Monday, September 7, 2026

Amööb ja Maaväline intellekt

2025 detsembris olime 3'da ja 4'da taseme vahel, nüüd 4'da ja 5'da vahel
Seoses tehisaru arengukiiruse järsu hüppega mõned aastad tagasi kerkisid üles kaks AI taseme mõõtmiseks kasutatavat põhiterminit AGI (üldine tehisintellekt, inimesega võrreldav tase) ja ASI (super tehisintellekt, inim ja ka kogu inimkonna intellektist oluliselt võimekam). OpenAI Astra mudeli puhul on hakanud spetsialistid tõsiselt kaaluma võimalust, et oleme jõudnud AGI tasemele või vähemalt väga lähedale. Lugesin veidi aega tagasi Jaan Tallinna tehisaru teemalist lugu, kus ta tsiteeris Alberto Romero artiklit inimintellekti ja tehisaru võimekuse võrdlusest: kui inimvõimekus on ring siis AI võimekus on ringil lösutav "amööb", mis sirutab välja ringjoont ületavaid kombitsaid. Inimintellekti võimekus ajas praktiliselt ei muutu kuid AI oma kasvab järjest kiiremini sirutades välja üha uusi kombitsaid üha kaugemale kattes järjest suurema osa inimintellekti võimekuse ringist.

Hakkasin aga mõtlema teemal kuidas ja milliste näitajate alusel üldse intellekti mõõta nii, et tegu poleks liiga inimkeskse protseduuriga. Ehk siis kuidas hinnatakse näiteks maaväliste tsivilisatsioonide intellekti taset. Tehisaru on ju ka mõnes mõttes põhimõtteliselt täiesti teistsugune, sest erinevalt ülejäänud elust maal ei põhine mitte bioloogilisel süsinikul baseeruval riistvaral vaid hoopis ränil, pooljuhtidel ja metallidel. Lihtsaim jämedalt võrrelda inimesi ja loomi humanoid ja loomakujuliste robotitega. Tehisaru justkui Simpsonite seriaali purgis aju. Maapealne elu arenes väikestest ja lihtsatest tuumata üheraksetest organismidest ja arhedest keerulisema suunas. Esialgu minimaalse tarkvaraga, alles hiljem oli vaja järjest keerulisema riistvara jaoks ka võimekamat tarkvara, mis asetses närvikeskustes ja ajus. Robotid oleme ehitanud teisiti: riistvara ja tarkvara sisuliselt eraldi. Alles viimasel ajal on hakatud lokaalset tehisaru rakendama robotite autonoomsel juhtimisel.

Tuleb välja, et seni on Maaväliste tsivilisatsioonide taseme mõõtmiseks kasutatud mitmeid eri meetodeid: Energia kasutuse võime (Kardashev), mateeria manipuleerimine, infotöötlus ja tehnoloogiline keerukus.

1. Tuntuim neist kindlasti Kasdashevi skaala (logaritmiline!):
Esimene tase - kogu koduplaneedi energiaressursside kasutamine. ~10¹⁶ vatti
Teine tase - kogu tähe energiaressursside kasutamine. ~10²⁶ vatti
Kolmas tase - kogu galaktika energiaressursside kasutamine. ~10³⁶ vatti
Neljas tase - kogu universumi energiaressursside kasutamine.
Viies tase (puht-teoreetiline) - kõigi universumite (multiverse) energiaressursside kasutamine.
Inimtsivilisatsioon pole veel saavutanud esimestki taset, momendil umbes 0.73.

2. Mikrotasemeline mateeria haldamine
I - ehitised, mehhaanika, materjalide kaevandamine.
II - geenitehnoloogia, sünteetiline bioloogia.
III - molekulide ja aatomite tasemel nanotehnoloogia.
IV - kvanttehnoloogia ja elementaarosakeste tasemel kontroll.
V - aegruumi ja fundamentaalsete vastasmõjude kontroll.
Inimtsivilisatsioon esimese taseme saavutanud, esimesed edusammud teisel, kolmandal ja neljandal.

3. Infotöötlus võimekustasemed A - Z mõõdetakse infohulga järgi (logaritmiline!).
A - Kogu töödeldava info hulk 10⁶ võrreldav inimkonna varase keelekasutusega.
Z - Kogu töödeldava info hulk 10³¹ võrreldav kogu galaktikat hõlmava tsivilisatsiooni poolt kasutatava andmemahuga.
Praegu asume umbes tasemel 0.7 H

4. Signaali keerukus ja autonoomia, maapealse AI puhul ei puutu asjasse.

5. Tähtsuse tase (Rio skaala). Mõõdetakse 0 (libasignaal, valehäire) kuni 10 (Enneolematu mõju inimkonnale).

Kuidas siis tehisaru paigutub momendil eelpoolkirjeldatud näitajate alusel.
Kardashevi skaalas ei paista AI üldse välja, pregu kasutab umbes 0.5% kogu inimtsivilisatsiooni energiast, aastaks 2030 ennustatakse 3%. Energianälg on üks põhilisi arengu pidureid. Võimalikuks lahenduseks ilmselt päikese ja tuumaenergia laialdane kasutuselevõtt. Kõrvalepõikena ei saa jätta mainimata, et ka vee kasutuse poolest tegu vähem kui 1% kogu vee kasutusest: ühe mandli kasvatamiseks kulub sama palju vett kui 38000 AI päringu läbitöötlemiseks.
Mikrotasemelise mateeria haldamise juures kasutatakse tehisaru praktiliselt kõikjal, nii teaduslikus uurimistöös kui praktilises planeerimises ja disainis. Samas iseseisvalt omal algatusel ei võta AI midagi ette.
Infotöötluse võimekuse poolest ületab inimesi ja ka kollektiivset inimkonda pika puuga. Aga jällegi teeb seda inimeste antud ülesannete raames, mitte enda eesmärkide täitmiseks.
Tähtsuse poolest arvan, et tegu kõige murrangulisema leiutisega inimkonna ajaloos, seega omistaks kõhklematult 10'da taseme.

Kokkuvõttes oleks praegusel AI tasemel juhitava tulnukate kosmosesondi puhul tegu ilmselgelt kõrge arengutasemega tsivilisatsiooni loodud objektiga kuid mitte iseseisva intellektiga.

Uute järjest võimekamate mudelite järjest kiirema väljatulekuga seisame silmitsi õige pea olukorraga kus AI võimekus katab kogu inimvõimekuse ringi. Kas see moment on juba saabunud, juhtub järgmisel nädalal, kuul või aastal pole päris selge, sest sõltub hindajate definitsioonist. Ilmselt saame alles takkajärgi kinnitada, et just see või teine mudel saavutas AGI taseme. Klassikaline Turingu test pole enam mingi näitaja, sest praktiliselt kõik AI mudelid läbivad selle edukalt.

P.S. Eile ilmus OpenAI juhtiva teadlase Jakub Pachocki artikkel "An Alien Mind" kus käsitletakse käesolevate AI mudelite seisu ja arengusuundi ning eriti olukorda, kus inimesel on järjest raskem tehisaru mõista ning kontrollida ... sest tegu on põhimõtteliselt erineva intellektiga. Pole veel lugenud, ainult teiset kommentaare näinud. Intrigeeriv, et mees kasutas pealkirjas sama mõttevälgatust, mis mina oma tänases blogis.

No comments:

Post a Comment

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!