Koroona statistika - ülikeeruline hinnata ja võrrelda, äkki mitte ;)

Koroonateema üle mõtiskledes (seoses Rentsi vihjega) tuli sihuke mõte pähe, et ilma igasuguse testimiseta peaks saama päris lihtsalt umbkaudselt aimu milline on selle viiruse põhjustatud surmade arv. Seni on probleemiks eri riikide poolt kasutatav niivõrd erinev metodoloogia, et see muudab nii hindamise kui võrdlemise ülikeeruliseks kui mitte võimatuks. Nakatunute hulga hindamisest, massitestimisest ja immuunsuspassist kirjutasin mõni postitus tagasi.

Kõige lihtsam on ju võrrelda eelmise (kümne eelmise keskmise) ja selle aasta surmade vahet aasta läbilõikes kuude kaupa et hooajaline erinevus mõjule ei pääseks. Kui koroonaviirus tegelikult põhjustab märgatava hulga surmasid, peaks see graafikul silma torkama. Nende numbrite võrdlemisel oleks riikidel ka raskem tegelikku olukorda poliitilistel kaalutlustel varjata kirjutades osa surmasid muude haiguste kaela (muid märkimisväärseid epideemiaid ju pole) või vastupidi üritades teisi surmasid koroona kaela ajada. Teatav raskelt hinnatav ebatäpsus tuleb mängu kas või isolatsiooni ja paranenud hügieeni tõttu, mis kindlasti vähendab oluliselt ka teiste nakkushaiguste levikut. Samas teisest küljest suureneb ilmselt surmade arv seoses ärajäänud või edasilükatud tavaravi ja operatsioonide pärast.

Sutsu googeldamist ja voilaa... : Economist oli suure töö ära teinud ning terve hulga riikide kohta just sellised graafikud koostanud, lisaks veel ametlikud andmed koroonasurmade kohta. 350 miljoni elanikuga 24 Euroopa riigi surmade statistika näitab võimast tippu Aprilli esimese kahe nädala jooksul. Edasi võrreldakse surmasid eri vanusegruppide kaupa. Kui 15-64 ja 65+ graafikud väga sarnase kujuga (ehkki protsentuaalselt vanemate puhul oluliselt kõrgem) siis alla 15 aastaste puhul suremus hoopis vähenes. Lõpetuseks artiklis eri riikide ja piirkondade numbrid. Praktiliselt igal pool on tegu koroonasurmade hulga alahindamisega, eriti epideemia alguses. Mõnedes piirkondades ilmneb laine lõpuosas kerge ülehindamine. Täpsuse koha pealt paistab New York silma positiivsest küljest.

Terve artikli koos kõigi graafikutega leiate artiklist "Tracking covid-19 excess deaths across countries" Economisti veebilehelt. Samasse teemasse sobib ka homne uudis, mis tähelepanematutel kodanikel võib jalad nõrgaks võtta: nimelt kasvab Eesti "ametlik" koroonanakatunute arv

märkimisväärselt tänu kliiniliselt (ilma testita) diagnoositud haigete lisamisele.

Enne kui lõpetan ei saa lisamata jätta kriitikat Canada olukorra kohta. Meie poliitikud on rahva ja äriringkondade surve all hakanud murduma kuulutades peadsest eriolukorra lõpetamisest ja piirangute olulisest lõdvendamisest. Personaalselt arvan, et kõige informatiivsem graafik on päevaste uute nakatumiste oma, sest see peegeldab nakkuse leviku momendi olukorda. Eriti irooniline fakt: Eriolukord kehtestati 18 märtsil kui päevaste uute nakatumiste keskmine 104, piiranguid lõdvendatakse oluliselt sel ajal kui päevaste uute nakatumiste arv 1426 ehk pea 14 korda kõrgem. Tegu küll lineaarse mitte eksponentsiaalse kasvuga aga kumulatiivselt nakatub ühtlase 14 korda suurema kiirusega järjest rohkem inimesi! Nagu kus on loogika, et lõdvendame piiranguid??? Eesti koha pealt saan aru, sest graafik on põhimõtteliselt teistsuguse kujuga (peale homset muidugi megahüpe sees, mis samas sisu ei muuda).
P.S. Nakatunute arv muidugi sõltub ka testide tegemise hulgast ja testitavate kontingendist. Algul testiti vähe aga neid kellel suurema tõenäosusega nakkus, hiljem järjest rohkem ja laiemalt.