Wednesday, February 17, 2021

Kiri Kajale

Lp proua peaminister,

Vaatasin täna teie intervjuud AK's, silma jäid kolm momenti:

1. Koroonavastased meetodid ja piirangud peavad vastama suurele eesmärgile - täiesti nõus. Paraku pole päris selge milline see on, sest meditsiinisüsteemi vastupidamine oli esitatud küsivas vormis. Äärmiselt huvitav oleks teada, mis on see "Suur Eesmärk".

2. Peame põhjendama piiranguid - jällegi täiesti nõus.

3. "Nakkuskolded on kodudes ja töökohtades mitte restoranides".  Huvitav oleks teada millistele andmetele tugineb see väide. Kas on tehtud vastavateemaline uurimus ja kui palju on "määramata" päritolu nakutumisi.

Mul pole meditsiinilist haridust, olen tavaline insener ja vaatan olukorra peale formaal-loogilise nurga alt.

Koroona ehk covid-19 on nakkushaigus, mis levib piisknakkusena või saastatud pindade kaudu.

Järelikult on kõige kindlamaks meetodiks nakkuse levimise tõrjumisel nii otseste kui kaudsete kontaktide maksimaalne vähendamine, personaalsete kaitsevahendite (mask, kindad) kasutamine ja vaktsineerimine.

Kontaktide vähendamine tähendab igasuguste kogunemiste võimalikult karmi piiramist. Paljudes maailma riikides on oluliselt madalamate nakkusnäitajate puhul kehtestatud karmid isolatsioonireeglid ja eriolukord. Näiteks Torontos, kus momendil viibin, kehtib alates 14 Jaanuarist eriolukord, kodust tohib väljuda vaid hädavajalikul juhul. Tol momendil (14 Jaanuar) oli Ontarios veidi üle 3400 uue nakatanu päevas, tänaseks kuu aega kestnud eriolukorraga vähenenud rohkem kui 3 korda umbes 1000 peale. Eestiga võrdlemiseks võib numbreid jagada 10'ga sest Ontarios elanikke 14.7 miljonit. (Momendil Eesti nakatumisnäitajad kaks korda kõrgemad kui Ontarios eriolukorra kehtestamise ajal)

Kui suureks eesmärgiks on koroona leviku piiramine ja meditsiinisüsteemi vastupidamine tuleks eelneva loogika alusel igasugune meelelahutustegevus (iseäranis baarid ja restoranid) ja koolid kui inimeste kogunemiskohad sulgeda. Ontarios kehtestati eriolukord peale seda kui spetsialistid ennustasid vastasel juhul järsku nakatumise kasvu ja kiiret meditsiinisüsteemi ülekoormatust.

Mõistan, et piirangute vastuvõtmisel tuleb arvesse võtta peale meditsiiniliste argumentide ka sotsiaalmajanduslikke. Kriisiolukorras on tihtipeale vaja vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid. Soovin valitsusele ja peaministrile julgust ja meelekindlust Eesti jaoks kõige paremate otsuste vastuvõtmisel.

Tom

Kallid lugejad, kui te arvate, et ma seda kirja peaministrile ei saatnud siis eksite. Samuti eksite kui arvate mind lootvat vastust saada või et see üldse peaministrini jõuab. Rohkem oma südamerahustuseks kirjutatud, sest tunnistan ausalt - lootsin sellelt peaministrilt ja valitsuselt asjalikumat käitumist.

P.S. Ma ei ole hulluks läinud, tegelt muidugi ei tea, sest ega hull ju sellest ise aru saa😜

17 comments:

  1. See punkt nr 3. Notsu leiab sulle ilmselt sekundiga lingi. Aga jah, avaldati uuring, millest selgus, et mingi 30-40%?? ( oli vist) ei tea, kust oma nakkuse said. Ja teine suur osa oli "nakatusin kodus", mis loomulikult on absurdne ja ebaloogiline. Aga paraku saab statistikat teha ainult inimeste vastuste järgi.

    Ma ise olen tegelikult Kajaga nõus. Mis mõtet on piirangtel, millest keegi kinni ei pea. Need vähesed toidukohad, mis veel lahti on ( st millel on mõtet end lahti hoida) peavad piirangutest kinni.
    Visuaalsel vaatlusel väidan ma, et nakatumised toimuvad poodides ( kuna inimesed ei kanna maske ja elavad teistel seljas) ja noortel peale kooli, kampades. Koolis on nad eraldatud ja tuulutatud ja maskides.

    Aga see selleks. Meil on kõrge nakatumise määr. Mis siis?. Päriselt, mis sellest siis on?
    Probleem ei ole ju nakatumise määras. Probleem oleks, kui suremus oleks kõrge ( ei ole) ja haiglad ei saaks hakkama ( saavad).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Miks ebaloogiline? Kui keegi on koju haiguse toonud, siis ülejäänud pereliikmed ju haigestuvadki kodus?

      Delete
    2. Indigooga nõus, mijs nakatumise hulgast sellist lärmi tõsta, pealegi on testide usaldusväärsus kahtlane.

      Delete
    3. 34% nakatunute puhul ei teatud, kust nakkus pärit on, 34% sai nakkuse peresiseselt, lasteaias või koolis saadi 4% nakkusest, tööl 13%.

      Delete
    4. Kui uskuda statistikat siis nakatumiste tõusule järgneb paari-kolme nädalase viibega raskes seisundis kodanikega haiglakohtade täitumine ja peagi suremuse kasv.

      Minu point oli, et nakatumised toimuvad kohtades kus inimesed kokku puutuvad. Restodes ja baarides see juhtub, lisaks kaitsevahendite puudumine (näokattega ei sõõ ega joo) ja alko ning muude mõnuainete manustamisest tingitud hoolimatum käitumine.

      Nakkuskollete statistika põhineb inimeste küsitlemisel, kes erinevail põhjustel võivad üritada oma käikusid varjata.

      Delete
  2. Lokdaun on nõiaring, mida mitte ükski demokraatlik riik ei peaks lubama. Sellest väljatulemine paistab samuti võimatu senikaua, kui kovid on "seljatatud", mis võib kesta igavesti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ontario lockdown on kestnud kuu aega, nakkusnumbrid langesid üle 3 korra, vähehaaval hakatakse piiranguid vähendama mööndusega, et trendi olulisel halvenemisel uus lockdown.

      Delete
    2. No ongi ju nõiaring. Jäädki aastateks kinni-lahti tegema.

      Delete
  3. Tubli, Tom!:-)
    See täna "nojamissiis" muutub samal kursil seilates mõne nädala pärast "oioioioiks"
    Minu arvates võiks poliitikud kuulata spetsialiste, mitte mõelda tulevastele valimistele.

    ReplyDelete
  4. Ma ei hakka praegu Indigoaalase numbrite kõrvale muud statistikat otsima, aga lingin kõrvutuseks Aro Velmeti artiklit:
    https://www.err.ee/1608111271/aro-velmet-koroonapandeemias-ei-ole-koik-inimesed-kunagi-uhtviisi-vabad

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ääremärkusena lisan, et haiglate kokkukukkumise vältimine on vajalik lühikese plaani eesmärk. Aga kuna me esialgu ei tea, kui suurt mõju hakkab avaldama nn long covid (läbipõdenute tulevasele töövõimele), siis ei pruugi pikas perspektiivis olla hea mõte ka "laseme neil, kes haiglasse ei kuku, läbi põdeda".

      Delete
    2. Koroona pikaajaliste mõjudeni ei jõudnudki, väidetavalt esineb kuni kolmandikul läbipõdenuist hiljem erineva raskusega kesknärvisüsteemi kahjustusi (kuna viirus suudab ajusse tungida). Liiga vähe aega möödunud, et oleks võimalik mõju adekvaatselt hinnata.

      Delete
  5. Lähed mööda seda teed, mida läks Rootsi, jõuadki sinna, kuhu jõudis Rootsi. Eestis on meetmed hilinevalt reageerivad, mitte prognoosidele tuginevalt ennetavad ja protsesse suunavad. Valitsus kardab olla ebapopulaarne, peaminister kardab juhtida, salamisi loodetakse, et mais vaibub puhang sarnaselt eelmisele aastale. Kui praegu on veel mingi tasakaalu moment olukorra tõsiduse ja meditsiini võimaluste vahel, siis see on habras ega suudaks reageerida mingile lisapingele (nt kui lisanduks gripp vmt).

    ReplyDelete
  6. Valitsus teeb seda mida ta tegema peab lihtsalt opositsioon ja valitsemine on kaks eri asja. Eesti valitsus on nüüd ilus kanafarm jaa üks kajaks on ka. Restoranid on koht kus koroona ei nakka, tood koju alles siis muutub kurjaks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas oled restoranis viimasel ajal käinud? Laudadel suured vahed, ei puutu kokku naaberlaudadega. Õhtusel aja üpriski tühjad. Mismoodi ta selles tühjas restoranis ikka nakkab.

      Delete
  7. Wow, olen meeldivalt üllatunud, et seni vaid asjalikud ja argumenteeritud kommentaarid - ei ühtki anonüümset trolli sarjamas🤔 Neljapäeval kuuleme, millist teed valitsus otsustas minna.

    ReplyDelete
  8. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92593503/krista-fischer-selgitab-peresisese-leviku-loogikat-20-koduvalist-nakatumist-30-nakkusjuhtu

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!