Juulikuu Scientific Americanis on kaks artiklit sõjatehnoloogia teemal: "Terminate the Terminators" ja "War of the machines". Põhiliselt puudutavad need robotsüsteemide juurutamist lahingutegevusse, aga üles on tõstatatud ka väga huvitav legaalne probleem.
Keda saab seaduslikult pidada sõduriks, kas ainult seda kes lahinguväljal relv käes või ka seda, kes kusagil USA's arvutiekraani taga annab robotlennukile käsu raketiga vastaste sihtmärk hävitada.
Ilmselt siiski mõlemaid, sest kui arvuti taga istujat ei peetaks otseselt lahingutegevusest osavõtjaks oleks ju tegu mõrvaga. Aga see toob kaasa automaatselt õiguse vastaspoolele tolle isiku likvideerimiseks. Seega kui vastaspool notiks kusagil ostukeskuses tolle arvutioperaatori oleks tegu legaalse lahingutegevuse käigus tapmisega mitte terrorismiaktiga.
Nagu näha on piir legaalse lahingutegevuse ja terrorismi vahel väga segane ja sõltub tegelikult sellest, kust poolt vaadata. Eriti heaks näiteks on ju see kuidas USA vaatevinklist muutusid Afgaani vabadusvõitlejad natukese ajaga terroristideks.
Tehnoloogia koha pealt rõhutatakse veidi muretsema panevat fakti, et lahingrobotite muutumine iseseisvalt tapmisotsust vastuvõtvateks on vaid tarkvara uuenduse kaugusel. Seda peetakse küsimuseks, mille puhul tuleks reeglid paika panna rahvusvaheliste läbirääkimistega, võib-olla robotid üldse ära keelata. Lahingrobotite ilmumist võrreldakse lausa aatomipommi leiutamisega. Paraku ei kujuta ette, et miskit saaks keelustada, kui see juba leiutatud. Vasakpoolsel pildil on Afganistaanis katsetustel olev pakikandja robot "BigDog".
Aga minu meelest on tegu pseudoprobleemiga, juba teises maailmasõjas kasutati lahingroboteid: mida muud on üks miin. Sellest momendist kui ta maha pannakse läheb juhtimine inimese käest masinale üle. Miin plahvatab sõltumata sellest, kas oma või võõras sütiku aktiveerib. Miin on muidugi äärmiselt lihtne ja passiivne aparaat aga siiski põhimõtteliselt lahingrobot!
Keda saab seaduslikult pidada sõduriks, kas ainult seda kes lahinguväljal relv käes või ka seda, kes kusagil USA's arvutiekraani taga annab robotlennukile käsu raketiga vastaste sihtmärk hävitada.
Ilmselt siiski mõlemaid, sest kui arvuti taga istujat ei peetaks otseselt lahingutegevusest osavõtjaks oleks ju tegu mõrvaga. Aga see toob kaasa automaatselt õiguse vastaspoolele tolle isiku likvideerimiseks. Seega kui vastaspool notiks kusagil ostukeskuses tolle arvutioperaatori oleks tegu legaalse lahingutegevuse käigus tapmisega mitte terrorismiaktiga.
Nagu näha on piir legaalse lahingutegevuse ja terrorismi vahel väga segane ja sõltub tegelikult sellest, kust poolt vaadata. Eriti heaks näiteks on ju see kuidas USA vaatevinklist muutusid Afgaani vabadusvõitlejad natukese ajaga terroristideks.
Tehnoloogia koha pealt rõhutatakse veidi muretsema panevat fakti, et lahingrobotite muutumine iseseisvalt tapmisotsust vastuvõtvateks on vaid tarkvara uuenduse kaugusel. Seda peetakse küsimuseks, mille puhul tuleks reeglid paika panna rahvusvaheliste läbirääkimistega, võib-olla robotid üldse ära keelata. Lahingrobotite ilmumist võrreldakse lausa aatomipommi leiutamisega. Paraku ei kujuta ette, et miskit saaks keelustada, kui see juba leiutatud. Vasakpoolsel pildil on Afganistaanis katsetustel olev pakikandja robot "BigDog".
Aga minu meelest on tegu pseudoprobleemiga, juba teises maailmasõjas kasutati lahingroboteid: mida muud on üks miin. Sellest momendist kui ta maha pannakse läheb juhtimine inimese käest masinale üle. Miin plahvatab sõltumata sellest, kas oma või võõras sütiku aktiveerib. Miin on muidugi äärmiselt lihtne ja passiivne aparaat aga siiski põhimõtteliselt lahingrobot!
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!