Sunday, July 14, 2024

Klindi all hulkumas

Suvilas matk krunditagusesse metsa ja Türisalu panga alla. Algus niiskes ja sääserohkes metsas, raiesmiku äärde jõudes viskasin pilgu vaarikapõõsastele - marju oli päris palju ja ilusad suured ussitamata. pugisin kere nii täis, et kaasa võetud banaan ei tundunudki enam eriti isuäratav. Järsku jäi metsateel silma haruldaselt värvikirev liblikas, sellist pole Eestis küll varem näinud. Erk puna-sinine tiivamuster, putukas oleks justkui muuseumist plehku pannud. Esialgu tegin pildi kaugelt kartes, et lendab minema enne kui saan tegelast jäädvustada. Liblikas osutus õige kartmatuks, parimad fotod sain päris lähedalt. Google image search väidab tegu olevat six spot burnet nimelise koiga - vat sulle siis, polegi liblikas.
Kuuepunkti Koi
Aasakannikesed
Tiirutasin veidi teoreetiliselt paljulubavas seenemetsas kuid nägin vaid ühte puravikku, sedagi mitte metsas vaid kruusatee äärel. Mustikaid sõin natuke kuid putukad peletasid metsast välja. Sääsed imesid mahu poolest rohkem verd kui ma jõudsin mustikaid suu kaudu sisestada. Vääna-Jõesuu rand oli laupäeva puhul rahvast täis, vesi vaikne ja sogane aga päris soe isegi kirdetuulega. Jalutasin üle silla ning suundusin Türisalu panga alla. Iga aasta on siin erinev, sügisesed tormid, talvine sulamine ja külmumine lammutavad pidevalt kallast, järjest uued liivakivi ja paelahmakad kukuvad klindikaldalt rannale.
Ammoniit
Poolel teel Keila jõe suudmesse



Loodan alati põnevaid kivistisi leida, seekord vaid üksikud. Veeseis oli madal, suht lihtne kalda all liikuda. Jalutasin umbes poolele teele Keila-Joani enne kui tagasi pöörasin. Ühes kohas paar puud alla vajunud, üks ilmselt pikemat aega samas kohas püsinud ja kõveraks kasvanud nagu palmid troopikasaarte randades, Muidugi ei saanud pildistamata jätta, kasutasin aegfotorezhiimi toetades mobla kivile ja joostes ahvikiirusel puu juurde kus turnisin tüvele "poosi" sisse võtma. Nõudis õige mitu katset enne kui pildiga rahule jäin. Tagasiteel lõikasin otse Vääna jõest läbi, rannas on seda oja vooluhulka arvestades raske jõeks nimetada. Kokku tuli 13.67 km.



8 comments:

  1. Liblika nimi on eesti keeles verikireslane ja ta on ikkagi liblikas. Koid on ka liblikad :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jep, kuuluvad taksonoomiliselt ööliblikate rühma, aga need verikireslased on sellest kuuluvusest hoolimata päevase eluviisiga. Ilmselt midagi sarnast sellega, et vaal ja delfiin on imetajad, kuigi elavad kalade keskkonnas.

      Seda, mis liik täpselt, ei oska mina silma järgi - ega ilmselt ka guugli pildiotsing - vahet teha, neist mitu on pildi peal üsna üht nägu. Liikide määramine on vahel paras nikerdamine ja selleks tuleb mingeid tibatillukesi tunnuseid osata näha.

      https://et.wikipedia.org/wiki/Verikireslane

      Delete
    2. Tänud harimast. Ma leidsin googlest hulga sarnaseid elukaid ja pika ladinakeelse nimetuse juurde, aga vat eestikeelset mitte.

      Delete
    3. Mina olen lahendanud nimeotsinguid nii, et kui ladinakeelne nimetus on leitud, panen otsingusse selle ja mingi eestikeelse asjakohase sõna juurde. Antud juhul guugeldasin ingliskeelset nime, et saada ladinakeelne, siis koristasin ingliskeelse ära ja panin selle asemele "liblikas". Vastus tuli ludinal.

      Delete
    4. Vägev, et tänapäeval sellised võimalused infot ja tarkust ammutada!

      Delete
    5. ahjaa, unustasin märkida, et su aasakannike on mingi kellukas, mu esimene pakkumine oleks kurekatel (ehk suureõieline kellukas), aga võid ise järele vaadata, kelle nägu ta kõige rohkem on:
      https://et.wikipedia.org/wiki/Kellukas

      Delete
  2. Sattusin (ja hakkasin) kunagi su blogi lugema seetõttu, et sul oli postitus, mis tehtud jaanipäeva paiku Juminda poolsaarel (praegu kontrollisin - juuni 2009). Olin samal ajal naaber-poolsaarel, Pärispeal. Oma postituses kirjutasid, et viibid mandri-Eesti kõige põhjapoolsemas tipus. Ma ei tea, kuidas ma selle karjuva ebaõigluse tookord maha vaikisin, sest MINA olin mandri-Eesti kõige põhjapoolsemas tipus, Pärispea poolsaar ja tema tipp - Purekkari ;) Nüüd on 15 aastat möödas, ja olen selle tõe lõpuks avalikustanud ;) Ja veel see, et Eesti põhjarannik on täis imelisi kohti... sellega olen jätkuvalt nõus!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pidin kohe kontrollima, sul jumala õigus, ei teagi mille alusel ma Jumindat põhjapoolseimaks pidasin. Tekitas kohe isu Purekkarile minna!

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!