Mida oodata maipühadeks?

Panen jälle näpu tulle julgedes ennustada olukorda kuu aja pärast Ukrainas. Momendi seisust annab iga päev väga hea ülevaate "Institute for the Study of War" veebileht. Tänase seisuga on Ukrainlased oma uskumatu osavuse ja vaprusega saavutanud selle, et Venemaa sunnitud väed loode, põhja ja kirdeesuunalt välja tõmbama. Põhjuseks mitte suutmatus vallutatud positsioone hoida vaid asjaolu, et ajakava surub peale. Nimelt on 9'ks maiks vaja kõrgemale ülemjuhatajale ette näidata mingi enam-vähem viisakas võit. Minu arvamus, et Kiievi päästis esialgu just Mariupol, mis näitas kui raske on venelastel linna vallutada, isegi kui ründamas ülekaalukad jõud. Ainus võimalus linn kvartali kaupa rusudeks lasta ja isegi siis kujuneb vallutamine ohvriterohkeks.

Kardetavasti lõpeb mingil momendil (kui tähtaja lähenedes Mariupol Slavjansk või Harkiv ikka pole langenud) venelastel kannatus ja nad võtavad kasutusele keemiarelvad, mis õieti kasutades linnavõitluses äärmiselt tõhusad. Jama on selles, et tsiviilisikute tapmisega seoses on nad juba vaieldamatult sooritanud sõjakuritegusid, keemiarelva kasutamine seega olukorda eriti hullemaks enam ei tee. Analoogne seis mõrtsukaga, kes olles esimese tapmisega vahele jäänud ei leia mingit põhjust end tagasi hoida järgmiste mõrvade sooritamisel. Tsiviliseeritud riigis surmanuhtlust pole ning eluaegne vanglakaristus niikuinii juba välja teenitud. See ka põhjuseks, miks vaatamata ümberlükkamatutele tõenditele seni üritatud vältida Putini sõjakurjategijaks nimetamist.

Sõjanduseksperdid väidavad ühest suust, et seni nähtu põhjal on Ukrainal olemas võime sõda võita. Eelduseks kohene piisava hulga moodsate tankide, keskmaa õhutõrje, tõhusa suurtükiväe, lennukite ja rannikukaitse rakettidega varustamine lääneliitlaste poolt. Lauskmaal toimuvate lahingute ja ründesõja puhul pole ainult Javelinidest ja Stingeritest suurt kasu. Paraku pole ühegi eelnimetatud kategooria puhul jutust asi kaugemale jõudnud. Kipub tekkima mulje, et lääs on hakanud kartma võimalust, kus Ukrainal lahinguväljal liiga hästi läheb. Põhjuseks hirm vene bluffiva ähvarduse ees: "Ohu korral Venemaale kasutame tuumarelva". Ei imestaks kui peagi tekib surve Ukrainale mingi pooletoobise rahulepingu sõlmimiseks. Venemaal seevastu pole mingit huvi, seni kui lahinguväljal vähegi lootust paremaid tulemusi saada.

Lääs ei saa ikka aru, et momendil on võimalus võita sõda Ukraina sõdurite ja lääne relvade abil kandes vaid majanduslikke kaotusi. Hea õnne korral võimalik isegi Vene rezhiimi mastaapne nõrgenemine nagu peale 1905 aasta Tsushima merelahingut ja sellele järgnevaid ülestõuse. Põhimõtteline vastasseis liberaalse lääne ja autoritaarse Venemaa ning Hiina vahel ei kao kuhugi. Praegu kordumatu võimalus Venemaa pikaks ajaks mängust välja lülitada ja seeläbi ka Hiina seisu nõrgendada. Lääne poliitikud aga ajavad "realpolitics" pidades tähtsamaks lühiajalist majandusliku kahju vältimist kui pikaajalist strateegilist edu. Demokraatia probleemiks valimistsüklite pikkusega piiratud lühinägelikkus. Kui Venemaa väljub avantüürist mingisugusegi territoriaalse võiduga, lakub ta oma haavu, õpib vigadest ja üritab 5-8 aasta pärast uuesti järgmise ohvri kallal - nimekiri suht lühike nagu üks Eesti ekspert mainis.

Kokkuvõttes siis eeldan jällegi realistlik-pessimistlikult, et Ukraina ei saa läänelt õigeaegselt abina ühtki eelnimetatud relvakategooriatest. Tulemuseks mai alguseks Mariupoli langemine ja Ukraina Donbassi väekoondise kottivõtmine ehkki mitte täielik hävitamine. Kapituleerumist ei usu, nad on näinud mis juhtub: parem surra relv käes kui kusagil keldris kuul kulasse saada. Harkiv selleks ajaks täiega ümber piiratud, käivad tänavalahingud, kuid mai algusel veel ei lange. Löögi andmiseks Odessa suunal pole Venemaal ilmselt piisavalt vägesid enne kui Donbassi ja Harkivi probleem pole lahendatud.

Mis lääneliitlased teevad? Mitte midagi, ehk siis peavad mokalaata ja lisavad sanktsioone, Macron helistab lausa kaks korda päevas Putinile. End kõige ohustatumana tundvad Balti riigid ja Poola tõstavad alarmi kuid "suured" (Saksa, Prantsus, Itaalia, Inglismaa ...) vaatavad kõrvale või maha sõltuvalt sellest palju südametunnistust alles jäänud. Sõjakuriteod ehk jõutakse fikseerida kuid vaevalt kunagi kedagi vastutusele võetakse, sest võitja või ka tuumarelvaga viigistaja või isegi kaotaja üle kohut ei mõisteta.

Lõpetaks vähetõenäolise positiivse noodiga. Ukraina õhkõrn võimalus on Vene vägede totaalne moraali kaotus peale mingit suuremat Vene oma saamatusest tingitud katastroofi või siis Kremli maniaki infarkt. Jääme ootama ja lootma, et minu seekordne sõjaline ennustus samapalju puusse paneb kui sõja alguses tehtu ning maikuus põgenevad vene armee viimased riismed üle piiri Kasahstani😜

Lisan lõppu Kaitseväe juhataja kommentaari FB grupis väitele, et ta näeb olukorda tumedates toonides:
Tume toon? Venemaa tapab ja hävitab Ukrainas. Hinnad tõusevad. Põgenikud pagevad. Meie vaidleme omavahel. Riigiti ja ühiskonniti. Läänes arutatakse ... Putini hübriidsõda veereb. VF kodanikud toetavad Putinit, langegu elatustasemelt või Lenini aega. Lenin ise on ka au sees. Ja siis loodame rahu Ukrainas. Aga saame ainult vaherahu ... enne kui orkid meile jõuavad. Eks see natuke tume tundub. Lihtsalt kunagi arvasin, et 1000 agressorit päevas ja 7 päeva järjest võtab sellel kurjuseriigil tahtmise jätkata ... nüüd tundub et agressorid tuleb kõik maha lüüa. Andku jumalad õnne ja valitsus laskemoona raha, meie oleme valmis.