Monday, July 5, 2010

Dejavu - 2003 power outage


Tõepoolest ehmusin momendiks, et korduvad sündmused, mis juhtusid 2003 aasta suvel - nimelt see kuulus ameerika elektrikatkestus. Ainsaks erinevuseks, et mina olen Torontos ja kaasa lastega Eestis. Tookord oli just vastupidi, mina lastega Eestis ja tema siin.

Istusin just köögis ja installisin oma uuele läpakale (ei ma pole lolliks läinud tõepoolest sai üks pisike 10 tolline mobiilsel otstarbel ostetud) netipulka taha. Kõik paistis sujuvat kenasti. Vajutasin nupukest "Connect" ja jäin teraselt pulga indikaatortuld jälgima, mis pidi siniseks minema kui läpakas saab 3G ühenduse. Diood süttiski aga samal momendil hakkas laelamp võbelema ning tundsin maja kergelt värisemas - mis kurat. Laetuli kustus ja kohe kuulsin päris parajat plahvatust ja mürinat, aknaklaasid klirisesid ning koer jooksis niuksudes minu jalge juurde laua alla. Esimene mõte, mis pähe tuli oli Simpsonitest tuntud Barti lause: "I did'nt do it" ehk tõlgituna, "Mina seda ei teinud".

Jõllitasin uskumatult oma pisikest läpakat, kas tõesti olid nad täna poes mulle kogemata terroristidele mõeldud pilli müünud:) Ringi vaadates oli selge, et terves majas on elekter läinud. Õue astudes nägin naabreid tänaval erutunult vestlemas, kõigil elekter läinud. Keegi oli näinud lõunapool plahvatuse välgatust ja lähedalasuva elektriülekandejaama kandist paistis tossupilv. Juba kostsid ka tuletõrje ja politsei sireenid, asi muutus põnevaks.

Kui naabrinaine mainis, et kesklinnas ka tema mehe kõrghoones asuvas kontoris on elekter läinud ei jäänud ma pikalt lobisema. Läksin tuppa ja tuletades meelde, mis jama viimane kord oli olnud, lasin esiteks külma vett paari kanistrisse ja siis ka vanni täis. Veepumbad töötavad ju ka elektriga! Külmkapis on mul oma 6 liitrit jäätist, noh esimese pooltühja liitrise topsi võtsin välja ja asusin nosima. Kuna koeral oli aeg jalutama minna, panin talle rihma peale ning sammusin jäätisetops käes tänavat pidi lõuna poole, äkki hakkab miskit huvitavat silma.

Politsei oligi suure tee juba sulgenud aga sillalt nägin elektrijaama poolt tõusvat tossupilve,mis selleks ajaks oli üsna pisikeseks kahanenud. tegin paar pilti ja sammusin siis koju tagasi, kole kuum hakkas, väljas ju ikkagi +33C ja niiskusindeksiga üle 40'e. Tahtsin minna läpakaga netist uurima olukorda aga kõik ühendused olid endiselt maas. Tõin siis toast just selleks otstarbeks kaasale ostetud vändaga raadio ja keerasin sageduse uudistekanalile ise vänta ringi ajades. Raadio igatahes veel töötas aga seis oli segane, keegi polnud kindel mis täpselt juhtus ja spekuleeriti tõsisema katkestuse teemadel. Esialgseil andmetel oli siiski vaid paar trafot õhku lennanud ja "ainult" linna lääneosa, ehk nii miljon inimest ilma elektrita. Täpsema täiendatud kokkuvõtte leiab siit CBC veebilehelt (mul on vist parem pilt kui neil:).

Võtsin raamatu ja hakkasin külma mahla kõrvale juues aias lugema ehkki väljas oli vastikult palav. Karatesse polnud ka mõtet minna, sest ilma sealse õhujahutuseta annaks otsad. Läks paar tunnikest, mille jooksul jõudsin läbi mõelda mitmed eri stsenaariumid. Toidu poolest suurt muret polnud, külmkapi ilmselt jõuan tühjaks süüa enne kui miskit lõplikult pahaks läheb. Sügavkülmas olevate toitudega võib tekkida probleeme, viit liitrit jäätist ei jõua ka kõige parema tahtmise juures nahka panna. Äsja korjatud marjadest, mis sai külmikusse visata on kah kahju.

Aga poole kaheksa ajal tegi õhujahutaja maja ees korraks häält justkui proovides kuidas laagrid jooksevad. Kümme minti veel ja tuligi elekter tagasi. Ei tea kas selle pärast tehti nii siva tööd, et vool kadus isegi hotellis, kus viibis parasjagu Torontos visiidil olev Briti kuninganna, milline blamaazh:) Nagu mu kaasa eelmise ja palju tõsisema katkestuse puhul mainis ei oska elektri peale mõelda kui see kogu aeg käepärast aga kui ei ole siis jääb tänapäeva tsivilisatsioon päris kiiresti kriginal seisma.

No comments:

Post a Comment