Donbassi lahing - 1

Eelseisev või tegelt juba alanud Donbassi lahing saab olema määravaks sõjas. Ma tean, et seda on mitu korda ennegi öeldud erinevate lahingute ja väekoondiste strateegiliste liigutamiste kohta. Ja ütlejatel on olnud õigus: Kiievi lahingu võitmine (või venelaste taandumine) andis ukrainlastele meeletult eneseusku lisaks faktile, et täielikult kukutati läbi Vene esialgne rünnakuplaan. Ukrainlased võitsid aega ning lõpuks on vähehaaval hakanud tilkuma ka tõsisemat lääne abi. "Moskva" põhja laskmine muutis Odessa ja kogu lõunarinde olukorra oluliselt kergemaks, vähemalt ajutiselt. Odessa dessanti ei julge Venemaa suure tõenäosusega ette võtta, sest esiteks on selge laevade haavatavus ja teiseks kaotati oluline laevastiku õhutõrje võimekus. 

Mariupol pole küll lõplikult langenud, kuid see on siiski vaid vormistamise küsimus. Kui tsivilistid saaks evakueerida võiks Ukraina kaitseväelased seal ehk paar kuud vastu pidada. Seetõttu Venemaa muidugi ei taha lubada evakueerimist. Mariupoli vallutamise väljakuulutamine ja Shoigu õnnitlemine sel puhul oli paras naerukoht. Tormijooksust loobumine on kahe kuu jooksul esimene sõjaliselt mõistlik otsus Venemaa poolt, loodetavasti peab ka järgmist kaks kuud ootama, näiteks otsust Ukrainast taanduda😜 Märkimisväärne asjaolu, et sõja kahe kuu jooksul on Venemaa suurimaks võiduks maatasa pommitatud Mariupoli vallutamine.

Donbassi lahingu puhul ennustatakse lääne analüütikute poolt kokkuvõtvalt, et ehkki Venemaal on meeletu ülekaal raskerelvastuses pole tal piisavat arvulist ülekaalu. 60000-80000 meest Ukraina eeldatavalt 40000 vastu. On oodata mõningast suht aeglast edu rünnakute põhisuundades, kuid mitte mingit suurt läbimurret. Ukraina väekoondise täieliku ümberpiiramise jaoks polevat piisavalt jõudu. Lisaks aitavat Ukrainat mitmed linnad, mille vallutamise keerukust kinnitas Mariupol. Venemaad hakkab aitama ilmade soojenemine ja pinnase tahenemine - laial rindel tankirünnakut on palju keerulisem käsitankirakettidega tagasi lüüa. Vene poole suurimaks probleemiks peetakse siiski madalat moraali ja otseselt sellest tulenevat äärmiselt väikest jalaväe kasutamist - keegi ei taha jala linnades vaenulikus keskkonnas tankidele vajalikku katet teha.

Personaalselt olen pessimistlikum väsimata kordamast Donbassi rinnet ähvardava ümberpiiramise äärmiselt negatiivsest mõjust Ukraina seisule ja moraalile sõjas. Mul pole küll aimugi konkreetsest lahinguvõimekusest, kuid Donbassi rinde hoidmiseks on vajalik tõkestada nii põhjast Izjumi kui lõuna poolt tulev ründetegevus. Pakun, et nädalaga selgub mis suunas asjad liiguvad, kahe pärast näeme tulemust. Loodetavasti jõuavad ukrainlased enamuse vägedest enne välja tõmmata kui rõngas sulgub. Sellise taganemise suur oht seisneb kontsentreerituses, mis muudab väed heaks sihtmärgiks suurtükiväele, lennukitele ja kopteritele. Lisaks veel taganemisega alati kaasnev paanikaoht.

Ukraina teoreetiline võimalus on klassikaline salakavalus: tegeleda vene haardemanöövri väekoondistega ükshaaval. Esiteks lasta põhjapoolsel väegrupil läbi murda, siis varustusteed läbi lõigata ja omakorda venelased ümber piirata samas lõunapoolset tõkestades. Kui Põhjagrupiga ühel pool, võtta lõuna väekoondis käsile. Paraku kahtlen, et Ukrainal oleks selleks ligilähedaseltki piisavalt jõudu ja raskerelvastust. Donbassi lahing saab olema väljakutseks mõlemale poolele, seni pole ju suuri kokkupõrkelahinguid olnud. Vaenutegevus seisnenud rohkem Vene kiirrünnaku üritustes ja Ukraina varitsustaktikas. Mustaks luigeks on Vene vägede moraal suures lahingus, äkki panevad esimesel raskel momendil plagama kui ukrainlased piisavalt survet avaldavad.

Näis mis saab, hiljemalt kahe nädala pärast on selgunud, kas Ukraina suutnud vastu pidada või Venemaa võtnud Donbassi rinde rõngasse ja sellega sisuliselt Dnepri idakalda saatuse otsustanud.

Keerulises olukorras saab süüdistada vaid lääneliitlaste aeglust raskerelvastuse, lennukite ja mõjusa õhutõrje tarnimises. Viimasel ajal on küll hoogu juurde antud kuid Donbassi lahingu jaoks hiljaks jäädud. Miks küll on jäänud mul mulje, et Vene tuumaähvarduste hirmus ei soovigi Euroopa Ukraina võitu. Pigem nähtaks lahendusena Ukraina ida ja lõunaalade loovutamist paariaastase hingetõmbeaja nimel - sellise poliitika hukatuslikkust ei mõisteta ikka veel.

Jääme põnevusega ootama rindeuudiseid ja hoiame pöialt ukrainlastele.