Hommikune äratus oli pühapäeval minu jaoks tavaline aga lastele harjumatult varajane. Poole seitsme ajal panin nende toas tule põlema ning teatasin: Äratus! Veidi uimast silmade kissitamist ja ilma igasuguse protestita kobiti voodist välja hommikusöögilauda. Pool kaheksa oli kamp autos ja asusime pikale teele jättes koduloomad heade tuttavate hooldada.
Esimesed 150 km sadas lund ning teeolud päris kahtlased. Sõitsin siiski enamasti vasakus reas 100'ga, et võimalikult kiirelt lumepilvede alt välja pääseda. Nelisada kilti sõidetud, keerasime esimesse bensujaama, et tankida ja värske kohv võtta. Bensukulu oli tehase spetsifikatsioonist 6.7l/100km pikalt kõrgem, täpselt 10l/100km. Masin oli küll täiskoormas, suusakast katusel ja külm ilm aga ikkagi valmistas sihuke number pettumuse. Kaasa vahetas mu välja asudes rooli, sain veidi tukastada.
Kavas oli järgmises bensujaamas uuesti juhti vahetada aga see ei juhtunud enne kui jõudsime Quebeck City'st läbi kui mäed juba selgelt paistmas. Olime 8 tunniga läbinud 820 km, keskmine kiirus veidi üle 100km/h pole paha kui arvestada, et algus sai lumesajus sõidetud ja lisaks kaks suurt linna läbitud. Toidupoest ostsime nädalajagu nämmi ja jooke, sealt oli vaid veerand tunni tee mäealusesse hotelli. Toa saime supersoodsasse kohta - koridori otsas asub suuskade panipaik ja otse sealt astume välja, et mõnekümne sammu kaugusel oleva gondliga mäetippu sõita. 10 aasta jooksul kõige parem asukoht!
Hommikul tõin tõstukipiletid ja peale hommikusööki kiirustasime mäele. Ilm oli päikesepaisteline aga külm, -15C hotelli juures ja -21C mäe tipus, lisaks tugev tuul. Aga polnud hullu, sest oleme palju külmema ilmaga edukalt suusatanud. Minu külma ilma jope ei lasknud kordagi jahedust naha vahele hiilida, ainult nägu sai veidi näpistada. Kuna esmaspäev ja teisipäev öösuusatamist pole siis uhasime ühe pisikese vaheajaga kella neljani välja kui tõstukid seisma pandi.
Hiliseks lõunasöögiks lurpisime emme pahameeleks mõnust luristades maitsva Knorri kanasupi. Lesisime niisama veidi, surfasime netis ja lasin ka õllel hea maitsta. Hotelli välikuumavee basseini ei saanud kuidagi kasutamata jätta, vedelesime seal poolteist tundi ja vaatasime selili hulpides läbi auru tähti. Järgnes jälle voodis lesimine ja netis surfamine - see on puhkus. Mina asusin blogistama, mida kavatsen just nüüd lõpetada, et minna ja lapse suusad ära teritada. Too kurtis, et randid ei võtvat jäistel kohtadel eriti hästi.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!