Koera Sünna

Täna sai pidada koera sünnipäeva, ehkki tegelikult on see sündmus vist neljapäeval. Esialgu oli täitsa tõsiselt kavas ka mõned teised tuttavad koerad kutsuda aga ükshaaval kukkusid nad erinevatel põhjustel ära. Igatahes hommikul sai pisema lapsega lihapoodi sõidetud, et koerale sünnipäevaks päris konti osta.

Võtsime järjekorra numbri ja leti juures küsisin ebalevalt müüjalt millist konti ta oskaks koerale soovitada. Too naeratas lahkelt ning ütles vene aktsendiga, et ega seda letis polegi, aga ta toob kohe tagant. Poole minuti pärast oli tagasi piraka kotiga, mis konte täis. Tahtsin protestima hakata, et meil pole kavas koera külalisi terve nädal kontidega toita aga enne kui jõudsin suu avada anti mulle teada, et need on tasuta ja lisaks pidavat hästi kõlbama endalegi supiks. Nojah kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Ja siis pakuti veel soodsalt ribisid, mis pidavat samuti supi sisse hästi sobima. Võtsin veel poolteist kilo maksa, endale ja koerale kahepeale, pepperoni vorstikesi ning suus sulavat suitsupeekonit. Laps pinnis välja koha peal pakutava kuuma viineri saia. Tagasiteel ostsime virsikukompotti, sest olin eelmisel päeval netis näinud nii ahvatleva välimusega kooki, et lihtsalt pidin proovima. Peale pildi näitamist rääkisin suurema lapse nõusse, et too mind abistaks. Koera sünnipäeva puhul oli ka hea põhjus koogi küpsetamiseks.

Koer sai kodus ühe kondi kohe kätte peale seda kui üritas külmkapi ukse sisse auku närida olles näinud millised maiuspalad sinna peitu pandi. Sel ajal kui pisem laps koeraga õiendas alustasime suuremaga koogivalmistamist. Kuna Jahu juhtus olema täpselt 1.4 portsu jagu siis just niipalju otsustasime kooki teha. Kõik kogused tuli korrutada 1.4-ga, mis tekitas munade puhul probleeme. Laps soovitas 0.6 muna koogelmoogliks teha ja nahka panna, mina aga arvasin, et veidi rohkem muna ei tee paha, lisades selle tainasse.

Alustaina valmistamisel pidin koguseid üle kontrollima, sest see paistis kole kuiv olema. Lõpuks surus plika käed sisse ja peale mõningast sõtkumist läks tainas normaalseks ja hakkas kokku. Koogivormi valisime suvaliselt silma järgi, ning laps kititas tainast vormi külgedele sel ajal kui mina vedelamat osa valmistasin. Hapukoore puhul oli veidi muret, sest siinsed on ju 3%, 5% ja eriti rasvane 14%, mida mul kodus polnud. Eestis tean, et koor ikka vähe kangem (retseptis polnud kirjutatud millist % kasutada).

Kui kokkusegatud kollakat löga ettevaatlikult maitsesin vaatas plika heidutatud pilguga ilmselt oodates millal külili kukun ja tõmblema hakkan. Aga kui seda ei juhtunud oli isegi valmis keeleotsaga proovima, polnud vigagi, päris maitsev. Kuna ploome ei raatsinud osta, kasutasin nende asemel virsikulõikusid kompotist arvestades, et need suht sama konsistentsiga. Ladusin koogipõhjale ja kallasin löga peale ning ahju ta läks.

Küpsemine võttis küll ligi tund aega eeldatud 30-40 min asemel. Välimus ja lõhn olid igatahes tasemel, esimese katsetuse kohta olime ise päris uhked. Peale pooletunnist kannatamatut ootamist, et kook jahtuks ja taheneks, tegime maitse katse. Koer sai pidulikult pisikese ampsu ja kui selle peale koomasse langemise asemel hoopiski erutunult lisa nõudma hakkas julgesime ka ise mekkida. Fakt, et peale seda ei raatsinud koerale rohkem anda räägib enda eest. Häbematult maitsev kukkus välja, hea et külalisi palju polnud, jäi rohkem endale:)

Lõpetuseks suur tänu Ragnele, kelle kodulehelt võite huvi korral nii selle kui ka mitme teise hõrgutise retsepti leida!