Töö ei teinud ahvist inimest

Minu nooruses oli täiskasvanutel kombeks vinguvaid lapsi igasugu kohustusi täitma sundida väljendiga: "Töö tegi ahvist inimese". Paraku on see väide läbi ja lõhki vale. Esiteks muidugi inimene ei arenenud ahvist, inimesel ja ahvil olid lihtsalt samad esivanemad! Teiseks vaevalt ahvi tööle sundides temast inimese saaks kasvatada, pigem ainult muudad ahvi pahuraks. Ükski elusolend ei taha palju rohkem liigutada kui just hädasti vaja elus püsimiseks. Omaks lõbuks on iseasi, aga sunniviisiliselt kindlasti mitte. Nüüd saime ka uue kinnituse. Nimelt väidavad teadlased ajakirjas Science avaldatud artiklis, et on avastanud geenimutatsiooni, mis oluliselt muudab aju ehitust ja toimemehhanismi kui võrrelda inimesi, nende eellasi ja ahve.

Loomulikult on geenide erinevusi tohutult rohkem, kuid tolles uurimuses pöörati tähelepanu just aju arengut mõjutavatele. 61 geeni mutatsiooni juures torkas silma üks: erinevus niinimetatud "master gene regulator" geenis NOVA1 kuna see mõjutab omakorda paljude teiste geenide arengut ajus. Uurijad kasutasid inimese tüvirakke viies sisse "neandertaallase" mutatsiooni NOVA1 geenis. Kasvatades tüvirakkudest aju organoidid ilmnesid sellest tingitud väga olulised erinevused. Aju organoidide kuju erines silmnähtavalt inimese omadest, elektriimpulsside aktiivsus ilmnes varasemas arengustaadiumis kuid puudus sünkroniseeritus.

Huvitav paralleel, et ahvibeebid on algul võimelised palju kiiremini õppima kui inimlapsed. Ajurakkude võrgustikus neuronite spetsiifiliselt sünkroniseeritud tegevust peetakse samuti ainult inimestele omaseks. Kõik see vihjab asjaolule, et vaid ühe geeni mutatsioon võis esile kutsuda väga olulise muutuse ajus, mis võimaldas inimese eellasel info töötlemisel kvalitatiivselt järgmisele tasemele jõuda. Ehk siis poolnaljaga: "ahvist tegi inimese hoopiski NOVA1 geeni mutatsioon", tööd võite ise teha😜

Paraku polnud mu teooriast praktikas kasu,
kaasa surus lumelabida pihku ja saatis õue😔

Nii lihtne see muidugi pole, sest geenide puhul pole tavaliselt tegu üks-ühese seosega. Enamasti mõjutab hulk erinevaid geene organismi üht või teist karakteristikut ja samuti mõjutab ka üks geen korraga mitmeid erinevaid omadusi. Selline läbipõimitud seostatus muudab geneetika ülikeeruliseks aga samas ka ülipõnevaks teadusharuks. Elu ja intelligentsi põhialuste uurimine ei saagi lihtne olla.