Sunday, February 14, 2021

Aastake koroonast möödas, tagasivaade ja momendi arengud.

Mis toimub koroonarindel Kanadas ja miks peab ka vaktsineeritu maski kandma

Vaatasin et juba rohkem kui aasta epideemia (pandeemiaks kuulutati alles märtsis) algusest möödas. Tekkis huvi millal ja mida mina sellega seoses kirjutasin, kui palju vaja piinlikust tunda😏 Esimene postitus 29 jaanuaril ja teine kohe järgmisel päeval. Praegu lugedes paistab - ei pannudki eriti mööda. Eeldasin, et viiruse levikule ei suudeta piiri panna kui nakatuvus gripiga samal või kõrgemal tasemel. Mainisin juba siis võimalike ohtlikumate mutatsioonide ilmumist. Pakkusin välja, et vaktsiine ei tule enne 6 kuud. Üritasin ennustada lihtsa matemaatika abil, mis juhtub kui midagi ette ei võeta - 6.8 miljonit surma. Tol momendil oli 7818 nakatumise juures 170 surma, nüüd oleme jõudnud 110 miljoni nakatumise ja 2.4 miljoni surmani. Letaalsus praeguseks pea täpselt sama, mis esialgse uurimuse alusel: 2.2%. Veebruaris pea pooled postitused viiruseteemalised - märkimist väärib Jaanuari lõpu Lanceti hoiatus: "Preparedness plans and mitigation interventions should be readied for quick deployment globally.", mida ei järgitud ja mille tulemusi maitseme siiani: 

Viimaseid uudisi viiruserindelt:

Briti olulisemalt kõrgema nakatuvusega ja viimase infi järgi ka 30-70% kõrgema letaalsusega tüvi on levinud üle Ühendkuningriigi ja suure tõenäosusega levib ka üle maailma (juba avastatud rohkem kui 50 riigis). Pandeemia kestab 10 aastat aga võib ka muutuda endeemiliseks nagu gripp, ehk siis ei kao kunagi. Vaktsiinid momendil on rohkem või vähem tõhusad eri tüvede vastu kuid pigem varem kui hiljem ilmuvad tüved, mille vastu on vaja töötada välja uued vaktsiinid.

Kanadas viiakse vaatamata nakatumiste olulisele vähenemisele sisse karmid reisipiirangud muutes reisimise kui mitte just võimatuks siis äärmiselt kulukaks. Kõik peale üksikute erandite peavad piiriületusel esitama eelneva negatiivse testi, neid testitakse niikuinii uuesti ja nad peavad viibima 3 päeva karantiinihotellis, kõik kulud (tuhanded kuni kümned tuhanded dollarid) kannab reisija. Irooniline on asjaolu, et uute tüvede levik Kanadas juba suht laialdane, üle piiri sissetoodud nakkuste arv tühine. Reisikeeld oleks aidanud paari kuu eest, praegu tegu vaid poliitilise zhestiga.

Uus Meremaal avastati 3 (kolm, te lugesite õieti!) uut nakatumist, mistõttu riigi suurim linn Auckland suleti täielikult. Selle kõrval on Eesti karantiini ja viiruse vastu võitlemise meetmed naeruväärselt nõrgad. Mõni ime, et eilseks jõudsime Euroopa 5 kõrgeima nakatuvusega riigi hulka. Ei saa aru, mis on inimeste peas, kes ikka veel ei mõista olukorra tõsidust ja leiavad, et nende isikuvabadust ja inimõigusi on liialt piiratud??? Vaadake mis mujal maailmas toimub! Teaduskoda siiski lõpuks võtab sõna viroloog Meritsa suu läbi ja loodetavasti valitsus ka kuulab neid, no vähemalt nii lubati kuu aja eest võimule saades.

Tööl hakati meilt ootamatult eelmine nädal nõudma allkirja igasugu haigussümptomite puudumise kohta, muidu ei tohtivat uksest sisse tulla. Paraku tegu järjekordse bürokraatliku idiotismi musternäidisega, sest poole lehekülje pikkuse sümptomite nimekirja puhul (nohu, köha, palavik, kurguvalu, peavalu, lihasevalu, kõhuvalu, kõhulahtisus, seedehäired, väsimus, kuivad või punetavad silmad, külmatunne, hingeldamine, lõhna või maitsetaju vähenemine, ... jne ...) on enamusel vähemalt üks neist olemas. Ülemuse käest aru pärides saime vastuse, et tema pole seda välja mõelnud, pealinnast saadeti ja käsk on täitmiseks.

Mõte muidugi selles, et kui keegi peaks nakkuse sisse tooma siis saab süüdistada sind mitte asutust ja firma ehk ei pea maksma haiguspäevade eest. Paraku mõistis juhtkond, et sihukese nimekirjaga võib enamus koju jääda. Seega anti kiirelt välja täiendav määrus: sümptomi puhul tuleb sellest teavitada otsest ülemust telefoni teel, kes otsustab kas tohid tööle tulla või mitte. Irvitasime, et pandeemia olukorras võid sõltumata erialast hoobilt arstiks saada ja üle telefoni otsustada kes ja kui haige on. Oluliselt odavam kui tudengit kümmekond aastat arstiteaduskonnast läbi solgutada😁


10 comments:

  1. Sul vist kade meel, et Eestis enam-vähem normaalset ühiskonda püütakse hoida. Millistes riikides lukkupanek on midagi päästnud või kedagi säästnud? Pigem on kahjud kordades hullemad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hmmmmm... Kuidas Uus-Meremaaga on? Lukus ja viirust pole, välja arvatud need kolm nüüd. Mispeale läksid nad kohe lukku. Kõik riigid oleks pidanud kohe nõnda tegema. Siis oleks me ehk juba viirusest priid. Aga valitsused ei julge ju selliseid karme otsuseid teha... Nüüd vireleme aina edasi...

      Delete
    2. Loen kommentaari ja imestan. Lukkupanek on päästnud mitmeid riike, seesamune Uus-Meremaa parim näide ja ka Austraalia. Või siis Hiina, kus äärmiselt karmid meetmed ja teisest lainest suudetud hoiduda. Põhiprobleem on selles, et enamasti lukkupanekuga hiljaks jäädud. Kui sul juba kohapeal levib nakkus massiivselt siis piiride sulgemine enam suurt ei aita, aitab kontaktide vähendamine miinimumini ehk majanduse lukkupanek.

      Delete
    3. Uus-Meremaal on muidugi see eelis, et neil on ka piire reaalselt väga lihtne kinni panna.

      Delete
  2. Soovitan kuulata James Delingpole podcasti iiri ajakirjaniku J.Watersiga https://youtu.be/maw4WAR7fLM Äkki hakkad olukorda teisest küljest nägema?

    ReplyDelete
  3. Lukkupanek on selline lõputu ringmäng. Paneme lukku, haigestumine väheneb, teeme lahti ja hakkab jälle suurenema. Ja paneme jälle kõik lukku...
    Olen sinuga nõus, et see jama võib aastaid kesta. Me ei saa ju aastakümneteks kõike lukku keerata? Või saame?
    Eesti seda küll majanduslikult üle ei elaks. Juba praegu on asi halb. Kui laste enesetappude arv on aastaga tõusnud 75%, siis peaks ikka tõsiselt mõtlema, kas peaks lapsed kodudesse lukustama. Ja ega täiskasvanutel, kes töô kaotanud lihtsam pole.
    Hetkel ei oska arvatagi, mis see õigem on. Töötan ise ligi 1000 inimesega koolis ja meil pole sel aastal (2021) ühtegi haiget olnud. Miks peaks siis kooli kinni panema?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui korralikult lukku paned, saad ühe ropsuga viirusest jagu, edaspidi pead piire karmilt kontrollima. Poole vinnaga piirangute probleem just see ongi, et viirust surutakse natuke alla ja niipea kui piiranguid vähendatakse tuleb tagasi. Vaktsineerimine peaks muidugi kõvasti aitama, aga võtab veel aega, pealegi on ainult aja küsimus millal ilmub tüvi, mille vastu vaktsiinid pole efektiivsed.

      Kas enesetappude kasvu ikka saab seostada koolis mitte käimisega? Järgneb vanainimese jutt: "Kui mina koolis käisin olid lapsed super õnnelikud iga ärajäänud koolipäeva üle - ons uus põlvkond nii palju teadlikum või tegu vanemate soovmõtlemisega???"

      Suppi ei saa paja ühes otsas kaua paksemana hoida kui teises - see käib teie kooli kohta kus seni pole (vähemalt teadaolevalt) ühtegi nakatunut olnud. Arvestada tuleb, et 60-80% on asümptomaatilised, kuid nakkusekandjad. Oleks tegu suletud ja testitud süsteemiga poleks muidugi probleemi.

      Valitsuse otsustada, kuidas edasi minna aga samas sõltub väga palju kodanike endi käitumisest. Nagu meil siin telekas riigi ülemarst ütles, seni kui inimesed järgivad valitsuse nõuet kodus püsida pole vahet kui ohtliku tüvega tegu - haigeks te ei jää. Niipea kui lasete lõdvaks ja ei hooli enam, süüdistage iseennast kui viiruse üles korjate ja ise haigeks jääte või oma lähedasele edasi annate. Karm reaalsus on paraku selline.

      Delete
    2. Kas tõesti oleksid nõus aastaid kinniste piiridega elama??? 😳
      Ja isegi see piiride sulgemine ei aita nagu Uus-Meremaa näide näitab. Tuleb eikuskilt jälle esile.
      Ausõna, sellist maailma mina ei taha. Elada aastaid/aastakümneid suletud piiridega riikides? Ainuüksi mõte sellest tundub jube. 🙈

      Delete
  4. Lukkupanekuga on see, et enamus maailmast jäi sellega lootusetult hiljaks/ ei olnud piisavalt karm. St lukkupanek mõjub ainult siis, kui haigusjuhtusid on vähe/piiratud alal ja on võimalik tagada, et see tegelikult toimiks st olekski karmilt igasuguse omavahelise suhtluse nulli tõmbamine. Karmilt, aga suhteliselt lühiajaliselt. Praeguseks on isegi minusugune introvert on toimuvast lõplikult väsinud. Ühest küljest, piirangud ja hirm piirab tegevusi, teisest küljest teiste inimeste hoolimatu suhtumine frustreerib, st ma ei suuda näha pointi olla ülikorralik veel x+ kuud/aastat, kui ümber inimesed käituvad hoolimatult.

    ReplyDelete
  5. Lukkupanekuid on kaks eri sorti: sisemine (inimeste liikumisvabaduse piiramine riigi sees) ja väline (piirid kinni). Kui nakkuse laialdane levik siis piiride sulgemine kaitseb vaid uute tüvede eest, sisemine kaitseb elanikkonda. Ontarios mõlemad korraga momendil. Eestis ilmselt ei liigu enne asjad paremuse poole kui suur osa elanikkonnast vaktsineeritud, sest praguse seisuga ei paista, et valitusel julgust eriolukorda kehtestada.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!