Medalid ja karikad

Tütred kaklemas, emme filmib tagaplaanil :D

Jupp aega pole kirjutanud mitte selle pärast, et miskit huvitavat ei oleks juhtunud vaid selle pärast, et liiga palju juhtunud ja kole kiire olnud. Pealkirja põhjal võib ilmselt järeldada, et meie pere puhul tegu karatega. Tõepoolest seekordsel kevadturniiril läks jällekord lastel õige hästi, mina võistlustel igaks juhuks ei osalenud hoides oma õlga, mis suusatades vigastada sai. Rahulikke jõuharjutusi saan edukalt teha, aga dünaamilisem liigutamine annab veits tunda ja karate on paraku vägagi dünaamiline.

Jõudsime kaasaga koos Jaapani kultuurikeskusesse just selleks ajaks kui meie tüdrukud võistlustulle astusid. Vanem tüdruk oli esimeses ringis oma kataga kindlalt parem ja läks edasi. Mind üllatas positiivselt hoopiski noorema esitus, mis jättis kohati rahvusvahelise taseme mulje oma kiiruse ja hea ajastusega. Seetõttu tuli täieliku üllatusena, et suht keskpäraselt esinenud vastane võitis 3:2 kohtunike häältega. Esialgu arvasin, et ilmselt tegi plika mingi vea, mis mul kahe silma vahele jäi, aga hiljem videokorduse ülevaatamisel jäi vaid üks komistus silma, mis poleks küll pidanud matshi maksma minema. Ka mitmed teised avaldasid imestust nii, et polnud tegu vaid minu kui lapsevanema kallutatud vaatenurgaga.

Lõik Kiki esimese ringi matshist aegluubis, algul kena jalalöök, lõpus rusikalöök 

Teises ringis sai vanem tüdruk vastaseks hilisema hõbedavõitja ning kaotas napilt 2:3. Katad olid piisavalt võrdsed, et siin polnud põhjust õiendada. Lohutusringist edasi saades õnnestus tal hea esitusega kolmanda koha matshis lõpuks pronks saada. Ka esikoht otsustati vägagi võrdses võistluses, napilt võitis laste endine treener, sensei Ann. Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et seekordne naiste mustade vööde esinemine oli üks kõrgemaid tasemeid, mida olen meie võistlustel näinud. Esimeses ringis välja langenud noorema tüdruku kata kindlasti parem kui kunagi varem, isegi võrreldes nende kordadega kui ta medali teenis.

Naiste ja meeste mustade vööde vabavõitlus toimus kahjuks samal ajal, meie muidugi jälgisime oma tüdrukuid, ehkki silmanurgast piilusin ka mehi. Kiki võitis esimeses suht loius matshis oma vastase punktiga, liikumine tundus tal liiga ühes mallis olevat. Esimeses veerandfinaalis tekkis pealtvaatajate hulgas elevus, õed Timmud läksid omavahel kokku. Mitu tüüpi tuli kommenteerima ja kildu viskama. Matsh ise oli algul õige kummaline, mõlemad plikad tegid samu lihtsaid kombinatsioone ega saanud punkte. Lõpuks kutsus ringikohtunik jutule, liiga vähe aktiivsust, rahvusvahelistel võistlustel oleks juba mitu hoiatust saanud. Edasi läks veidi ägedamaks, mitmed jalalöögid käisid kolksti kokku, millest hiljem korralikud sinikad säärtel tunnistust andsid.  Vähehaaval pani vanem tüdruk oma pikkuse ja siruulatuse maksma ning võitis.

Poolfinaali võidu toonud viimase sekundi löök

Poolfinaalis kohtusid Mari ja tema endine treener sensei Ann. Algul pani kogenum võistleja oma oskused maksma, minnes suht kiitesti juhtima 7:3. Eriti efektiivsed olid Ann'i vasturünnakud kui meie tüdruk liiga ettevalmistamatult ühetaoliste jalalöökidega ründas. Siis aga õnnestus Maril üks otserünnaku ootamatu rusikalöök realiseerida ja kohe peale seda vastast nurka surudes ilusast mawashi-geri jalalöögist ippon teenida, seis võrdne 7:7. Edasine matsh jätkus Mari ründamise tähe all vahelduva eduga, üks teenis punkte rünnakutest teine edukast kaitsest. Mõni sekund enne lõppu punktiga ees olles läks tütar ilma asjata kiirustades rünnakule, vastane sai hea punkti seis 9:9. Lisaaeg mõtlesin, aga Maril oli teine plaan. Ilmselt vastasele veits ootamatult jälle kiire rünnak, ootamatu kombitatsioon ja võidupunkt momendil kui aeg sai täis - väga tubli, see oli ka päeva parim matsh.

Aegluubis moment finaalmatshist, alguses Mari hea kaitse jalalöök 

Finaalivastane oli sama neiu, kes eelmisel turniiril. Nüüd aga oskas Mari oma pikemat siruulatust maksma panna ja ei lasknud teisel kontra attakidest eriti punkte saada. Võit tuli ilmse ülekaaluga enne aja täis saamist seisul 12:4. Seega esikoht mustade vööde naiste vabavõitluses. Kõrvalt vaadates on näha, et paari aastaga toimunud kvalitatiivne hüpe, nii kiirus kui taktikaline esinemine oluliselt paranenud. Samas peab kindlasti treenima kombinatsioonide mitmekesisust ja nende kiirust. Kõige rohkem arengut ootaks kaitses, sest alati ei pruugi ainult rünnakuga edu saavutada.

Autasustamisel said tüdrukud lisaks kumbki ka karika, vanem spordimeheliku käitumise eest, noorem parima naisvõistleja oma. Ma sügavalt kahtlen, et kohtunikud ajasid nimed sassi, sest tegelikult ju noorem plika ei saanud ühtki medalit samas kui vanem sai kulla ja pronksi, tema finaalivastane kaks hõbedat ja sensei Ann samuti kulla ning pronksi. Lohutusauhinna sportliku käitumise eest võis küll anda eriti arvestades Kiki ülihead katat ning südi vastupanu vanemale õele. Mis iganes, mind rõõmustas rohkem kui auhinnad selge arengu nägemine.