Klassikaline värk, kas räägin enne head või halvad uudised?😏 Kuna koroona niigi halb siis alustame headest. Nimelt on hiljutisest uuringust selgunud, et nii Pfizeri kui Moderna vaktsiinid on juba peale esimest doosi väga efektiivsed haiguse originaaltüve raske variandi vältimisel. Esimesel 92.6% ja teisel 92.1%. Teine doos tõstab immuunsust suhteliselt vähe, umbes 95% peale. Astra-Zeneca kohta andmeid ei leidnud ja kuna venelaste Sputnik5 olevat Moderna pealt üks ühele maha taotud kehtivad numbrid loodetavasti mõlemale. Esialgne palju madalam ühe doosi efektiivsus tulenes selle mõõtmise momendist alles päev kaks peale süsti. 92% efektiivsus saabub 2 nädalat peale esimese vaktsiinidoosi saamist.
Halb uudis on seotud vaktsiinide efektiivsusega koroona eri tüvede puhul. Kui UK variandiga polevat märkimisväärset vahet siis Lõuna-Aafrika tüvega lood erinevad. Esiteks ei tooda keha ühegi vaktsiini puhul samapalju antikehasid kui originaalviirusega nakatumise puhul. Efektiivseim Pfizer 33-50%, Moderna 15% ja Astra Zeneca 10% ringis. Samas ei tähendavat antikehade väiksem protsent üks-üheselt ka väiksemat efektiivsust, ehkki on sellega seotud. Pfizer vähemalt väidab, et nakkusekaitse säilib. Teiseks probleemiks on antikehade "haakevõime" vähenemine. Selleks et viirusega aktiivselt võidelda peab antikeha suutma end viiruse külge kinnitada. Ilmselgelt mõjutab see immuunsüsteemi efektiivsust, kui palju, pole veel selge.
Hea ja halb uudis, et koroona ei kao kuhugi, vaktsineerime me end või mitte. Ta muutub tõenäoliselt üheks paljudest, millega peame arvestama ja koos elama. Nagu ka gripiga, kaitsta on vaja vaktsineerimisega haavatavamaid kodanikke. Vaktsiine on ilmselt vaja pidevalt uuendada nagu see toimub gripi korral. Aeg-ajalt on oodata mõne eriti vastiku tüve ilmumist (jällegi paralleel gripiga), mis põhjustab keskmisest tapvama epideemia. Selle aasta põhieesmärgiks on koroonat piisavalt alla suruda vältimaks meditsiinisüsteemi kokkukukkumist, see on põhiliseks mureks üle maailma.
Ravimifirmad on alustanud uuringuid et valmistada eelnimetatud tüvede vastu efektiivset vaktsiini. Viirus kahtlemata tegeleb väsimatult uute ja efektiivsemate tüvede väljatöötamise kallal ööd ja päevad😜
Kokkuvõttes, maailm ei saa olema kunagi sama nagu enne koroonat, tahame seda või mitte, sest viirus ei kuule, mõni ime: kõrvu tal ju pole😜
aastatagune (sic!) tsitaat netist
ReplyDelete„Me kõik oleme visatud otse keset Ajalugu. Unustage BC ja AD.
Uus reaalsus on BC ja AC. Before and After Corona.“
😁 aasta tagasi tundus see naljana, praegu pigem faktina, mida kuidagi ei taha uskuda ja tunnistada.
DeleteÜhesõnaga maraton, aga me jookseme nagu sprinti. Me peame mõtlema välja kuidas me suudame elada koos koroonaga - sulgemine on võimalik ja vajalik lühiaegselt aga pikas perspektiivis ei ole see lahendus, probleem ei ole ainult koroonas aga ka loodusressursside ületarbimises, st kui teenusesektor väheneb, mida need inimesed äraelamiseks tegema peavad? Kui see pikalt kestma jääb, siis vaja jätkusuutlikku lahendust, samas tootmist suurendada ei ole vaja.
ReplyDeleteLisaks see mure, et inimene on, tee mis tahad, on sotsiaalne olend. Kogu suhtlus virtuaalselt ei toimi. Mõni ei tahab reisida ka veel...
Me saadame kulgureid marsile, aga koroonaviirusega võitluses oleme käpuli ja kasutame osaliselt keskaegseid meetodeid. Tee mis tahad, karantiin ja kontaktide vähendamine seda on, mitte et ma meetodi tõhususes kahtleks, lihtsalt meil on 21. sajand praegu. Vaja oleks kaasaegsemaid vahendeid - ruumide õhupuhastus, minu pärast kasvõi sellised "hapniku"maskid, mis õhu enne sissehingamist ära puhastavad, töökindlad ja usaldusväärsed kiirtestid sissepääsude juures.
Õnneks senine viiruste levik on näidanud, et sellised pandeemiad igavesti ei kesta ja pärast seda ongi haiguse levik puhanguline st enamuse ajast ja kohtadest saab ikka normaalset elu elada.
Praegu paistab nagu oleks tegu tulekahju kustutamisega mitte läbimõeldud ja planeeritud epideemia piiramisega. Esimese laine korral olnuks mõistetav aga nüüd oli ometi pea aasta aega valmistuda. Viirus teada, kliiniline pilt teada, ravi enam-vähem teada. Poliitikud ei julgenud õigel ajal piiranguid rakendada ja inimesed neist kinni pidada nagu suurest ehmatusest esimese laine ajal. Sama pilt vähemal või rohkemal määral igal pool üle maailma.
DeleteNo ei olegi kõik kadunud, veidi neid pilte vaadates küll tekitab kahtlust, kas ikka nii lahtine asjandus toimib. Aga vähemalt arenguid on. https://majandus24.postimees.ee/7186192/eesti-tehnoloogiafirma-toob-turule-kaelaskantava-imevidina
DeleteMida mina juba ammu arvan, et peame õppima selle haigusega elama, mitte lukustama inimesi kodudesse ega sulgema riigipiire. 💁
ReplyDeleteLihtsalt infoks, et USA-Kanada piir on eelmisest märtsist saati tavakodanikele lukus ja enne suve ilmselt lahti ei lähe.
DeleteTean. Samas USAsse ikka vajadusel saab. Mu vennanaine vähemalt poegadega peaks kahe nädala pärast minema. Samas nad ei lähe reisile, vaid peatuvad seal pikemalt. Keel tõrgub veel sõna “elavad” kasutamast
DeleteDemokraatia ongi selline kus kõik on tülis ja koostööd tehakse ainult silmakirjaks, igaüks vaatab kuidas targem olla. Välja kukub nii nagu alati. Maailm ongi pidevas muutumises.
ReplyDeleteIkka parem kui diktatuur, või noh momendil tundub, et autokraatsed süsteemid on viirusega paremini hakkama saanud või siis varjavad olukorda paremini, mine sa tea :P Aga muidu: vaidluses selgub tõde :D
DeleteInimene saab hakkama enda eluga igas diktatuuris ka demokraatlikus. Tegelikult alati on parem seal kus meid ei ole."Vaidluses selgub tõde" on lihtsalt sõnakõlks, mida võid harrastada oma pere ringis. :D
DeleteSputnik on Astra Zenecaga sarnane ning numbrid olid ka üsna samas augus.
ReplyDeleteMa lugesin, et sputnik olevat Moderna kloon aga kes teab kui usaldusväärsed need andmed on. Üsna suur tõenäosus, et kellegi pealt maha vehitd nagu idanaabril tehnoloogia puhul juba nõuka ajast kombeks olnud.
DeletePiret Rospu artikli järgi on Sputnikul AstraZenecaga sama tehnoloogia (adenoviiruste põhjal üles ehitatud):
Deletehttps://www.err.ee/1608116248/piret-rospu-koroonavaktsiinide-tehnoloogiast-tohususest-ja-ohutusest