No nii, vanem tüdruk sai lõpuks oma 16 sünnipäeva kingituse "mõninga" hilinemisega kätte. Sellega läks sarnaselt 8 sünnipäeva kingiga, ainult sutsu kallimaks kujunes :P Kui lapsena oli tüdruk soovinud kassi ja mina seda lubanud uimase peaga või tegelt lootuses (mis lootuses, kindlas veendumuses) et tüdruk selle niikuinii mõne aastaga unustab. Plika käis peale 5 või 6 aastasena, et kass hädavajalik kodu aksessuaar. Noh 8 sünna eel anti nagu muuseas vihje, et kas olen ikka tegelenud sobiva kassi otsimisega, ehkki vahepealsel ajal polnud sel teemal juttu olnud.
Mis meil üle jäi, kui ei tahtnud lapsele eluaegset traumat tekitada, oli vajalik kiiruga kass leida. Muidu ehk oleks võinud proovida diplomaatiliselt asjast eemale laveerida aga mul loll komme lubadustest kui vähegi võimalik kinni pidada, nii et kassi ta sai. Tuleb tunnistada, et plika siiras rõõm looma üle tasus igati ka hilisema kassiga tegelemise vaeva. Tegelt oli plika tubli muretsedes suures osas ise kassi eest nagu kirjalikku ja allkirjastatud (mitte küll advokaadi juures, sest mul pole siin ihuadvokaati nagu enamustel lääne inimestel kombeks) "kassilepingusse" kirja oli pandud.
Langevarjuhüppega astusin sama reha peale ja lubasin kui emme selle vastu pole. Natuke piinlik, et sedasi salakavalalt vastustuse enda seljast ära veeretasin, aga olin suht kindel, et emme seoses emainstinktiga ei luba lapsel lennukist välja hüpata. Oi kuidas ma eksisin, mingi ainult temale teada oleva trikiga saavutas Mari selle, et emme mitte ainult ei lubanud vaid isegi ostis langevarjuhüppe pileti. Kui mina suured silmad tegin teatas kaasa, et sina ju lubasid. Mnjah aga ainult eeldusel, et sina ka lubad, ilmselt polnud sellist pisiseika emmele ette kantud. Tegu tüüpilise juhtumiga kus pole küll tegu udu ajamisega, lihtsalt kogu tõtt ei avaldata, kuna seda konkreetselt pole küsitud. Tundub, et plikal on eeldusi advokaadiks saada :)
Igatahes täna see hüpe edukalt toimus ja laps paksult rahul. Eelmine nädalavahetus oli mul mingil põhjusel väga ebamugav tunne, et plika hüppama läheb. Ilm aga polnud soodne ja otsusteti kogu üritus edasi lükata. Ei usu ma ettenägemisse ega millessegi taolisse aga täna ei muretsenud üldse ja magasin mõnuga kümneni. Selle aja peale oli plika juba lennukis ja vist ka hüpanud. Kaasa viskas kohe pildi FB'sse üles, hiljem selgus, et tegu võltsinguga, oli seda lihtsalt mu rahustamiseks teinud :D Päriselt hüppas plika vägagi temaatilise kolla sinise langevarjuga - SLAVA UKRAINU nagu öeldakse. Vahetute pealtnägijate muljeid ja pilte saab mu kaasa blogilt vaadata: http://killuke.blogspot.ca/2014/09/langevarjuhupe.html
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!