Eestisse !

Tollivabas müüdi ainult konjak ja veintsipakk, mis mõttes ?

Nüüd on täpselt nädal möödas kui eelmine neljap õhtul Tallinnas peale pikka kahe ümberistumisega lendu kodumaa pinnale astusin. Seni pole olnud tuju ja viitsimist kirjutada, ajavahe on veidi seganud aga rohkem ikka enda laiskuse asi. Puhkus ikkagi. ei viitsi end sundida läpaka taga teksti toksima kui nii palju huvitavamat teha. Õhtuks või ööseks aga nii väsinud, et enam ei jaksa, kobin tudile.

Täna on ilm juba kolmandat päeva nadi, sihuke tüüpiline veebruarikuu vilets suusailm nagu öeldakse. Kaminas põleb tuli ja toas ligi 25 kraadi sooja, just tagasi jalutatud sõba poolt saunast ja vaatamata faktile, et kell üks öösel, und veel pole kuna hommikul magasin kaheteistkümneni. Eks vaatame kaua ma viitsin toksida.

Alustan lennureisist.
Eelmine teisipäev jõudsin töölt koju neljaks olles kiirelt paarist poest läbi astunud, et viimased asjad osta. Lisaks Eestisse kaasa võetavatele esemetele isegi plangud, millega oli kavas voodi asendit parandada. Aega kolm tundi, mille jooksul tahtsin jõuda aias taimed istutada, voodiraami sättida ja pakkida. Muidugi oli aega liig vähe ja kui tomatid, kurgid, piprad ja mesimari istutatud mõistsin, et pean valima pakkimise ja voodiraami sättimise vahel.

Kaasa jäi Torontosse lilli pildistama :(

Pakkimise juures kulus samuti veidi rohkem aega kui olin osanud arvata, muidugi ei mahtunud kõik plaanitu kaasa. Lubatud kaalu praegusel ajal vaid 23 kg inimese kohta pluss käsipagas pluss läpakas kui odava piletiga lendad. Lõpuks peale paari taktikalist esemete ümberpaigutust olid minu ja lapse kohvrid kumbki paarsada grammi üle lubatu piiri, sellega tavaliselt jama ei tule.

Kaasa saabus töölt, lobisesime ja oligi aeg kohvrid autosse tarida. Lennujaamas kulus veidi aega õige koha leidmisega aga kuna kaasa oli meie check-in eest muretsenud ja isegi istmed kõrvuti kinni pannud, saime kiirelt kohvrid ära antud. Muideks kui proovid istekohad broneerida piletit ostes maksab see sulle lisaks $25 aga kui teed check-in tehes ei maksa midagi.

Miks võtta lennukis õlut, suurem lihtsalt ja saad 2 korraga :)

Tollivabast poest üritasin 8-se paki purgiõlut kaasa osta, küsiti kuhu lendan - Londonisse ja sealt edasi Tallinna. Viimast poleks pidanud lisama, sest müüjapreili teatas, sellisel juhul ei saa, sest Londonist seda edasi ei lasta, igasugune gaseeritud või rõhu all kraam võetakse ära. Pole muret vastasin, ega need Londonisse jõua, pean siin pool tunnikest ootama ja lend kah 6 tundi pikk. Kahjuks siiski ei saa müüa, vastati. Pergel küll, kas ma pean siis lennukis kuivama või, ok võtan veini. Vein on ok aga panen selle kilekotti, mida ei tohi avada. Jaa-jaa vastasin vist liig kiirelt, sest ta vaatas veidi kahtlevalt mulle otsa kaalutledes kas tõesti kavatsen liitrise veini nahka neelata, müüs siiski.

Lendu oodates plõksutasin tusaselt selfie ja panin FB'sse üles kurtes kisendava ülekohtu pärast - mulle ei müüdud õlut. Olime lennukisse astumise sabas kui telefon piuksus, keegi kommenteeris. Lennuvälja turvaülem küsis, kas temale tegin sihukest mossis nägu, lisas naerunäo ja küsis, millist õlut ja palju ma soovin. Selgus, et tüüp treenib meie karate dojos, kahjuks oli nats hilja, vist pingutaksin kübe üle kui paluks tal pommiohule viidates lendu viivitada, et jõuaksin õlled krabada :D Igatahes hea edaspidi meelde jätta.

Inglismaa õhust

Lennukis selgus, et olukord polnudki nii hull kui kartsin. Esiteks hakati kohe peale lennukõrgusele jõudmist jooke pakkuma ja teiseks ei koonerdanud British Airways üldse mitte. Algatuseks käidi kaks normaalmõõdus purki õlut välja, siis toodi täiesti talutav söök, mille juurde serveeriti kaks pudelikest veini. Kokkuvõttes ei jõudnudki järgmist joogiringi ära oodata, sest jäin tudile seoses harjumatult pika ärkvelolekuga. Eelmine öö ärkasin kolme ajal ja ei uinunudki enam, seega kokku rohkrm kui 20 tundi ülal, sest isegi tööl jäi tukastamata.

Heathrow ootesaal

Pilt keris ette kusagil Iirimaa kohal, sain äratuseks veel kaks õllekest, mis sundis mind lennuki vetsu kasutama, et Iiri merd reostada, Londonini poleks välja kannatanud.  Heathrow's oli kaks tundi aega, millest pea pool kulus mõttetule turvakontrollile. Küll otsiti käsipagas läbi, küll uuriti läpakat ja kamandati nii papud kui rihm maha- MIKS kui ma just tulen lennukilt ja Torontost mitte kusagilt Nairobist või Mumbaist. Isegi kärakapudelid kisti kottidest välja, uuriti neid ja pakendati ümber kohalikkesse kilekottidesse.

Ootesaalis oli veits aega. Wifi oli siin olemas aga sitaks aeglane ja ainult 45 min tasuta. Tollivaba kaup pikalt kallim kui Kanadas tavalistes poodides, ühesõnaga midagi ei ostnud. Siiski sain maitsta miskit hirmkallist ja reklaami järgi kole head viskit, paraku pole ma viskifänn, maitses teine kui keskmine Järvamaa puskar, kuhu paar koni kustutatud.

Euroopa kohal teel Helsinki poole

Lend Helsinkisse sujus suht kiirelt, pakuti vaid kaks õlut ja võileib, kurat oleks pidanud enda söögi kaasa võtma. Helsinkis see eest saime kogeda tõeliselt meeldivat fenno-ugri flegmaatilisuse ja vene pohhuismi segu. Passikontrollis öeldi tere ja löödi tempel sisse, tolli ja turvkontrolli ei märganud enne kui olime läbi jalutanud, sest seal polnud absoluutselt ühtki tüüpi. Meeldivalt kodune tunne!

Soome õhust

Nelja tunnist ootamist aitas leevendada kiire ja tasuta wifi olemasolu lisaks mugavatele magamistoolidele ja lauakestega varustatud läpaka kasutus istmetele. Lõpuks viidi bussiga Tallinna lennukisse, kus 20 minutise lennu ajal kostitati mürgitabletiga lagritsast autokese näol. See on üks vähestest ainetest, mille haisu ma ei suuda kannatada ka enda läheduses objekti suhu pistmisest rääkimata.

Vantaa lentokenttä

Tallinnas maandudes oli kell juba üheksa aga ikka veel valge ning teatava üllatusena suviselt soe. Meie kohvrid tulid pea kohe, sammusime siingi otse ootesaali, tulime ju euroliidu riigist, kust miskit pole kontrollida. Vanemad vastas, tervitused ja autosse. Istusin ise rooli, et Eesti kodu poole kimada. Järve selver jäi tee peale, kell alles kolmveerand kümme, teeme kiirelt mõned sisseostud.

Laps Tallinna lennuväljal

Kohe muidugi toiduosakonda. Metsmaasika jogurt, hapsi marjajook, six-pack Alexanderi õlut 3.5 euriga, saia, leiba, sulatatud juustu kukeseentega, juustuviinereid, mitu jäätist, kalle kaaviar, küüslaugu finncrisp, paar pakki Mari komme, ... ja veel üht teist mis silma hakkas aga mis meelde ei jäänud. Kodus korkisin õlle ja neelasin selle mõnuga ära, hea aga mitte nii hea kui A. Le. Coq'i Pils, mida ei suutnud letist leida.

Ütlesime ka naabritele tere ja istusime ajataju kaotanuna häbitult kella kaheni muljetades aga siis hakkas pilt võbelema, aeg tuttu keerata.