Tähelepanu tulevane pensionär !

Pole paremat tunnet kui magama minnes
jätta äratuskell üles keeramata !

Tähelepanu tulevane pensionär, sinu pensiinfo on juba postis! Sihukest teadet näidati meil töö juures viimane kuu aega pidevalt teadete ekraanidel. Tavaliselt pole huvi tundnud aga see aasta jäi silma, sest aeg hakkab tasapisi sinnamaale jõudma, et soovi korral võiks jalad seinale visata. Kaasal ju teoreetiliselt võimalik juba järgmisel aastal ilma suurema finantsilise kaotuseta eelpensionile minna. 

Eelmine nädal siis saingi teatise, kus oli arvestatud minu tulevane pension eeldusel, et töötan aastani 2022, ehk veel 5 aastat. Numbrite üle suurt kurta ei saa, ehkki selleks ajaks olen vaid 12 aastat firmas olnud. Kui lisada ka eelmise töökoha pension ja mõningad teised loodetavad tuluallikad peaks täiesti äraelatav summa kokku kogunema. Priisata just ei saa aga süüa ja õlut võin endale lubada, elektri ja netiarve jaksan ehk ka tasuda.

Tahtsin eelpensionile minna aga
vanemad sundisid hoopis ülikooli.

Kaasaga kahepeale saame igatahes hakkama ja võibolla isegi reisime veits ringi kohtades, kuhu seni pole aega olnud minna. Praegu töötades ongi ju põhiliseks probleemiks aja mitte raha puudus, siinsed lühikesed puhkused lihtsalt ei võimalda igal pool käia kuhu oleks soov minna. Minu jaoks alla nädala pole üldse mõtet kuhugi lennata, ei jõua sissegi elada kui pead juba lahkuma.

Alati olen mõelnud, et see töötamise ja pensioni süsteem on valesti üles seatud. Kui oled noor ja jaksu ning huvi elu nautida pole sul selleks ei aega ega raha. 

Eelpension .... ??? ,,, ma kujutasin
seda veidi teistmoodi ette.

Pensiikka jõudes on äkki aega jalaga segada ja kui oled mõistlikult majandanud peaks ka rahaliselt seis mugav olema. Paraku ei jaksa enam ei füüsiliselt ega vaimselt samal tasemel igasugu toredaid asju ette võtta nagu mägironimine, surfamine, mäesuusatamine, purjelauatamine, ... jne ... 

Miks ei võiks pangad pakkuda sellist teenust, et võtad noorest peast enda elu peale laenu, mida pensionärina tagasi maksad. 20'tes 30'tes käid tööl poole kohaga ja lõbutsed kuidas jaksad. 40'tes võtad rahulikumalt ja peale seda hakkad oma võlga tasuma. Paraku on vist panga jaoks tegu liiga suure riskiga, kes siis maksab kui penskar otsustab kaheksakümnenda eluaastani töötamise asemel kuuekümneselt kõrvad pea alla panna.

Koertega penskarielu harjutamas.

Totter oleks ju käituda nii nagu enamus ameeriklasi tavatseb seda teha - töötada seni kuni kokku kukuvad. Meil töö juures on õige mitu tüüpi peale pensile minekut vähem kui aasta vastu pidanud või lausa tööpostil kokku kukkunud. Samas on tegu sihukese tööga, kus stressitase nulli lähedane, mingit füüsilist või vaimset pingutust ei eeldata ja tasu üle kurta ei saa. Võimalik muidugi, et selle pärast ei tahagi inimesed pensile minna, et peale varase ärkamise ja enda kohale vedamise pole suurt vahet kas käid tööl või tukud kodus. Mina igatahes ei kavatse ühtegi päeva kauem olla kui soodsa pensioni saamiseks vajalik. Just istusin koertega kushetil ja kõigil meil jäi tunne, et penskari elu võiks päris hästi sobida. Ideaalis tahaks kaminat ka.

Nagu aru saan on nauditava penskaripõlve kõige olulisemaks eelduseks tervis, seda on õnneks vähemalt osaliselt võimalik ise hoida piisava liikumise ja mõistliku toitumisega.