Suusamäel

Nädala sees ilma vaadates otsustasin endale super pika nädalavahetuse teha võttes paar vaba päeva välja. Vanem tüdruk oli juba eelnevalt oma sõbrannaga arutanud, et mind reedeks suusatama kaubelda. Nad võtsid end koolist vabaks kuid pisemal plikal oli matemaatika kontrolltöö, tema ei saanud tulla. Leppisime kokku, et läheme siis esmaspäeval uuesti.

Sõbrannale andsime teada, et väljasõit on kell seitse, siis pole liiklus veel liiga tihe ja saab kohe hommikul üheksa ajal mäele. Tema oligi kohusetundlikult juba kolmveerand seitse kohal ja tolle ema asus isegi meie autot lumest puhastama. Igatahes saime täiesti erandlikult sel ajal minema kui plaanitud oli. Teeolud ja liiklus normaalsed, kahe tunniga mäel. parkimiskoha leidmisel ei tekkinud probleeme, ehkki teatud üllatusega tuli tunnistada, et plats oli juba selleks ajaks 80% ulatuses täis.

Minu plika pidi endale hotellist hooaja passi võtma, selleks täitma arvutil ankeedi ja laskma ka pildi teha. Sõbranna viisin samal ajal piletikassasse, kus selgus, et tal vedas hoopis hästi, sest parasjagu oli poole hinna kampaania, päeva piletiga sai sõita nii päeva kui õhtu. tänu varasele ajale polnud kummaski kohas saba ja saime kohe oma piletid kätte. Kohvikus ajasime saapad jalga, kiivrid pähe ning olimegi valmis mäge vallutama:)

Vanemal tüdrukul olid skishowlt ostetud uued suusad milledega sõitmist ta lausa kibeles mulle demonstreerima. Ta oli nimelt teisipäeval käinud kooli suusameeskonnaga esimesel treeningul ja suusad olevat väga hästi sobinud. Sealsed professionaalsed treenerid olid õpetanud mitmeid kasulikke võtteid ja hiljem kiitnud tüdrukut, et too olevat kõige rohkem oma aega parandanud.

Sidemete saapaga sobitamise juures olin enne veidi ehmatanud, sest paistis, et tavareguleerimisest jäi neile väheseks, saabas liiga pisike. Raske oli uskuda, et selliseid tasemel sidemed ei saa paremini reguleerida kuni avastasin meeldiva üllatusena hoova mis võimaldas esimest ja tagumist otsa korraga kokku-lahti liigutada. Nii on võimalik saabas just enda järgi täpselt suusal paika panna, mis annab väga palju stabiilsusele ja pööretele juurde.

Nojah, plika oli tõepoolest vaid ühe korraga silmnähtavalt arenenud, esimese raksuga oli raske uskuda, et suuskadel on minu tüdruk. Paistab, et nii suusad, saapad kui ka treeningul saadud õpetused jooksid kõik ilusti kokku. Isegi üksikute jäiste kohtade peal lõikas ta ilusti sujuvalt, minemata lohisevatesse pööretesse. Mul oli kohe uhke tunne vaadata:)

Ilmaennustus oli lubanud pilvist ja tuulist ilma, mis pole just ideaalne suusatamiseks aga ikka parem kui vihma või lörtsiga sõita. Paraku olid nad meie õnneks soodsas suunas eksinud ja pilved olid suht kõrgel ning õhukesed, päike kumas läbi. Ehkki tuult oli, puhus see mäe tagant nii, et laskusime allatuult. Tunni aja pärast tuli päike välja ja pool päevast sai superilusa ilmaga suusatada.

Märkimisväärseid sabasid tõstuki juures polnud ja kuna suusatada oli nii mõnus uhasime ühe hooga kaheteistkümneni välja, siis arvasin et peaks korraks sisse minema kuna sõbranna mainis, et ei tunne enam oma varbaid. No piinlik oleks teda koju viia ja vanematele üle anda vähema varvaste arvuga kui mäele sai toodud. Kohvikus selgus, et ilmselt olid saapad tal liiga tugevalt kinni ja varbad täitsa valged. Üles sulamine võttis pool tunnikest, esialgu niisama pihus ja siis radiaatoril. Aega tegime parajaks võttes kerge eine, mida lapsed kuuma teega ja mina külma õllega alla aitasime.

Tagasi mäele minnes proovisime ka teisi nõlvasid ja avastasime ühe, mis küll sile aga samas pehmema lumega kaetud. Sellel oli mul päris mugav oma nürivõitu kantidega sõita, olin kaasavõetud suusad unustanud teritada. Tüdrukud käisid vahepeal ka metsas puude vahel seiklemas, aga sõbranna pole sellega harjunud ja nad tulid peagi tagasi põhinõlvale. Tegin pilte ja filmisin veidi, hiljem hea vaadata kuidas tehnika on ja kus seda saaks parandada.

Kohvikusse lõunasöögile läksime siis kui poole viie ajal mäesilumis traktorid mäele lasti. Lõpetasime viineripirukad ja lasime ka juustusarvesaiadel hea maitsta. Kohvikust sai osta praekartuleid, mida minu plika armastab ketshupiga süüa. Salatina sobisid banaanid, nektariinid ja õunad kõige peale. Nii mõnus oli olla, et lasin toolis lesides viieks minutiks isegi silma looja.

Uuesti mäele minnes sai siledaks "rehitsetud" mäel lahedalt kiirust arendada. Tuled olid peale lülitatud, sest poole kuue ajal on siin juba üsna hämar. Sõbranna polnudki varem pimedas suusatanud ja tema jaoks oli see paras elamus. Ilm läks vähehaaval külmemaks ning tuul tugevamaks. Esialgu see ei seganud aga pikapeale hakkas jahedus naha vahele pugema. Poole kaheksa ajal läksime korraks kohvikusse üles soenema.

Lapsed tahtsid kuuma teed võtta , aga kohvikus oli vaid kohvi või kakaod pakkuda ning teades siinse kakao maitset otsustasid nad pigem kuuma veega leppida, kuhu kotikese pruuni suhkrut sisse raputasid. Samas kui kohvi on ainult suht nigel ei kannata masina kakao üldse kriitikat, pruunikas ollus sarnaneb nii välimuse kui maitse poolest nõudepesu veele. Kunagi proovisin teda joodavaks muuta lisades kaks topsi koort, aga ega seegi suurt aidanud. Peale paari lonksu kasutas sõbranna toda vedelikku hoopiski varvaste soendamiseks:)

Kaheksa ajal mäele minnes tundus, et ilm on veelgi külmemaks ja tuulisemaks läinud. Lasin lapsed peale kolmveerandtunnist sõitu tagasi kohvikusse aga ega isegi enam kaua mäel polnud. Külmatunne küll kadus aga jalgadesse tuli väsimus ja ei jaksanud enam korralikult sõita. Mis ma ikka punnin, parem läheme veidi varem koju kui tavaliselt. Korjasime kodinad kokku ja kolmveerand kümme lahkusime parkimisplatsilt.

Paistab, et meie sportimise intensiivsus on ikka üsna hea, sest sõbranna, kes teeb triatloni päris heal tasemel tundus väsinud olevat. Mingil momendil kui ta polnud mõnda aega meie vestlusest osa võtnud kiikasin taha ja nägin kuidas tüdruk hambad laiali põõnas. Koju saime keskööl, lapse andsin elusa ja terve kuid väsinuna vanematele ilusti üle. Minu plika aitas suusad sisse tassida aga kukkus siis ära olles hammaste pesu juures juba poolest saati unematil külas.