Tolerastiast :)

Vanasti näidati habemikke naisi tsirkuses :)

Mulle on alati meeldinud poliitiliselt ebakorrektsed naljad ja väljendid, seekord sattusin Delfi kommentaariumis (mis tavaliselt vaimukusega ei hiilga) tõelise pärli peale. "Tolerast" on sõnaks mis rikastab Eesti keelt ja väärib auhinnalist kohta aasta uudissõnade hulgas.

Igal juhul tegu nii uue sõnaga, et wikipeedias seda pole. Seega võib igaüks tähendusest erinevalt aru saada. Pakuksin kahte tõenäolisemat versiooni:

1. Tüüp kes tolereerib pederaste, selle versiooni poolt räägib väljendi teine pool "rast".

2. Tüüp kes on paadunud "tolerant", ehk kes tolereerib kõike mõeldavat. Toleranti võiks defineerida kui valikulist kuid keskmisest tolerantsemat isiksust ;)

Pole vist raske arvata millise teema alt taoline uudissõna leitud :) Kurat üritasin sellest Eurovisiooni (mis minu arust niikuinii mõttetu üritus) ja habemega naiste teemast eemale hoida, aga no kuidagi ei õnnestu. Poeb teine uksest ja aknast sisse, nii tava kui sotsiaalmeedia on seda täis, lisaks tekkis koduski arutelu.

Esiteks tundub isiklikult minu jaoks täiesti absurdne ainuüksi idee võistelda laulude koha pealt. Lihtsalt sellist asja pole võimalik objektiivselt hinnata, ma ei hakka rääkimagi poliitilistest tagamaadest ja korruptsioonist, kus terved riikide blokid vastavalt meelsusele hääletavad. 

Objektiivselt saab mõõta odaviset, maratoni aega, malemängu tulemust, mootori hobujõudusid aga mitte laulu või tantsu kui need enam vähem tasemel. Ja niipea kui tuleb sisse ebaobjektiivne element, löövad kired lõkkele ning kaotaja(d) tunnevad end petetuna, õigusega seejuures. Ainsaks võimaluseks pettumusest hoidumiseks on taoliste ürituste boikoteerimine. Siinkohal ma ei väida, et Eesti ei peaks osa võtma, lihtsalt pole mõtet kaotuse korral hädaldada. 

Aga tolerastia juurde tagasi tulles arvan, et kui keegi tõepoolest leiab, et tuleb kõiki asju tolereerida siis minu arust on miinimumiks teiste inimeste arvamuse tolereerimine, ka siis kui see enda omaga kokku ei lange. Siinjuures pean ma eriti silmas sõnavabaduse alla kuuluvat õigust mainida, et miski või keski ei meeldi, saamata sealjuures hukkamõistu osaliseks. 

Läänes on paraku mindud seda teed, et sõnavabadus tundub olevat piiratum kui omal ajal NL's, ja seda üritatakse täiega juba koolis lastele külge pookida. Vene ajal oli selge, et poliitika koha pealt hoia mokk maas, aga ülejäänud teemadel võis suht vabalt arutleda. Paraku Läänes on risti vastupidi, ainult poliitika on kriitikale valla, muus suhtes sõnavabadus nii piiratud, et ainuüksi ühe sõnaga võid endale hirmsa jama kaela tõmmata. 

Ma ei saa aru miks ma ei tohi öelda, et see vōi teine grupp või asi ei meeldi (peded, kiilakad, sinisilmsed, ... ) ilma et "haritumad" (tegelt karjainstinkti küüsi langenud) ühiskonna liikmed sind hukka ei mõistaks. Ega ma selle pärast veel kellelegi lõuga andma ei hakka, et ta mulle ei meeldi, lihtsalt üritan vastavat seltskonda vältida. Aga kui keegi küsib ei pea ma ka vajalikuks enda arvamust kartlikult endale hoida, seni kuni selle eest kriminaalkaristusega ei ähvardata. 

Vähemusgruppide õiguste seisukohast, leian et tihtipeale pole tegu mitte samade õiguste nõudmisega vaid hoopis eriõiguste tagaajamisega. Sama kui mina kiilakana nõuaks seadusega kas kõigile karvakasvu tagamist või vähemalt külma ilma korral mütsidega varustamist. Siinkohal teen veel möönduse, et peded on geneetiline kõrvalekalle, mis pole küll teaduslikult üleüldist tunnustust leidnud. Kiilaspäisus paraku ei sõltu kuidagi tahtest :) 

Lisaks tekkib mure Ukraina pärast. No mis te arvate kuidas Vene propaganda seda ära kasutab. Kujutan vaimusilmas ette plakatit, kus kõrvuti habemega Timoshenko ja moondamisvormis Putin, all tekst kumba Ukrainat tahate, kas Euro või Vene suunalist. Tuleb tunnistada, et isegi minul oleks raske valida kumb ebameeldivam variant on :) 

Ka pole kahtlust, et habemes naiste armeest, kes suurt armastust kuulutab, pole Kremli kõrilõikajatele vastast, isegi kui neil parem tehnika. Karta on, et pooled puhkevad nutma kui kamraad rivis varbale astub :) Oleks aeg tunnistada karmi reaalsust, et võim ja õigus tuginevad jõul ning hirmul, mitte armastusel. 

Nõue, et habemega naised olgu tsirkuses nagu vanasti või siis karnevalil oleks ehk tiba radikaalne. Aga kui juba lubada neid tänavapilti, miks siis liputajad keelatud on, viimased samuti kõrvalekaldega ja ainult demonstreerivad oma "erilisust" :) 

Kogu selle jutu mõte on, et kui hakata tolereerima igasuguseid kõrvalekaldeid avalikult, siis kas, kuidas ja kuhu üldse piir tõmmata ja kes oleks otsustajaks. Seni on käitumisnormid läänemaailmas põhinenud enamasti kristlikul moraalil, mille põhjenduseks ei miskit muud kui traditsioon. Objektiivselt ja külmalt kaalutledes peaks olema kõik lubatud, mis füüsiliselt kaaskodanikke ei sega, kaasaarvatud avalikult ütlemine, et mingi tüüp mulle ei meeldi ükskõik millisel põhjusel.