Töö ja eriala otsimine

"Koolis on sul head hinded olnud aga millist tegeliku töö 

kogemust sa omad ?

Ma oskan edukalt kontrolltõid teha

Ei mitte mina ei otsi tööd, sest teist nii mugavat nagu mul momendil pole ilma megatutvuste või üüratu altkäemaksuta võimalik leida. Jutt tuleb hoopiski järgmise põlvkonna ehk laste tööotsingutest ja sellega seotud eriala määratlemisest.

Vanem plika on ülikoolis kolmandal kursusel, neljanda aasta ajal peavad nad erialaga seotud tööl soovitavalt insenerina töötama. Niisama suvaline koht ei lähe arvesse, ülikool peab selle heaks kiitma. Suur hulk ajast kulub tüdrukul oma CV'de viimistlemise ja väljasaatmise peale. Selleks et üldse jutule saada, pead oma CV eraldi iga koha jaoks häälestama rõhutades just neid momente, mis selles firmas olulised. Kui CV põhisisu jääb suures osas samaks siis "cover letter" tuleb tihtipeale täiesti erinev kirjutada. Tüdrukul on kogemuse poole pealt eelmisest kahest suvest teiste koolikaaslastega võrreldes suht head töökohad ette näidada: Soome elektrotehnika firmast ja Estcube projekteerimise juurest. Aitama peaks ka asjaolu, et sügissemestriga suutis ta end hinnetega kursuse esimese 10% hulka sokutada.

Mille kuradi pärast nõuavad tööandjad 5 aastast
kogemust erialal mis on ainult 2 aastat eksisteerinud

Nii paarikümne väljasaadetud CV kohta on vestlusekutseid siiamaani tulnud 5, mis väga hea tulemus, tavaliselt võid arvestada alla 10%'se reaktsiooniga. Märkimisväärsemad on Shveitsi firma, kes tegeleb droonidega, kaks autotööstusele juppe projekteerivat ettevõtet ja biotehnoloogia firma Ottawas. Seni pole ükski veel töökohta pakkunud aga kahe puhul ootab ees teine vestlus. Eile kuulsin lapse toast rõõmukisa, ta oli saanud kutse vestlusele maailma suuruselt teiselt arvutite mikroskeeme tootvalt firmalt AMD, Intel on teatavasti suurim. Kummaline, miks nad peaks sadade soovijate hulgast mehhaanika inseneri vestlusele kutsuma, arvutiteadust õppivad tudengid omaksid minu arust suurt eelist. Tütar olevat sissejuhatuses maininud, et ehitas endale ise arvuti kasutades sealjuures AMD videokaarti, no ma ei tea, aga äkki tõepoolest see aitas. Kui ei õnnestugi seal tööd saada on isegi vestlusele kutsumine sellise firma poolt väärt äramärkimist. Igatahes töö otsimine käib täiega ja loodetavasti leiab ta miskit endale meeldivat. Suure tõenäosusega toob see kaasa vajaduse auto järele, sest paljud firmad asuvad linnast väljas. Teise porvintsi või isegi riigi puhul seda muret pole küll aga tuleb siis omal käel elamine leida.

MEELDETULETUSEKS !!!  Kui valid ülikoolis eriala
 mis sulle meeldib ei pea sa kunagi elus töötama,
sest tõenäoliselt sellel erialal tööd ei pakuta :)

Pisema lapsega on asjad sealmaal, et ta peab leidma endale koha kuhu edasi õppima minna. Koolis sai niikuinii üks ekstra tasuta hariduse aasta otsa keevitatud, rohkem enam pole võimalik. Sooviavaldused sai saata sisse kolme ülikooli ja kolme college'sse, ehk rakenduslikku kõrgkooli. Collegetest sai ta viiest erialast kolmele kohese positiivse vastuse, kõik seotud IT'ga, huvitavaim arvutivõrkude eriala. Hambatehniku eriala (mida ta kõige rohkem tahaks) vastuvõtu komisjon teatas, et õpitulemuste poolest on vastu võetud kuid peab teisipäeval minema katsetele näitamaks käteosavust ja ruumilise ettekujutusvõime taset. Selles ei tohiks tal probleemi olla, peaasi et liialt ei närvitseks. Fakt, et momendil peetakse hambatehnikute tööd üheks paremaks ja nõutavamaks ameerikas, rahustab mind veidi. Tööstusdisaini erialalt pole veel vastust tulnud. Ülikoolide vastuseid pole ka tulnud (Õpetaja, IT tehnoloogia, Tööstus Disain), need võtavad alati rohkem aega.

Omaette kummaline, et minu pisike laisk laps hakkas osaajaliselt tööl käima. Rahalist vajadust selleks pole, aga kui tahab tunda kui kergelt või raskelt papp tuleb, siis väga tore. Koht on sama, kus ta praktikal oli, üks pisike aga siiski ka USA's esindatud eritellimuste mööblitootmisfirma. Ta rääkis juba enne, et sooviks seal peale praktikat töötada, aga ei julge küsida. Eelviimasel päeval oli boss enda juurde kutsunud ja küsinud ise, kas tüdruk tahaks osaajaliselt palga eest edasi töötada. Ajaliselt millal iganes, kellaajad ja päevad omal valikul. Laps muidugi kole õnnelik ja uhke, teisipäeval käis esimest korda, eile anti talle võtmed ja täna laupäeval oli üksi firmas askeldades kuus tundi mööblitükkide kallal. Mõneti üllatav usaldus minu arust, ju ta on end seal paremast küljest näidanud kui kodus kui käsime tuba koristada või nõusid pesta :P

Peaaegu unustasin lisada, et iga kolmapäev käib ta lisaks Seneca Collage's AutoCAD kursusel. Natuke rahulikum tunne, et ka teisest lasest hakkab asja saama. Natuke kahju ainult, et nad nii äkki suureks kasvasid.