Kas lõpuks ometi leiab ametlikult kinnitust ammu oodatud-kardetud-loodetud teadmine, et maailmaruumis on rohkesti ka selliseid planeete, kus elu nagu me ette kujutame on võimalik. Kõige jämedam eeldus oleks meie praeguste teadmiste põhjal temperatuurivahemik, kus vesi vedelas olekus püsib. Ja nüüd on lekkinud avalikkuse ette info, et juba esimese kuue nädalaga on Kepleri kosmoseteleskoop avastanud üle 700 planeedi millest 140 ringis võivad osutuda maasarnasteks.
Kepler kujutab endast 95 cm Schmidti teleskoopi mis paigutatud kosmosesse atmosfääri segavate mõjude kõrvaldamiseks. Kepleri 95 megapixeline kaamera "teeb pildi" iga kolme sekundi tagant.
Ametlikud põhieesmärgid on:
1. Leida nende planeetide protsentuaalne osa, mis asuvad "asustatavas" (vedela vee) piirkonnas.
2. Leida nende planeetide orbitaalparameetrid.
3. Uurida planeetide hulka mitmetähe süsteemides.
4. Uurida massiivsete tähelähedaste planeetide ja nende orbiitide parameetreid.
5. Leida uusi planeete juba avastatud planeedisüsteemides.
6. Leida planeedisüsteeme omavate tähtede ühisparameetrid.
Samas on esilekerkinud teatavad vastuolud teadlaste ja meedia vahel. Mitmetel põhjustel on andmete ja uurimistulemuste avaldamisega viivitatud ja üritatakse seda veelgi teha. Ühest küljest soovitakse muidugi andmeid väga põhjalikult üle kontrollida enne kui need avalikkuse ette esitleda, teisest küljest on uurimisrühmad huvitatud teatud andmete salajas hoidmisest, et tulemused ise esimesena avaldada. Sel teemal on 15 juunil ilmunud artikkel New York Timesis.
Seepärast polegi NASA ja Kepleri veebilehelt mingit ametlikku infot leida, vaid tuleb leppida teadlaste meediale lekitatud teabega. Toronto Suni artikli põhjal olevat NASA pühapäeval kinnitanud teateid suure hulga maasarnaste planeetide avastamisest, kuid mina seda NASA ametlikult veebilehelt küll ei leidnud.
Kui loogiliselt mõelda siis on ju selge, et oleks äärmiselt ebatõenäoline, et ainult meie päike on selline unikaalne täht millel planeedid, sealjuures kolm neist potensiaalselt elukõlblikus piirkonnas. Pealegi on Päike suhteliselt tavaline täht, kelle sarnaseid ainuüksi meie galaktikas sadu miljoneid. Nii, et ega see planeetide ja ka elukõlblike planeetide avastamine pole ju tegelikult ootamatu uudis. Suur aga mitte üllatav uudis oleks elumärkide avastamine teistes tähesüsteemides.
Kepler kujutab endast 95 cm Schmidti teleskoopi mis paigutatud kosmosesse atmosfääri segavate mõjude kõrvaldamiseks. Kepleri 95 megapixeline kaamera "teeb pildi" iga kolme sekundi tagant.
Ametlikud põhieesmärgid on:
1. Leida nende planeetide protsentuaalne osa, mis asuvad "asustatavas" (vedela vee) piirkonnas.
2. Leida nende planeetide orbitaalparameetrid.
3. Uurida planeetide hulka mitmetähe süsteemides.
4. Uurida massiivsete tähelähedaste planeetide ja nende orbiitide parameetreid.
5. Leida uusi planeete juba avastatud planeedisüsteemides.
6. Leida planeedisüsteeme omavate tähtede ühisparameetrid.
Samas on esilekerkinud teatavad vastuolud teadlaste ja meedia vahel. Mitmetel põhjustel on andmete ja uurimistulemuste avaldamisega viivitatud ja üritatakse seda veelgi teha. Ühest küljest soovitakse muidugi andmeid väga põhjalikult üle kontrollida enne kui need avalikkuse ette esitleda, teisest küljest on uurimisrühmad huvitatud teatud andmete salajas hoidmisest, et tulemused ise esimesena avaldada. Sel teemal on 15 juunil ilmunud artikkel New York Timesis.
Seepärast polegi NASA ja Kepleri veebilehelt mingit ametlikku infot leida, vaid tuleb leppida teadlaste meediale lekitatud teabega. Toronto Suni artikli põhjal olevat NASA pühapäeval kinnitanud teateid suure hulga maasarnaste planeetide avastamisest, kuid mina seda NASA ametlikult veebilehelt küll ei leidnud.
Kui loogiliselt mõelda siis on ju selge, et oleks äärmiselt ebatõenäoline, et ainult meie päike on selline unikaalne täht millel planeedid, sealjuures kolm neist potensiaalselt elukõlblikus piirkonnas. Pealegi on Päike suhteliselt tavaline täht, kelle sarnaseid ainuüksi meie galaktikas sadu miljoneid. Nii, et ega see planeetide ja ka elukõlblike planeetide avastamine pole ju tegelikult ootamatu uudis. Suur aga mitte üllatav uudis oleks elumärkide avastamine teistes tähesüsteemides.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!