Rummus käidud, olime rumalad ja leidlikud :D

Tütre sõbrannadel tuli seoses netis nähtud piltide ja meie lugudega vastupandamatu soov Rummu karjääri ja mäele minna. Kaugelt Kanadast tulnud külalistele ei sobinud ära öelda, pealegi tekkis mul endal ka isu veel korra kenasid pilte teha. Olin kuulnud, et koht vahepeal suletud, igaks juhuks sai googeldatud. Nojah 2016 olla uus omanik värava kinni pannud ja juurdepääsu blokeerinud. Lapsed sihukese seletusega rahule ei jäänud, pealegi teadsin, et vaevalt nii suurt maa-ala ja populaarset turismiobjekti saab efektiivselt sulgeda. Aed peab teatavasti looma aga mitte inimest, isegi Alcatrazist on välja murtud 😜 Googeldamine rummu ja 2018 kombinatsioonis paraku ei aidanud. Mis ikka tõmbasin ühe viisakama satelliidi kaardi rakenduse üles ja palun väga, kruusatee viis mäe taha. Müür küll paistis piirkonda piiravat, aga maksimaalses suurenduses oli näha müüri kõrval rohus jalgrada mõlemal pool müüri. Lõppes ja algas kohas kus müüril heledam laik, ilmselt sealt ronitakse üle. Ei saa salata, et mulle tänapäeva tehnoloogia meeldib.

Sõitsime kohale ja võisime veenduda, et ainus asi, mida kaardilt ei osanud näha oli kruusatee seisukord. Sõiduautoga õnnestus vaid tänu kuivale ilmale pea metsa äärde jõuda, augud olid seda mõõtu, et pisem auto ei pruugi põhjast läbi sõites välja paista. Peale seda kui esimese käiguga roomates paar korda koleda häälega põhja kraapisin, otsustasin masina tee kõrvale parkida ja jala edasi minna. Tegelt tuli vaid sadakond meetrit müüri äärt pidi sammuda enne kui saabus lammutatud koht kust lihtsa vaevaga üle sai. Meiega koos ületasid müüri ka kaks rootsi keelt rääkivat soome seljakotineidu.

Varemete juurde randa jõudes võis tõdeda, et rahvast oli väga vähe. Briti noormeeste kamp, eelmainitud neiud ja üks Eesti pere, kes kiskles mäest ülesronimisel. Lapsed äpud. isa tüdinud ja ema hüsteeritsemas. Otsustasime kõigepealt ronida ja siis higi ning tolmu karjääris seljast loputada. Seoses pika kuivaperioodiga oli pinnas õige mure, järsemaid kohti pidi ronimine suht vaevaline ning riskantne, pidevalt kippus alla libisema. Lõpuks suutis kogu seltskond üles jõuda vaateid imetlema ja pildistama. Võrreldes viimase korraga oli mägi silmnähtavalt kulunud, eks näe kauaks seda paekivi puistematerjali kuhikut praegusel kujul jagub. Allaminek osutus keerulisemaks nagu olin ennustanud, kaks plikat otsustas pepu peal liugu lasta. Püksimaterjali tootjatele hea reklaam, sest minu suureks üllatuseks ei muutunudki liibukad kivipurul lohisemise tagajärjel auklikuks.

Plikad kobisid ujuma, mul polnud ujukaid kaasas, ei hakanud vette minema. Kui aga tüdrukud varemetes maja juurde suundusid ja seal turnima hakkasid tekkis ka isu, polnudki ju kunagi varemetesse ujunud. Õnneks alukad piisavalt viisakad, pealegi polnud publik mõrkimisväärselt arvukas. Kõige raskemaks osutus veest teisele korrusele ronimine, ripnev köiejupp aitas, seda sai toeks kasutada kui sõlm sisse keerata. Aknaavasse kinnitatud redeliga oli võimalik järgmisele korrusele ronida ja viltu vajunud betoonplaati pidi täitsa üles. Kolmandal korrusel pesitsevad udusulis kajakapojad andsid tunnistust, et inimesi sel aastal eriti tihti hoone varemetes pole turninud.

Kui juba üles sai ronitud tuli ka alla hüpata.  Mina eelistasin korrus madalamale ronida, aga üks kanadalastest kargas ülevalt vette ehkki julguse kogumine võttis paarkümmend minti aega. Sel ajal kui kuivasime ujus luigepere segamatult paari meetri kauguselt mööda. Vees solistavad soome plikad peletas luigeemme verdtarretama paneva sisinaga minema. Põhjanaabrid polnud sihukeste metsikute lindudega harjunud ja põgenesid kabuhirmus, olles veendunud luigeema kavatsuses neid poegadele lõnasöögiks maha murda.

Kui linnud olid rahunenud sain päris hea video õige lähedalt.  Olles oma võitlusvaimu demonstreerinud ei pööranud lind meile rohkem tähelepanu. Ettevõtmine oli täiega väärt, eriti kui kuulsin hiljem, et karjääri pääseb vaid piletitega ja ujuma üldse ei lubata vettehüppamisest rääkimata. Asjakohane artikkel "Vanglamüürid avatud! Rummu karjääris saab käia piletiraha eest, ujumine keelati ära" ilmus nädalake hiljem Delfis ja sellest räägiti ka telekas.