Lebopäev viimaks, "Tundmatu sõdur".

Oli plaanis Tartusse ERM'i külastama sõita aga magasime pea 11'ni. Ärgates ei viitsinud kohe voodist välja ronida. Mõlgutasin unenägude üle mõtteid kui äkki jõudis kohale arusaamine, et oma puhkuse jooksul polegi olnud päeva, kus poleks midagi teinud ehk siis klassikaliselt puhanud mittemidagitehes. Viimane aeg ka see ettevõtmine nimekirjas maha tõmmata. Unenägude juurde tagasi pöördudes tuleb tunnistada, et neid on iga öö ja hulgaliselt kuna mobla panen ööseks vaikerezhiimi ja ärkan just siis kui uni ära läheb. Teemad on seinast seina sõltudes vaid osalt viimasel ajal läbielatud sündmustest või alateadvuse peidetud soovidest, enamasti sellised mille üle mõnus silmad poolkinni sooja teki all meenutada ja unistada ;)

Eile käisin vaatasin sommide "Tundmatu Sõdur" filmi Apollos ära, laps ei tulnud küll aga vanemad hea meelega. Olen raamatut lugenud soome keeles ja ammustel aegadel ka vana ekraniseeringut näinud. Minule päris meeldis, tüüpiliselt põhjaeuroopalikult realistlikult tehtud. Pihtasaamist oli ajaloolisest vaatevinklist isegi liiga võrdselt esitatud, tegelt ju tiblade kaotused 10 korda suuremad kui sommidel. Selles suhtes on enamus nii venkude kui Hollywoodi sõjafilme täiega üle võlli, vaenasi langeb kui loogu, omasid üksikuid, lisaks veel imal kangelasekultus, mida mõlemad suurrahvad millegipärast vajavad. Meie põhjarahvad tahame omaette olla ja asjatada nagu rahvuslooma valimisel teisele kohale jäänud siil. Kui torkima tullakse läheme turri ja hakkame võimaluste piires täiega vastu, samas võõrale territooriumile tükkimise isu pole. Efektid olid muidugi tänapäevaselt ägedad ja stseenid tõetruud nagu vanemad oskasid kommenteerida.

Antero Rokka: Me ei tulnud siia surema, me tulime tapma !

Hommikul ärkasin tuule peale, mis akende taga mühises, maja loksutas ja aknalaudu naksutas. Puud päris lookas, madalad pilved kihutavad üle taeva. Vaatasin just uudistes eilse äikesevihma tehtud kahjudest. Lisaks tavapärastele uputustele linnas oli ka telemaja õige tõsiselt kahjustada saanud, katusele kogunenud vesi voolas sorinal läbi lagede rikkudes sisustust ja tehnikat. Pääsküla olude põhjal otsustades polnud tegu eriti märkimisväärse ilmastikunähtusega. Välku lõi, tuul puhus ja vihma tuli nagu oavarrest aga suht lühikest aega. Ei kujutagi ette, mis Tallinnas juhtuks kui Toronto mõõdus mitmetunnine paduvihm ja äikesetorm tabaks.