Kuidas Vananeda Elegantselt

Eelmise aasta oktoobrikuu Discover ajakirjas oli pikemalt juttu vananemisest, pealkirigi "Vananemine ja Teadus", Kuna aeg sealmaal, et minulgi juba kasulik selliseid teemasid lugeda vanematest rääkimata siis toon siin välja lühikokkuvõtte. Muideks, ega need teadmised noortelgi külgi mööda maha jookse, nii mõnedki punktid käivad kõigi kohta east sõltumata, vanus lihtsalt võimendab efekti.

Pole uudiseks, et maakera rahvastik vananeb või tegelikult täpsemalt maakera rahvastiku keskmine vanus kasvab, mis toob kaasa mitmeid suuri muutusi. Kui momendil on üle 65 aastaseid 524 miljonit siis 2050'ks aastaks on neid 1.5 miljardit. Esiteks on selge, et mis iganes me ette ei võtaks siis tervishoiukulud kasvavad meeletult kuna vanemad inimesed on paratamatult haigemad ja nendega juhtub rohkem õnnetusi. Viimasel ajal on esile tõusnud mitmeid teooriaid kuidas vananemist aeglustada, kõrges eas parema tervise juures olla ja kvaliteetsemat elu elada. Järgnevad lühikesed kokkuvõtted vananemisega seotud tuntumatest ideedest ja nende kasulikkusest.

1. SUHTUMINE

Inimesed kes väldivad negatiivseid emotsioone ja mõtlevad positiivseid mõtteid elavad mitte ainult kauem vaid ka palju kvaliteetsemalt. Sealjuures pole mitte tähtis milline on tegelik objektiivne olukord vaid see kuidas seda osatakse näha. Tuntud ütlemine et inimesed näevad poolikut veeklaasi kas pooltäiena või pooltühjana. Emotsionaalseid inimesi on veidi raskem veenda positiivseks muutuma, seevastu realistliku maailmavaatega inimestel aitab tihtipeale teadmine, et elu ja olukordade positiivsete külgede nägemine on talle endale kasulik. Kokkuvõttes suutes olla positiivne elame ise kauem ja paremini ja aitame ka teistel, kellega kokku puutume, paremini elada. Sealjuures on positiivsusel tugev mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. 

2. MAGAMINE

Korralikult magamine ja väljapuhkamine on väga olulised. Inimestel, kellel on probleeme uinumisega või kes kipuvad öösiti üleval olema tekib 3 korda suurema tõenäosusega depressioon ja tervis halveneb kuna organism pole välja puhanud. Äärmiselt oluline on normaalne ööpäeva rezhiim - magatakse öösel, üleval ollakse päeval. Öövahetuses töötavate inimeste keskmine eluiga on pea 10 aastat lühem kui normaalse rezhiimiga elavatel kusjuures kahjulik mõju suureneb ea kasvades. Torontos tehtud uurimus väitis, et lihtsaim viis unetusest ja üleväsimusest jagu saamiseks on korrapärane unerezhiim, kusjuures tervelt 87% inimestest kadus nii üleväsimus kui depressioon kui nad hakkasid õigel ajal magama ja üleval olema.

3. AJUTRENN

Ajutreening mõjub väga positiivselt pidurdamaks mõistuse teravuse vähenemist. Sisulist vahet pole milliseid ajutööd nõudvaid ülesandeid teha, aitavad nii ristsõnade lahendamine, sudoku, arvutusülesanded, puzzlede kokkupanek, lugemine, internet (piiratud kogus), uute asjade õppimine või isegi toidupoest toodavate produktide nimekirja pähe õppimine. Ainus millest kasu pole on teleka vaatamine kuna tegu passiivse meelelahutusega, mis ei eelda ajutööd. Tore, et üldiselt on ajupingutuse kasu pea kohene ja pikaajaline.

4. EESMÄRK

Eriti vanematel inimestel on oluline leida endale mingi meeldiv ülesanne, mille täitmine pakub rahulolu. Pole nii tähtis mis tüüpi, peaasi et meeldiv ja jõukohane. Mõned kirjutavad memuaare, teised aitavad oma elukaaslasi või sõpru, kes viletsamas olukorras, kolmandad teevad vabatahtlikku tööd, neljandad tegelevad hobidega, milleks nüüd lõpuks aega. Isegi oma elamise või garaazhi korrastamine, elu jooksul kogunenud asjade, raamatute, piltide või filmide sorteerimine võib pakkuda rahuldust kui seda mõistliku tempoga teha. Oluline on endale anda aru, et ei jõud ega efektiivsus pole enam see mis nooruses, eesmärgid olgu pigem pisikesed aga realistlikud.

5. SOTSIAALNE SUHTLEMINE

Elukvaliteedi tõstmisel ja stressi maandamisel on paljude inimeste puhul tähtis sotsiaalne elu ning suhtlemine. Soovitatakse käia klubides, kinos, teatris, kohtuda sõprade ja sugulastega. Seoses globaliseerumisega on tihtipeale sõbrad, sugulased ja tuttavad laiali üle maailma. Õnneks võimaldab internet mugavat suhtlemist ka kauge maa taha ehkki pidurdavaks teguriks kipub olema vanemate inimeste ebamugavus ja isegi hirm uue tehnoloogia kasutamise ees. Tegelikkuses saab soovi korral enamus neist asjatundliku juhendamise korral edukalt nii arvutite kui moblade põhifunktsioonide kasutamisega hakkama.

6. FÜÜSILINE AKTIIVSUS

Regulaarne trenn ja füüsiline aktiivsus on väga olulised organismi vananemise aeglustamise juures. Loomulikult tuleb tegeleda trenniga vastavalt oma vanusele ja võimetele. Kui mõned vanurid on võimelised tegelema mäesuusatamise, rattasõidu või kolmikhüppega siis teistele piisab sõrkjooksust või kiirkõnnist, kolmandate jaoks on ka trepist üles minek piisavaks koormuseks. Oluline on jälgida põhimõtet, et koormus peab olema jõukohane ja seda ei tohi tõsta järsult. Iga uue ala puhul on vajalik konsulteerida arstiga. 

7. TOIDUHULK

Toiduhulga ehk kalorite vähendamine pikendab küll oluliselt hiirte ja madalamate imetajate eluiga kuid kindlat tõendit pole veel leitud, et see ka inimeste puhul kehtib. Põhiidee on selles, et väiksema toitainetehulgaga aeglustub metabolism ja rakkude elutegevus, mis peaks seega muude tegurita samaks jäämisel eluiga pikendama. Isegi kui piiratud kaloritega leppimine pikendab eluiga tekkib siiski küsimus kas tasub elada pidevas näljas saja aastaseks või tervislike eluviisidega ja mõnusalt 90'seks.

8. SUHKUR

Liigne magusasöömine (nii puuvilja kui tavalise suhkru) on kahjulik tuues kaasa kaalukasvu, tüüp kaks suhkruhaiguse ja vanadusnõtruse. Ajutegevuse olulist allakäiku nimetatakse lausa aju suhkruhaiguseks, kuna see on seotud insuliiniga, mis kaitseb ajurakkusid kahjustuste eest. Kahjuks soodustab juba noorest peast magusasöömine hilisema demetsuse teket.

9. ALKOHOL

Alkoholitarbimise juures tuleb pidada piiri, tervislikuks võib pidada punast veini, mis sisaldab vananemist pidurdavaid antioksidante. Koguse puhul soovitatakse mitte rohkem kui klaas päevas või neli - viis nädalas. Kange alkoholi puhul soovitatakse arvestada sama absoluutse alko kogusega, kuid tuleb arvesse võtta võimalikke kõrvalmõjusid, sest teatavate terviseprobleemide korral on alkohol täiesti vastunäidustatud. Igal juhul mõistlik arstiga konsulteerida.

Pensionäri elu: On Äge

Midagi ei pea tegema muretsemata,

et jääd sellega vahele

Pensionäri nädalaplaan:   Esmasp: Pese hambad
T: Habe ajada   K: Dushi alla  N: Varbaküüned
R: Ninakarvad  L: Pesuvahetus  P: Õlle joomine

Organismi vananemist mõjutavad stress, keskkond, põletikud, makromolekulaarsed DNA kahjustused, metabolism, proteostasis ehk rakutasemel toimuvad protsessid, tüverakkude ja kudede uuenemisprotsessid. Osasid neist protsessidest saame ise otseselt ja suhteliselt lihtsalt mõjutada, teiste mõjutamist alles uuritakse.

Lühikese kokkuvõttena tundub asi lihtne: tervislikuks vananemiseks tuleb olla õnnelik ja väljapuhanud, magada piisavalt, anda nii ajule kui kehale parasjagu koormust, suhelda, leida mingid eesmärgid ja toredad hobid, mitte liialdada käraka ja magusaga. Ehkki kunagi pole hilja on siiski parem kui kõige sellega alustada varakult - enne kui meelest läheb :D