Seekord olen sunnitud pöörama tähelepanu "Peaministri pöördumisele välismaal elavate eestlaste poole", mis avaldati 20 veebruaril Youtubes. Muidu oleks ehk kiire pilguheitega piirdunud aga video postitati kahes väliseestlaste FB grupis millede liige ja ühes ka poole kohaga adminn olen. Kuulasin ära ja mulle jättis esitus ja eriti sisu väga sümpaatse mulje, mida ka kommentaaris väljendasin. Ma tean, et sellisel tasemel poliitikute kõned ja pöördumised on koostatud nende meeskonna poolt aga esitaja vähemalt peab heaks kiitma selle, mida ette loeb.
Blogistama sundisid mind suure hulga kommentaatorite vastused oma negatiivsete kommentaaridega mis ulatusid mitte meeldimisest sisuliselt füüsilise hävitamisega ähvardamiseni. Kõige kummalisem muidugi, et suur hulk neid kommenteerijaid isegi ei suvatsenud kõnet kuulata vaid väljendasid oma suhtumist peaministrisse mitte aga kõne sisusse. Kui jätta kõrvale ilma igasuguste põhjendusteta kommentaarid a la "peaminister on mölakas" tuli teravamalt esile paar trendi: peaminister on liiga noor ja kogenematu, tahab tuua värviliste pagulaste horde Eestisse, on süüdi selles, et minu palk on madalam kui näiteks Soomes või Shveitsis. Kui esimene väide on väideldav ja teine faktiliselt kaheldava väärtusega siis viimane puhas jama. Sealjuures muidugi ei puuduta ükski neist kõne sisu.
Lugesin igaks juhuks mitu korda üle enne kui kommentaaridele vastama hakkasin ja iga korraga hakkas pöördumise tekst rohkem meeldima. Ma tõepoolest ei tea kas viga minus või mis kutsus esile nii suure negatiivsete kommentaaride hulga. Tuleb tunnistada, et minu positiivsele kommentaarile tuli hulk "like"-sid aga vähesed julgesid ise peaministrit toetada. Ma tean, et mu blogilugejate arv ulatub vaevalt kahekohalise numbrini aga kui keegi suudab leida peaministri pöördumisest midagi negatiivset, palun julgesti anda märku, mis mul kahe silma vahele jäänud. Samuti oleks huvitav kuulda FAKTE peaministri enda kohta, miks ta nii ebasümpaatne peaks olema. Pöördumine on siin ka teksti kujul, lugege ise:
Peaministri pöördumine välismaal elavate eestlaste poole
Stenbocki maja, 20. veebruar 2016 - Peaminister Taavi Rõivas tegi Eesti Vabariigi aastapäeva puhul pöördumise välismaal elavatele eestlastele. Pöördumine on saadetud kõikidele Eesti saatkondadele üle maailma.
"Tere, Eesti inimesed üle kogu ilma. See tunne, kui kohtad kodust eemal omasid, on alati väga-väga meeldiv. Just seal, kus teie praegu elate, asub tänu teile ka tükike Eestimaast. Igaüks teist teeb Eesti suuremaks.
Seepärast ma ei ütle, et peaksite kõik kohe, vältimatult Eestisse tagasi tulema. Igaüks teist on Eestile oluline justnimelt seal, kus teie soovite olla. Isegi, kui elu või karjäär on teid viinud Eestist kaugemale.
Paljud teist on jõudnud maailma absoluutsesse tippu, tehes asju, mida ainult ühes riigis elades ei olekski võimalik teha. Igaühe edu on kogu riigi edu.
Meile siin on tähtis, et säiliks teie side Eestiga. Et te saaksite oma kodumaa üle uhked olla, et teie lapsed räägiksid eesti keelt ja oleksite lähedased oma vanavanematega.
Tagasitulek on, nagu öeldud, igaühe isiklik otsus. Veelgi olulisem on, et te kannaksite Eestit jätkuvalt oma südames ja te hoolite sellest, et Eesti on avatud ja salliv, arenev ja loov. Just siin on meil kõige rohkem teie abi vaja.
Teie teate, kuidas on elada teistsuguses keskkonnas. Küllap teate ka seda, et kõike, mis on uus ja erinev, ei pea kartma.
Jagage oma kogemust meie kõigiga, alustades oma kõige lähedasematest. See on teie panus, et Eesti oleks ka homme uuele avatud ja kiiresti arenev riik.
Ma soovin kõigile eestlastele ja Eesti sõpradele üle kogu maailma ilusat vabariigi aastapäeva. Elagu Eesti!"
Suuga teen suure linna, käega ei kärbsepesagi.
ReplyDeleteRõivas on sellepärast eestlaste hulgas ebasoosingus, et ta ei ole midagi korda saatnud. Ta alustas ülikooliajal ref.erakonna ministri nõunikuna ja on kogu oma elu lihtsalt olnud partei-isakeste ja Brüsseli tallalakkuja.
OK, mul ei tule ka ette ühtki suurt saavutust tema valitsemisajast, mida tema konkreetselt oleks teinud, samas ka mitte mingeid suuri lubadusi - ma pole muidugi eriti tähelepanelikult sisepoliitikat jälginud.
ReplyDeleteTänapäeval tegu meeskonnatööga, peaminister on rohkem tegelane kes koordineerib teiste valitsusliikmete tegevust. Mul näiteks on positiivselt silma jäänud tugev lobitöö NATO suunal, kas just tänu sellele aga igatahes on NATO oma kohalolekut suurendanud ja plaanis seda veelgi teha, misilmselgelt parandab Eesti julgeoleku olukorda, mis omakorda on esmatähtis ülesanne.
EU ehk Brüsseli valis Eesti rahvas ise ja ilmselt oleme siiski sealt rohkem kasu kui kahju saanud.
Tema meeskond on tõesti hea töö teinud kõne kirjutamisel. Õnneks (!) lugesin kõne teksti enne kui videot vaatama asusin. Video panin praktiliselt kohe kinni kuna see hakkas esimestest sekunditest peale vastu. Esimese hooga tuli meelde Old Spice reklaam (stiili osas).
ReplyDeleteJa noh. Isiklikult mina leian, et Rõival ei ole mittemingisugust moraalset ega eetilist õigust ühte riiki "juhtida". Tal puudub täielikult elukogemus (eluaegne poliitik!). Minule hakkab vastu, et selline noor naga arvab endast nii palju ilma kogemuse ja arusaamiseta, et ta võtab endale õiguse olla riigipea.
Vaatasin just, et Rõivas on 36 ja Kanadat juhib nüüd pisut eakam ehk siis 44-aastane härra. Kelle pärast üks vanem proua näiteks siin Torontos teatas, et tema küll uue Trudeau all ei taha oma elu elada (praeguse riigijuhi isa oli ka kunagi peaminister) ja kolis ära Eestisse :D
ReplyDeleteMa ei saa aru, miks võetakse nii kangesti nende juhtide kallal. Mida vanemaks saan, seda rohkem on selge, et see kõik on üks suur liivakastimäng, kus "peamehel" pole eriti sõnaõigust, hoopis õigus saada kaela kõigi rahulolematus :D Vahetevahel on hea natuke neid liivakastis mängijaid muidugi surkida ning välja vahetada, sest muidu juhtub nagu mõnes teises riigis, kus peamehest saab natuke nagu diktaator, või õieti hoitakse teda teatud kaaslaste poolt, et ikka ise paremini oma liivakastimänge mängida :)
Eks mõningad küsimused teki küll - kas kõik on ikka ära läinud seiklushimust, armastusest või õppima?
ReplyDeleteVÄGAVÄGA suur hulk lahkujaid on läinud elementaarse toimetulematuse tõttu. Ei ela ära. Paljud tahaks tagasi tulla, aga ei saa, sest ei ela ära. Küsimus polegi villas, limusiinis ja rotweileris, vaid, et palgapäevani toitu jaguks ning et tuba oleks soe. See kipub iga päevaga järjest rohkem võimatuks muutuma.
Ja mitte väiksem osa pole selle seltsimehe arrogantsus eelnevates väljaütlemistes. Kui maapiirkondade ühistranspordist äralõigatute jaoks kütuseaktsiis valusalt tõusis, soovitas noorsand osta säästlikuma auto. Kui kõrge tööpuudusega piirkonnas sai 600 inimest kinga, teatati üle Eesti 6000 vabast töökohast.
See poiss ei adu absoluutselt reaalsust.
Aastapäevakõnes rääkis kaitstud, jõukast, kasvavast ja uuendustele avatud riigist. Samal ajal koondatakse päästteenistust, iga viies elab absoluutses vaesuses, rahvast lahkub murdu ja haigekassa ei luba kasutada kaasaegseimaid ravimeetodeid. Broiler ise lendab samas Brüsselisse käske saama eralennukiga.
Karjuvad vastuolud tegelikkusega teevad selle inimese paljudele liigagi vastikuks.
Mulle tundub millegi pärast, et need kes lähevad nigela palga pealt Eestist ära saavad peagi aru, et ehkki palganumber võib mujal palju suurem olla, siis vältimatute kulude tõttu pole miinimumpalgaga kerge kusagil ära elada kaasa arvatud Canadas ja eriti USA's.
ReplyDeleteSamuti oskad väljaspool palju selgemini näha kui edasipüüdlik ja innovaatiline Eesti on kui niinimetatud arenenud riikidega võrrelda. Suured koondamised ja firmade pankrotid on tavaline asi vabaturu majanduses ja loomulikult peavad töö kaotanud inimesed uut otsima, kusjuures tihtipeale ümber õppima sest endisel erialal puudub nõudlus. Möödas on "ilusad" ajad, kus riik pidi eluks ajaks töö tagama ja seda enamasti niruma kompensatsiooni eest kui praegusel ajal sotsiaaltoetus.
Küsimus peale raha on suhtumises. Kui mujal maailmas ikka juhtub pankrotte ja töötuks jäämist, ei sildista sind keegi. Ma pole seni veel kelleltki kuulnud vähemalt. Madalalt (uuesti) alustades on võimalik kuhugi jõuda. Kätega tööd teha on ok ja madalalt alustada on ka ok.
ReplyDeleteMeil kipub töötuks jäänu ülikergesti saama silti "väljapraagitud käpard" ning ümberõppimiseks kindlasti ei saa palgast säästa. Väga kergesti võib rataste vahele jääda.
See võib-olla ongi kõige valusam, et reaalses elus tegelikult mingist sotsiaalsest mobiilsusest juttu ei ole. Pigem tuleb sõpradelt, tuttavatelt ja sugulastelt ülevalpidamist lunida ka täiskohaga tööd tehes.
Kahjuks on mul mitu näidet tuttavate hulgast Kanadast, kus kõrgelt kohalt lahti lastu ei saagi enam kuidagi jalgu alla. Sest oma positsioonile vastatavat tööd ei ole saadaval, või napsavad nooremad need ära. Mingi valehäbi või uhkus ei luba ümberõppele minna. Ja mingi "madal" töö ei tule kõne allagi. Ja nõnda algab elu võla peale, kuni muud ei jää üle, et pankrot välja kuulutada. Mul on jäänud mulje, et "põlisrahvas" ootab siingi rohkem riigipoolset abi jne. Meie immigrantidena oleme aga valmis ükskõik millist tööd tegema ja vajadusel kahes- kolmes kohas töötama. Varjates näiteks kõrgharidust. Sest sellega ei taheta nõudepesijaks võtta. Olen positsioonis, kus näen erinevate inimeste toimetulekut. Ja ütlen ausalt, pole üldse ebatavaline, et endast jäetakse parem mulje, kui see tegelikult on. Tuntud- austatud härrade-prouade pärast on mul vahel lausa häbi. Maksmata laenud, valetamised, oma vanemate raha läbilöömine ei pane mind enam imestama... Ausalt... Ei ole riiki, kus kõik sädeleb imeliselt ja tõesti ongi sädelev! Ei tea ma ühtegi riiki, kus rahvas oma valitsusega rahul oleks. Kaasa arvatud siin Kanadas!
ReplyDeleteMeitel siin muidugi ümberõppeks inimestel enestel raha ei ole. Tuleb kuskilt lunida. Hullem aga on see, et kui oledki ümber õppinud, siis oled ikkagi liiga vana või pole piisavalt kogemust. Pealegi ei anna paari nädalane või mõne kuune kursus tegelikult seda ettevalmistust mida tööturul oodatakse. Päris kooli minekuks aga raha pole, elementaarvajadused tahavad katmist.
ReplyDeleteJa jälle palgateema - õpid küll, aga palka ikka maksta ei taheta.
Oma firmaga on samamoodi. Näljased inimesed tahavad süüa küll, aga luksusrestorani äriplaan kukub kolinal läbi. Maksujõulist rahvast on väga vähe.
Kuskil pole liiga lilleline, täitsa nõus. Kui aga liiga palju inimesi hakkab hammasrataste vahele jääma, siis võib ajalugu oma ebastabiilsuses korduma hakata. Liiga paljudel pole enam midagi kaotada.
Kui peaminister hõõguvatele sütele pidevalt sületäite kaupa puid peale viskab, ei ole see aeg siinmail enam kaugel.
Ei võta endale sellist õigust, et kritiseerida valitsuse mehi, mina ei oskaks seal midagi ise teha ega korda saata. Aga ma ei kannata ka seda õelust ja pahatahtklikkust ja seepärast kustutasin Facebookis sõprade lehelt ära inimese kellega muidu elus hästi läbi sain aga kuna ta pani facebooki hästi õelaid artikleid ise nimetades, et tema hoolib Eestist ja "keegi muu " ei hoolivat .... mina ka hoolin .. vaatamata, et kolisin välismaale ja elan siin , aga vabariigi aastapäeva alati tähistan ja isegi töökohal lehvib siis Eesti lipp ma arvan, et see on ka hoolimine.
ReplyDeleteMa ei oleks neid artikleid muidu lugenudki aga kuna nad ise ette hüppavad siis pidin ikka pilgu peale heitma ja siis oli paha olla, et sõber on niisugune rassist.
On ju rassist, kui nimetab mustanahalist karvaseks ahviks.
Ja nii seda viha tekitatakse, solvatakse kõiki ja kõike. Oeh .