Põhiteemaks oli Gröönimaa, millega Trump armetult läbi kukkus. Ta ilmselt ei osanud oodata, et seni sunnitult kaasa noogutanud ja avalikult meelitusi jaganud killustunud eurooplased lõpuks kampa löövad ja vastu hakkavad. Kas oli põhjuseks Carney silmiavav kõne või NATO liitlase vastu suunatud territoriaalse puutumatuse printsiibi ennekuulmatult jõhkra rikkumise plaan aga ülla-ülla nurka surutud Euroopa leidis julguse vastu hammustada. Ja nagu ülbikutele omane kardavad nad natukenegi haiget saada.
Seni olid Euroopa riigid nagu lambukesed laudas hunnikus silmad maas lootes, et hunt konkreetselt neid ei märka ja võtab kõrvalt kellegi teise õnneks. Täiega mõistavad, et nii võidavad vaid veidi aega juurde enne kui enda kord tuleb, aga lihtsalt pole vaprust ülekohtule vastu seista. Seda nii Trumpi kui kremliga suheldes. Kas võtavad õppust, ma kardan et mitte, niipea kui vahetu surmaoht pea kohalt kadunud hakatakse uuesti tühiste asjade üle vaidlema.
Trumpi viimaste päevade tegevuse tulemuse võtab väga hästi kokku Lars Christensen:
Probleemiks ei ole Trump. Probleem on USA.
Kui välismaailm jälgib Trumpi arutut käitumist ja tema ähvardusi liitlaste vastu ning me samal ajal näeme, et USA avalikkus, Kongress, Ülemkohus ega USA meedia ei astu selle hullumeelsuse vastu tegelikke samme, peame kõik järeldama, et USA aktsepteerib seda käitumist.
USA avalikkus arvab, et USA-l on maailmas õigus teatud positsioonile, kus pole ruumi sündsale käitumisele ning kus puuduvad normid ja reeglid.
See tähendab, et me kõik peame järeldama, et USA – mitte ainult Trump – on reetnud rahvusvahelise korra, mille peamised arhitektid olid pärast Teist maailmasõda just USA ise koos oma lääne partneritega.
See on järeldus, mille Kanada peaminister Mark Carney Davosis peetud kõnes nii selgelt välja tõi. Me ei saa enam lihtsalt usaldada, et USA mängib reeglite järgi. Seetõttu peame ka põhimõtteliselt endalt küsima – kas peaksime usaldama finants- ja majandusstruktuuri, mis on globaalse reeglitepõhise korra lahutamatu osa?
Ameeriklased elavad illusioonis, et USA saab kõigega ise hakkama, vaatamata sellele, et USA on ligi 20 aastat elanud üle oma võimete.
USA era- ja valitsussektori tarbimist on rahastanud teiste hulgas Euroopa keskpangad ja pensionifondid. Kuid nüüd peame endalt küsima – miks peaksime kauplema dollarites? Miks peaksime paigutama oma säästud USA riigivõlakirjadesse?
Kui USA ei ole reeglitel põhinev ühiskond, ei saa me usaldada dollarit kui stabiilset valuutat ja dollarite hoidmine oleks hullumeelsus. Kuna USA siseriiklikud institutsioonid on õõnestatud ja juhtimisstruktuurid hävitatud, muutub USA arenguriigiks – või täpsemalt öeldes taandareneva majandusega riigiks.
Kui USA ähvardab liitlaste territooriumi, siis käitub USA kui autoritaarne kiusajast riik. Keegi täie mõistuse juures olev inimene ei laenaks USA valitsusele raha. Kui USA ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi ega austa teiste riikide suveräänsust, siis miks peaksime eeldama, et USA valitsus austab oma võlakohustusi?
Kui Trump võib maksustada tariifidega riike, kes ei loovuta oma territooriumi, siis pole kindlasti põhjust uskuda, et USA ei kehtesta kapitalikontrolli. Ja kui see on risk, siis miks peaksite riskima USA-sse investeerimisega?
Küsimus ei ole Euroopa vastuhakus USA-le. Küsimus on investeeringute arukas juhtimises – riskide maandamises.
Iga päevaga, mil Trump püsib ametis, usaldamatus USA vastu kasvab ja hind USA jaoks tõuseb päev-päevalt. Ja see on pöördumatu. Usalduse ehitamine võtab aastaid, kuid oma tegudega võib selle hävitada minutitega.
Euroopa on nüüdseks USA vastu täielikult usalduse kaotanud. Ja samuti Kanada. USA rahva ülesanne on tõestada, et Trump on "erand", ja Ameerika rahva ülesanne on ta peatada.
Kui te seda ei tee, peame eeldama, et see ongi USA tegelik olemus – olgu presidendi nimi Trump või midagi muud, olgu president vabariiklane või demokraat.
Trumpi viimase avalduse valguses tekib tõsine kahtlus, et tüüp valmistab ette pinda kas NATO'st lahkumiseks või vähemalt artikkel 5 täitmisest keeldumiseks:
ReplyDeleteTrump NATO liitlaste kohta: “We’ve never needed them. We have never really asked anything of them. You know, they’ll say they sent some troops to Afghanistan, or this or that. And they did – they stayed a little back, a little off the front lines,”
“I DOUBT NATO WOULD BE THERE FOR US IF WE REALLY NEEDED THEM,”
https://www.bbc.com/news/live/cdxjjwjvkkzt
Ilmselgelt on sul Trump derangement syndrome, mis tekitab soodsa pinnase toimuvat vale nurga alt näha.
ReplyDeletePalju hullem on "Sucking up to Trump" syndrome😉 Neile kodanikele pakkus Newsom lahkelt põlvekaitseid, et vähem valus oleks😜
Deletehttps://store.gavinnewsom.com/kneepads/
Ma täitsa huviga küsiksin anonüümselt, et kuidas on võimalik, et sa vaatasid teistega koos seda kõnet, kus ümmargune geront end vaevu-vaevu poodiumini vedas ja seejärel kogu oma keharaskuse sellele toetas, et kuidagigi püsti püsida ning hakata täielikku iba ajama, sealhulgas kolm (või neli?) korda Gröönimaa kohta Island öeldes, ja mõtlesid, et krt, vat see on üks asjalik riigijuht? See tüüp püsib vaevu püsti, räägib täiesti seosetutest asjadest, ajab riike omavahel sassi, mõtleb asju välja ... Nagu mis asju sa ajad sellisega?
ReplyDeleteanonymous võiks esitada rahvale oma (õige) nägemuse, ärgu hoidku küünalt vaka all ~
ReplyDeleteSee NATOst lahkumise kahtlus on küll juba palju varem tekkinud.
ReplyDeleteAga mis ajavõitmisse puutub - see ei ole ise päris mõttetu tegevus, eriti kui Euroopal on vaja oma varustusetootmine USA suunast kodumaale tuua.
Täpselt nagu Chamberlaini kaitseks on üks tugev argument, et Britannia vajas tookord natuke veel aega oma võitlusvõime üles pumpamiseks.
Jah, see muidugi täitsa loogiline, et Euroopal on vaja aega, et oma süsteemid suuremas mahus jooksma saada (ja sellega on aktiivselt tegeletud ka, nii relvatööstuse kui ka igas muus mõttes).
DeleteTeine mure on muidugi see, et migrandiprobleem on meil olemas ja kui seda ignoreerida, on suur oht ise oma eiik parempoolsete kätte lükata (kui mõelda kas või kui lähedal Prantsusmaa sellele on ja kui palju see ülejäänud Euroopa ühist plaani ohistaks). Iseasi, et see on selline probleem, millel ei ole lihtsaid lahendusi, aga keerulisemad (ja vahel ka igasugu inimlikumad) lahendused tunduvad paljudele mitte midagi tegemisena, sest kpgu aeg on mingi seltskond inimesi, kes siiralt arvab, et hea valitsus laseks nad ometi kõik kohe piiriületusel maha. Kanadal on selles mõttes lihtsam, et nad saavad piirata, kes üldse ukse taha jõuab.
Rents
selle koha pealt tuleb siis kõvasti pöialt hoida, et Süüria stabiliseeruks ja et see stabiliseerumine jääks püsima. Assadi kukkumine viis vähemalt sinna hulga inimesi tagasi.
Deletehttps://x.com/i/status/2014697139218100617
ReplyDelete