Eile toimus Canada hoki ilmselt ajaloo piinlikum juhtum, juuniorid oskasid MM'l kolmanda kolmandiku 3:0 võiduseisust kaotada Venemaale 3:5, lastes viimasel kolmandikul endale 5 vastuseta väravat lüüa. Kohalike häbitunnet süvendab ka see, kuidas enne kohtumist mängu üles kiideti, olles muidugi võidus veendunud.
Samas oli turniiri eelneva käigu põhjal Canadalestel põhjust pidada end kindlateks favoriitideks olles võitnud kõik mängud, sealjuures avakohtumine nende samade venelaste vastu 6 : 3. Venelased aga olid kaotanud kaks kohtumist ja said nii veerandfinaalist kui poolfinaalist raskustega edasi olles mõlemas kaotusseisus ja võites alles karistusvisetega.
Minagi olin valmistunud põnevaks hokielamuseks, küpsetasin pizza, võtsin õlled ette ja istusin teleka ette jättes isegi karate treeningu vahele. Plikad jõudsin siiski enne mängu algust dojosse viia, kaasa pidi tagasi tooma, sest kolme õllega ei tahtnud enam autojuhtimisega riskida. Ja peab tunnistama,et ma ei pettunud mängus, sest see oli kindlasti põnev. Venelased teenisid võidu ja seda mitte niivõrd enda hea mänguga (mis oli esimesed kaks kolmandikku nõrgavõitu) kuivõrd canadalaste täieliku lagunemisega viimasel kolmandikul.
Kommentaatoritel oli lõpupoole igatahes suu vett täis, teatud määral sai kahjurõõmuga kuulata kuidas peale kahte esimest kolmandikku häbenemata taevani kiidetud maailma parima hokimaa Kanada juunioride koondise kohta ei osatud ühtäkki enam sõnu leida. Omaette naljakas oli peale võidukat lõppu vaadata venelasi ja kuulata slaavikeelset roppu sõimu, mida mõnuga kaameramehed otseeetrisse lasid. Paistab et viimasel ajal on venelaste lemmiksõnaks kujunanud "bljad", mida nii võidu kui kaotuse korral heameelega kasutatakse. Ei noh pull mäng oli!
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!