Homme on super-teisipäev kui paljudes osariikides valitakse nii vabariiklaste kui demokraatide presidendikandidaatidele valijamehed. USA-le tüüpiliselt maksab ainult võit, teine või viies koht ei oma sisuliselt mingit vahet, sest kõigi valijameeste hääled osariigis lähevad võitjale. Julgen ennustada, et peale homset jääb sõelale kaks kummastki parteist - demokraatidelt Clinton ja Sanders, vabariiklastelt Trump ja Rubio, ülejäänud panevad pillid kotti kui ei juhtu imet.
Mina ja paljud eestlased vaatavad neid valimisi muidugi omakasupüüdlikust vaatevinklist - millise presidendikandidaadi võit oleks kõige kasulikum Eestile. Kõige hullem versioon oleks Sanders, kelle välispoliitilised vaated kubisevad 60'te euroopa naivistlike liberaalide seisukohtadest langedes kohati kokku Putini arusaamistega. NATO laienemine oli viga, NATO peaks võtma Venemaa liikmeks, Venemaal on demokraatia ... ja muud sarnased väljaütlemised teevad ta Eestile ja kogu Ida-Euroopale täiesti vastuvõetamatuks kandidaadiks. Sisepoliitikas on tüübil mitmeid vägagi sümpaatseid (ja utopistlikke) ideid, aga Eestile need paraku korda ei lähe.
Samas demokraatide teine ja momendi seisuga tugevam kandidaat Clinton on nii sõnade kui tegude poolest demokraatide kõige kompromissitum kandidaat kui kõne alla tulevad USA sõjalised huvid, NATO või Venemaa. Kokkuvõttes usun, et eelmainitud neljast võimalikust parim versioon Eesti jaoks. Olen jälginud intervjuusid Eesti poliitikutega ja ehkki keegi otseselt seda ei ütle siis paistab, et kõik loodavad Clintoni võitu. BBC avaldas huvitava kokkuvõtte Clintoni ja Sandersi vaadete võrdlusest.
Trump on küll väljastpoolt sõjakas ja populistlik patrioot aga hingelt ärimees, kes kardetavasti ei kohkuks tagasi Venemaaga kokkuleppe poliitikale minemisest kui see tema huvidega kokku langeb, seda tüüpi moraal ei sega. Ma üldse ei imestaks, kui tema presidendiks saamise puhul peaks tuleviku ajaloolased rääkima Trumpi-Putini salaprotokollist. Ei saa ka unustada Putini avaldust Trumpi toetamise kohta, samas taolistel ütlustel on nii mitu tahku, et miskit sellest välja lugeda oleks kole kahtlane.
Rubio välispoliitilised väljaütlemised kostavad suhteliselt soodsad. Ta seisukohad meenutavad Tom Clancy romaanide "superkangelasest presidenti" Jack Ryanit nii Põhja-Korea, Venemaa, Hiina, kui Iraani suunal. Samas pole selge, kas mitte tegu ainult jutuga määrimaks mett konservatiivsemate vabariiklaste moka peale. Kokkuvõttes tundub mulle Clintoni järel Eesti jaoks sobivuselt teine valik. Loodetavasti ei jää ta peale teisipäevast hääletamist Trumpist liiga kaugele maha.
 |
| Tõenäolised lõppvooru kandidaadid novembris |
Minu ennustus presidendikandidaatide osas oleks järgmine:
Demokraatide hulgas tuleb võitjaks Clinton, Vabariiklaste hulgas Trump. Taoline olukord tekitab suure probleemi ameerika vabariiklaste hulgas, kelle arukam tiib esiteks ei aksepteeri Trumpi tõsiselt võetava variandina USA'd juhtima ja teiseks kardab, et kaotab tänu sellele peale Obama kahte valitsusaega peaaegu kindla võiduna tundunud valimised. Samas võin Trumpi hindamisel ka eksida, ärgem unustagem, et USA presidentidest kõige rohkem on teinud Eesti heaks Reagan, kes oli ometigi vaid filminäitleja.
Homme selgub, kes on tegijad: Kas endise presidendi petta saanud abikaasa või juudist sotsialist, kas ärimehest kloun või kuubalasest advokaat.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!