveräänsuse etendamist", kus riigid teesklevad iseseisvust, kuid nõustuvad tegelikult kõigi tingimustega, mida hegemoon kahepoolsetel läbirääkimistel ette dikteerib. Ta väitis, et ainult kahepoolsed läbirääkimised suurvõimudega viivad nõrkuseni ning tõeline suveräänsus nõuab ühistegevust koos sarnaselt mõtlevate riikidega.
6. Seisukoht Gröönimaa ja Arktika küsimuses
Käsitledes praegusi pingeid, teatas Carney selgelt, et Kanada toetab Gröönimaad ja Taanit ning nende õigust määrata oma tulevikku. Ta mõistis sõnaselgelt hukka tollide kasutamise tööriistana Gröönimaa staatuse muutmiseks, nimetades Arktikat NATO ja keskmise suurusega riikide koostöö peamiseks proovikiviks.
See pole Carneyl muidugi esimene kord selliseid mõtteid väljendada, kuigi NII otsekoheselt ütleb ta seda vist tõesti esimest korda. Ja esimest korda esitab ta sellega koos ka konkreetse plaani, nii et ilmselgelt on ta aega mõistlikult ära kasutanud ja asja peale mõelnud.
ReplyDeleteVõi noh, ilmselt mitte ainult mõelnud, kui meenutada, et von der Leyen ütles just eile või üleeile, et "There is no room for nostalgia, delay, or wishful thinking. Structural dependencies must be broken, and Europe must act decisively to shape the future rather than wait for the past to return." Prantsusmaa president taob sama trummi, Saksamaa ütles juba mitme kuu eest, et nemad tahavad luua Euroopa võimsama sõjaväe. Ehk siis päris tühja pole nad vist istunud (kuigi poliitikutele omaselt on see kõik teosammul liikunud) ja on nüüd valmis edasise kursi kõva ja selge häälega välja ütlema.
Isiklikult leian, et USA NATOst välja astumine oleks parem samm, kui see, kui me peaksime hakkame teise NATO liikmega päriselt sõdima ja teda välja heitma. Varem arvasin, et NATO laguneb, sest ei reageeri mingile Venemaa provokatsioonile ja paljastab sellega oma hambutuse. Eales poleks arvanud, et see laguneb, sest USA otsustab mõnda teist NATO liiget rünnata.
Olen öelnud mujal ja ütlen ka siin, et mulle jääb USA meediat vaadates mulje, et nad valmistuvad võimu Vance'ile üleandmiseks - ta saab järjest rohkem kõlapinda ja rõhutatakse teadlikult, kui supervormis ta on. Nüüd siis see PR-seisukohast imeliselt ajastatud titeuudis ka. Iseküsimus, mis ajaks neil võimuvahetus planeeritud on, aga see, et see ON plaanis ja valijaid valmistatakse selleks ette, on igaühele selge, kes seda meediat jälgib. Mitte et ma arvaks, et see veel Gröönimaad päästaks või et midagi ilmtingimata paremaks saaks.
Kui valmistutakse Trumpi seljataga paleepöördeks oleks huvitav teada, kes selle taga seisavad. Eneseimetlusest pimeda Trumpi enda eest oleks seda suht lihtne varjata. Samas on Trumpi valija vähemalt praegu veel üsna kindlalt tema imago taga, Vance pole eriti pildil. Trump peab mingi väga suure apsu tegema (või siis seatakse talle sobiv lõks), et vabariiklased temast uue iidoli peale ära pööraks. Ja otse loomulikult tuleb järglast hakata rohkem pildile tooma. Ise salamisi loodan et Demokraatidel kerkib keegi karusmaatiline liider (Newsom) esile.
DeleteEuroopa koha pealt pole ma näinud muud kui suuri sõnasid, kõik muudkui mõistavad hukka aga kui tegusid vaja pole kedagi kusagil. No vaatame kuis seekord. Otsene ja vahetu oht Gröönimaale taandus, samas Ukraina võidakse homme Trumpi saadikute poolt Moskvas maha müüa. Trump jälle rõhutas kui hea sõber kremli maniakk on.
Mingit SUURT uudist ei tulnud, vähemalt NATO'st väljaastumist, ehkki põhjendamatut kriitikat NATO suunal kuhjaga. Gröönimaa puhul lubas jõudu mitte rakendada, paraku teame kõik kui palju tema lubadusi saab uskuda ja kui kiiresti ja kui lühikese aja jooksul vaated muutuvad. Turud ei reageerinud, sest keegi ei usu enam USA presidendi sõnu. Ukraina koha pealt segased ja väga halvad uudised. Trump väitis, et kohtub täna Zelenskiga, väitis, et peaks saalis olema samas kui Zelenski pole sellest miskit kuulnud ja viibib momendil Kiievis. Kremli maniakki nimetas oma väga heaks sõbraks, tema esindajad Witkoff ja Kuchner lähevad homme Moskvasse. Palestiina rahukomiteesse kutsuti nii vene kui valgevene pealikud, iga enesest lugupidav riigipea peaks keelduma nendega samas ruumis viibimisest - esimene ju sõjakurjategijatega kelle peaks iga rahvusvahelisse kriminaalkohtusse kuuluv riik arreteerima.
ReplyDeleteMina vaatasin seda, et ta nimetas vähemalt kolm korda Gröönimaad Islandiks (või mine võta kinni, äkki võetakse nüüd sama hooga mõlemad ära, kui juba nagunii liigutamiseks läheb). Ehk siis onu on ikka täiega dementne ja/või oma valijate sama hästi informeeritud. Ja kõik noogutavad viisakalt, Poola president arvab, et küll me ikka saame kõik kenasti läbi jne.
ReplyDeleteSee oli jah naljakas, eks ajas ja ruumis orienteerumine kipub dementsusega käest libisema no ja muidugi lähevad ka sõnad sassi.
DeleteKui Trump kõnet pidama hakkas, kuulasin veidi, aga oli sihuke udu, et läksin jooksma. Tulin tagasi 7K ringilt ja tüüp ikka heietas. Parem lugeda kokkuvõtet kui aega raisata ja end vihastada teda kuulates.
Islandi kohta arutati, et Trumpiga on ju see häda, et ta ütleb midagi kogemata ja siis hakkab seda kordama, et jätta omast arust muljet, et ta algusest peale mõtles nii, ja tallalakkujad muidugi koogutavad takka, nii et pärast ongi juba Island teema ka.
DeleteKeegi teritas seepeale keelt umbes sellises sõnastusest, et "Ireland should get worried now".
Aga tundub, et praegu maandati asi ära sellega, mida vahepeal twitteris naljaga pooleks pakuti (mina sealhulgas): et serveeritakse talle suure vastutuleku ja võiduna USA baase, mis on nagunii kogu aeg Gröönimaal olnud, aga ega ta ei tea ju asju.
Mu venna kokkuvõte: "Unhinged, deranged, idiotic, deplorable, shameful, but overall better than expected".
There is "no alternative" but to suspend the approval of a EU-US trade deal due to the US's "continued and escalating threats" over Greenland, the chair of the European Parliament's international trade committee has confirmed.
ReplyDeleteNäide kui kiirelt ja ettearvamatult olukord muutub kui Trumpi mängus:
ReplyDeleteTrump: We probably won't get anything unless I decide to use excessive strength and force, where we would be frankly unstoppable. But I won't do that"
WTF - Me ei saa midagi kui ei kasuta jõudu aga ma ei kasuta jõudu???
Kohtumine NATO peasekretäriga ja peale seda: Trump has said he will not be imposing tariffs that were scheduled to go into effect on 1 February.
Mida Rutte lubas??? Või hämas niisama, või Trump lõi põnnama???
Greenland Iceland segadus:
Trump misspoke and confused Greenland for Iceland multiple times in the speech.
Leavitt denied this, responding to a reporter on X by saying, "No he didn’t". Kas see tähendab, et Island on ka sihikul???
Totaalne segadus, hullumaja puhvet😁
või luges Rutte jutt vähem ja hoopis see, et üks pisike Taani pensionifond oma USA riigivõlakirjad maha müüs, kukutas dollarit piisavalt, et hirmu nahka ajada. Sest see oli kõigest üks pisike fond ja ELi riikide käes on päris suur ports USA riigivõlga.
Delete" The dollar on a DXY basis fell 0.8% yesterday, which was in fact the largest one-day drop since August when the Fed hinted clearly at the prospect of a rate cut in September."
Deletehttps://www.mufgresearch.com/fx/fx-daily-snapshot-21-january-2026/
ja selleks piisas sellest, et see fond müüks ainult 100 miljoni eest USA riigivõlakirju. Ainult kröömike USA riigivõlast, nagu väiksemat sorti ümardamisviga, aga näh, andis signaali.
Jah, eurooplased andsid mõista, et kui Trump ei jäta tollidega mängimist võivad nad "bazooka" välja tõmmata:
DeleteThe Anti-Coercion Instrument (ACI) that the EU may use in response to Trump’s repeated threats over Greenland is ready. Introduced in 2023 with the support of all 27 member countries, the ACI — although nicknamed the “bazooka” — is a framework for negotiation in situations where a third country seeks to pressure the EU or a member country into a particular choice by applying — or threatening to apply — measures affecting trade or investment. It enables the EU to deter coercion and, if necessary, respond to it.
see veel lisaks (sest nagu ma aru saan, see basuuka riigivõlakirjadesse isegi ei puutu, vaid koosneb rohkem tollidest jms).
Delete