Tormiga Pärispeal

Tehniliselt korrektne oleks küll öelda pärast tormi, sest põhiline möll oli ju öösel. Eelmine päev kole kiire. Seadsin 5 kuud garaazhis seisnud auto sõidukorda: kui panin aku peale, lõin kummid täis ja keerasin võtit - läks vurr käima. Paraku oli lisaks esitulele (mille pirn sai vahetatud) ka armatuurlaua tuli läbi põlenud. Valges ei sega kuid pimedas ei näe muhvigi, sõida umbes teiste järgi. Muidu masin tipp-topp, nii palju kui 23 aastat vana auto saab olla. Seega sõidutas sugulane mind koos emaga enda poole järeljõulule ja tagasi. Tore oli tervet nende peret näha, lapsed juhtusid ka kodus olema. Kummaline, et kui varem suurt ei mõelnud sellele siis mida vanemaks saad seda toredam on sugulastega läbikäimine. Oskasin oma mobla maha jätta, mis juhtub umbes kord aastas. Samal õhtul saabus mu Soomes elav lapsepõlvesõber ja läksime otse samas tänavas elava teise lapsepõlvesõbra, esimese klassi pinginaabri poole sauna.

Päeval olin astunud Kivimäe Maximast läbi, et paar õlut osta. Ostsin kõik Praha Zlatad ära, sest mu lemmikõlle hind 99 senti purk ja purke riiulil vaid 24. Sihuke laadung võttis kaaslasi murelikult kulmu kergitama, ega ma ometi joodikuks ole hakanud. Rahustasin - neist peab ka uueks aastaks jaguma. Leilitasime ja tiksusime poole kaheni. Juttu jagus ohtralt, meenutades aastat 83 kui olime koos EÜE's. Lapsed kõigil suured, elavad oma elu, pole enam endised ajad kui talu, maja, maa, ... jäid lastele. Uuel põlvkonnal sootuks erinev elustiil ja prioriteedid. Kohanema peame meie mitte nemad, aga see mõttemalli muutmine saab olema raske. Koju jalutasime võimsate tuuleiilide saatel, siin-seal olid oksad tänavale murdunud.

Öösel tormas nii hullult, et korralikult magada ei saanud. Mõlemil läks kuue ajal hommikul uni lõplikult ära, minul ikka veel jetlag aga sõbral niisama unetus. Mis ikka, hommikusöök ning panime pimedas ajama. Loksal võtsime kohvi ja paar saiakest enne suvilasse minekut. Torm oli siin suure kuuse maha murdnud, isegi vedas, sest kukkus kolme kase vahele ja jäi pidama enne kui oleks murutraktori lömastanud. Lennutasime veidi drooni, millest eelmises postituses juttu ja suundusime siis mere äärde. Seal tuul veidi raugenud, kuid lained endiselt kõrged. Üle Eru lahe Käsmu poolsaare ranna lähedal oli näha rannavalve laeva, kasutasin mobla zoomi pildi saamiseks. Huvi pärast sõitsime ka Pärispeale, sealne rand avamere lainete meelevallas. Poolsaare tipus vägev lainetemöll.

Kuidagi harjumatu, et päike terve päev nii madalal, juba enne kahte hakkas metsa vahele peitma. Tagasiteel loojang kolme ajal, vahepeal paistis madal päike nii eredalt silma et teed raske näha, oota või loojang ära. Viru raba parklas oli üllatavalt palju autosid, rahvas vabadel päevadel loodust nautimas. Tore ja asjalikult veedetud päev, samas nii väsitav. Pea uimane, uni tikkus silmi, koju jõudes viskasin sirakile ja jäin pooleks tunniks magama - ikka see neetud ajavahe.

Droonidest ja konkuretntsist

Täna on ERR uudiste portaalis väga huvitav ja informatiivne artikkel droonide teemal. Kinnitab fakti, et DJI droonide kvaliteedi ja hinna suhe pikalt maailma parim. Tahame seda tunnistada või mitte aga Hiina on üldse paljudes valdkondades tehnoloogia kvaliteedi osas mitte ainult saavutanud lääne taseme vaid neist mööda läinud. Raske raha eest saab alati parema teha kuid laiatarbe droonide koha pealt pole DJI omadele ligilähedaseltki võrdväärilist kusagilt võtta praegu ega ilmselt ka lähemas tulevikus. USA reaktsioon oli ette aimatav: DJI ja üldse välismaiste droonide keelustamine. Loomulikult on tegu idiootse otsusega, mis ühest küljest võtab kodumaiste tootjate huvi kiirelt paremaks saada, sest konkurent justkui kõrvaldatud. Teisest küljest ei tööta see keeld nagu on olnud näha Canada drooniedasimüüjate läbimüügi tohutust kasvust, mis ilmselgelt tuleb lõunanaabrite arvelt mitte kohaliku huvi järsust kasvust.

Üleeilse tormiga käisin sõbraga Pärispeal lainete möllu vaatamas ja võtsin ka drooni igaks juhuks kaasa ehkki seoses tuule tugevusega erilist lootust lennutada polnud. Sõbra suvila juures kõrgete puude vahel oli mõnevõrra vaiksem, söendasin ettevaatlikult proovida. Ma ei tea kuidas (ilmselt äpp loeb ilmaennustust ja vaatab GPS järgi asukohta) aga niipea kui peale lülitasin hoiatas tarkvara liigse tuule tugevuse eest. Soovitas mitte lennata aga kui ikka teen seda siis nemad ei vastuta ja nende garantii on kehtetu, sõnum logitakse krüpteeritult drooni mälusse, et ma hiljem protestida ei saaks. Kas ma hoolisin, muidugi mitte, lihtsalt otsustasin teha paar demonstratsioonlendu madalal. Tulemuseks avarii, ehkki mitte tuule vaid enda mõtlematu käitumise tõttu. Saatsin drooni end jälgima paremale poole keskmise distantsi peale ja panin jooksu. Drooni kokkuõrke vältimise lidarid jälgivad 180 kraadi ees-suunas, pealegi ei suuda peenikesi oksi ja traate kiire liikumisega hästi tuvastada. Droon põrutas põõsasse ja potsatas murule, õnneks viga ei saanud aga hea õppetund sellegipoolest.

Lennutamas drooni

                           Suvila ja lõkkeplats lumetul detsembrikuul

Kui droon juba kaugelt Kanadast kaasa tassitud tuleb teda ka lennutada. Jõuluõhtu veetsin emaga, järgmise päeva oma asju sorteerides aga reedel lubas Eestimaa detsembri kohta vägagi kena ilma, isegi veidi päikest, mõned plusskraadid ja mitte väga tugevat tuult. Just sobiv drooni katsetada, sest mida külmem seda väiksem patarei mahtuvus ja lühem lennuaeg. Sobivaim koht kusagil lagedal suht inimtühjal kohal ... otse loomulikult tuli esimesena pähe suvila ja Vääna rand. Patareid olid eelmisel päeval igaks juhuks laaditud.

Esialgu oli kavas autoga sõita, sest droon ju kaasas. Samas milleks autot vaja, see tühi ei kaalu ju midagi aga autot pole veel jõudnud katsetada. Kui käima ei lähe või mõni muu jama siis raiskan ilusa päikselise ilma ära mida talvel tihti ei pakuta. Toksisin Vääna ranna google kaardi peale sihtmärgiks ja valisin liiklusvahendiks ühistransa: alla tunni viib kohale vaid ühe ümberistumisega. Pealegi mugav - rooli taga istumise asemel saan istmel lebotada ja moblat rullida. Asi otsustatud.

Lumemarjad maja taga

Suvilasse jõudes tegin mõned pildid enne tuppa astumist ja drooniga tegelema asumist. Meeldetuletuseks vaatasin DJY Fly äpi menüüd üle. Esiteks panin lennuaparaadi lihtsaima follow rezhiimi peale. Jalutasin ringi nii maja taga kui ees ning lõpuks suundusin läbi värava metsaalusele lõkkeplatsile. Droon lendas järgi nagu eriti hästi kuulekuse trenni läbinud koer ning tuli lõpuks kutsumise peale minu juurde ning laskus peopesale.

Järgmisena saatsin ta 10 meetri kõrgusele, et saada ülevaatlik videolõik krundist ja majast. Natuke liiga madal, et kogu maatükki kaadrisse jäädvustada kuid suurt kõrgemale ei riskinud, sest tuul suht tugev, puude ladvad õõtsusid. Proovisin Droniet ja Helixit, kõik funksis nagu reklaamivideotel, ainus erinevus filmitavas subjektis, kes välimuse ja graatsilisuse poolest ei saanud lähedalegi.

Suvilakrunt oli end ammendanud, nüüd tahtsin põhieesmärgile randa proovima minna. Pakkisin drooni seljakotti ja hakkasin astuma. Tuul tundus kahtlaselt tugev, mere kohin kostis poole kildi peale metsa vahele - ei paistnud väga lubav. Randa jõudes polnudki nii hull kui kartsin. Võtsin kohe ranna alguses kõrkjate vahel drooni välja ja panin jälgimisrezhiimi. Õhkutõustes lendas korraks vastu kõrkjaid aga aga suutis alla kukkumata ootamatut mõju korrigeerida. Jalutasin rannale hoides silma peal, et tuul pingsalt sumisevat aparaati minema ei kannaks. Paar korda tugevama iiliga kallutas end tuulde ja sõdis edukalt vastu, üllatavalt hästi sai hakkama.

Randa mööda jalutades lennutasin veel mõned korrad, siis läksin metsa vahele. Ka seal polnud probleemi puutüvedest ja madalatest männiokstest eemale hoidmises, ainult üle luitevalli tagasi rannale suundudes ilmselgelt punnitas kõvasti vastutuult. Mis edasi teha? Tahaks Türisalu panga alla minna, kus põnev maastik aga äkki tuul liiga puhanguline. Kell alles veidi 2 läbi, lähen vaatan, aega veel on. Enne panga alla jõudmist jäi silma meres supilaual aerutav ja suurte lainetega võitlev vend. On alles entusiasm - mul tulid paljast vaatamisest külmavärinad peale. Filmisin teda uue mobla 20X zoomiga.

Teatava üllatusega võis paekivi panga alla jõudes tõdeda, et tuul oli siin tegelt hoopiski vaiksem, ehkki puhus otse merelt. Lasin kitsast kivist randa mööda sörkides droonil end jälitada ja hiljem ka vertikaalselt tõustes/laskudes filmida. Jällegi ei julgenud kõrgemale kui 10 meetrit lennutada, äkki tuul viib üle panga ääre minema. Kokkuvõttes igati ägedad kaadrid. Drooni kaasavõtmine osutus tõepoolest heaks otsuseks.

Seikluslik Jõululend

Lendan siiski

Kaalusin lausa hoiatusmärgi panemist, sest mu viimaste reisupostituste lugemine võib lendamist pelgavad kodanikud hoopis ära hirmutada. Olge hoiatatud, järgnev võib lennukartlikes ärevust tekitada.

Ükski täie mõistusega kodanik ei lenda või reisi jõulude või mõnede teiste suurte pühade ajal kui vähegi võimalik. Paraku tahtsin mitmel erineval põhjusel (tähtsaim jõulude ajal emale seltsiks olemine) jõulude ja aastavahetuse paiku Eestisse tulla ja nii ma siis hakkasin novembri lõpus lennupileteid vaatama. Hinnad sel ajal kirved nagu arvata. Mis ikka, võtsin tehisaru appi ja lasin temal suurema töö ära teha. Ega toogi minu ajaliste (välja ja tagasilennu) parameetritega superdiile leidnud, kui välja arvata mingid viie ümberistumisega või kaks päeva kestvad reisid. Selliste seikluste jaoks olen veidi vana. Sadakond taala siia-sinna võrreldes mu oma kiire pilgu pealeviskamisega. Olin juba leppinud kui mõtlesin nalja pärast veidi lennuaegu paindlikumaks muuta. Täiesti ootamatult kukkus jõulueelse päeva, 23 detsembri lisamisega hind üle pooletuhande, sealjuures väga mugava parajalt lühikese ühe ümberistumisega viisakates lennujaamades otse läbi Lufthansa, kes pakub soliidse garantii. Tööl küll suure surmaga vabad päevad välja pinnitud aga sellise raha eest valmis vabandama ja mõned teened sisse kasseerima, et paar juurde küsida.

Lumine aed äralennu päeval

Lennueelsel päeval üritasin tööl check-in teha. Kummalisel kombel suunas Lufthansa mind lennu numbri sissetoksimisel hoopis Air Canada veebilehe broneerimise süsteemi. Kergitasin kulmu, sest ehkki tihtipeale kasutab mitu eri lennufirmat sama lennukit siis tavaliselt toimub pardakaardi väljastamine müüja firma kaudu, sest tema vastutab. Ju oli seoses kiire jõuluajaga erinevalt mu broneeringust miskit muudetud. Kõik kulges sujuvalt kaasa arvatud istekohtade valik mis ääreni täis lennukis viletsavõitu. Tonksasin: trüki pardakaart välja ja jäin kinnitust ootama. Moblaekraanil keris mõtlik nooleke mitu ringi kuni hangus. No juhtub ikka, proovisin uuesti, sama jama. OK, kiiret ju pole, eks õhtul peale tööd teen läpakal suurel ekraanil ära.

Kodus otsustasin emaili peale tulnud lingi asemel otse Lufthansa süsteemi minna. Tundis mu broneeringu, ütles et check-in lahti, mine tee ära aga saatis ikka Air Canada lehele. Jällegi sujus kuni toksisin oma passiandmed sisse. Nüüd ilmus ootamatult uus nõue, süsteem tahtis mu Eesti viisat. Nagu mis mõttes, minu teada ju Kanadast saab viisavabalt. Ignoreerida ei saanud ja veebileht edasi ei lasknud, sest väljadel juures punase tärniga nõue REQUIRED nii aja kui viisa numbriga. Igaks juhuks vaatasin Eesti Välisministeeriumi lehelt järgi ega ometi mingeid muutusi ole. Ei olnud, kuni 90 päeva viisavaba Kanada kodanikele. Proovisin eri trikke mööda hiilimiseks aga ei aidanud, süsteem teatas ERROR, ei saa pardakaarti väljastada, pöördu lennujaamas ametniku poole. Ajas tusaseks, sest neist vähestestki istekohtadest jäävad vaid kõige nirumad selleks ajaks järgi.

Kuna seekord kavas lennata vaid seljakotiga siis eriti ei muretsenud, küllap saab lennujaamas kiirelt lahendatud, pean ehk veits varem näole andma. Pakkimise jätsin üldse hommikuks. Riietega natu kaalusin, sest Eestis küll enamus olemas aga esialgu pean vaid nendega hakkama saama, mis kaasas või seljas. Suusajope viskasin viimasel momendil turjale, ilmateate järgi üle nulli. Läpakakotti kasutasin hoopiski drooni jaoks, seljakotti veidi kingikraami ja paar sokke ning alukad. Sellise napi varustusega üleookeani lennule. Kaasa viskas kakspool tundi enne väljumist lennujaama. Läksin automaadi juurde, skännisin passi, süsteem mõtles veidi ja teatas jälle "error". No minge pekki, kutsusin ühe töötaja, see proovis ise nii passi skännimise, nime kui broneeringu numbriga. Ei midagi, ikka keeldus masin pardakaarti trükkimast. Ametnik ütles, et ei saa msikit teha, süsteem ei luba, pean järjekorda minema ja viitas nii 50 inimeselisele sabale, kus enamus kodanikke äratuntavalt piirkondadest, kus eeldatavalt dokumentide probleeme.

Vandusin omaette aga mis teha. Saba kuram liikus aeglasemalt kui tigu, selle tempo juures oli karta, et lennule küll ei jõua. Mõtlesin minna häbematult järjekorra väliselt ja mõnel äriklassi ametnikul nööbist kinni haarata, seal ju saba polnud. Vaatasin ringi kust parem nööride vahelt välja saada kui üks töötaja ise ligi astus konkreetselt minu poole pöördudes: sir, what is your problem (mis sa siin teed). Eks ma paistsin sõna otseses mõttes oma selja ja läpakakotiga välja nagu valge vares selles kompsumägede ja lastekarjaga lärmakas mustlaslaagris. Kurtsin oma häda: süsteem ei tunne ära. Proua võttis mu passi, läks masina juurde ... tulemus ikka sama. Ütles mulle, et oodaku ja suundus registreerimislaua juurde. Toksis seal mõnda aega, ei midagi, konsulteeris paari teisega, miimika ja zhestide põhjal otsustades ei tundunud olukord eriti lootusrikas. Tuli tagasi öeldes, et ehkki mu pass tundub igati legaalne siis süsteem keeldub tunnistamast, nemad ei saa miskit teha. Ega mul mingit teist reisudokumenti pole. näitasin Eesti passi ja ID kaarti. Läks nendega uuesti registreerimislaua juurde ... toksisid, helistasid, vangutasid päid. Kurat, mul hakkas närviliseks minema.

Lõpuks tuli tagasi: Eesti passiga said nad lõpuks turvatsooni loa trükitud kuna ühel ülemusel võimalik manuaalselt kinnitades süsteemist mööda hiilida. Kuna aga juba nii hilja siis süsteem oli mu istekoha ära andnud, parim mis said teha, anda mulle "STANDBY" pardakaart. Minu küsimuse peale mis see tähendab sain vastuseks: Lennukile lastakse kui mõni istekoht vabaneb, ehk siis keegi õnnetu lennule ei jõua. Küsisin, aga mis siis saab kui kohti ei vabane? Vaatas mulle otsa: "Pray and be early at the gate, there are few more like you ... good luck, I hope not to see you again" (Palveta, ole varakult väravas, sa pole ainus kes istekohata ... õnn kaasa, loodetavasti ei näe ma sind varsti uuesti).

Pole vist vaja kinnitada, et läksin kibekähku turvast läbi, isegi viimase kohvilonksu kallasin allaneelamise asemel tünni. Õnneks mingit muud probleemi polnud kui kahtlustamine narkokaubanduses. Ametnik küsis, kelle kott see on ja näitas mu seljakotile - minu oma kinnitasin. Palun tehke lahti ja astuge eemale. Mida kuradit, seal pole ju küll midagi. Ja siis läks kõhus külmaks - ega ometi keegi miskit kahtlast sisse sokutanud kui ma sabas piletiprobleemi lahendades tähelepanematu olin. Seda nimelt tehtavat vahel keelatud kauba läbiviimisel. Tüüp hiljem jälgib sind ja leiab sobiva momendi, millal kontrabandi kotist tagasi välja võtab. Sinule teadmatult salakauba risk, temale ainult kraami kaotamise risk. Turvamees võttis kulmu kortsutades kotist mingi puru sisaldava purgi ... kaasa ostetud maitseainete potsik, kivi langes südamelt ... või mitte??? Sarvik ainult teab, mis maitseaine selles purgis - geniaalne võimalus mehest mitmeks aastaks lahti saada😁 Ohvitser uuris jupp aega, luges teksti ja hakkas siis naerma - sul vedas, see on vist tõepoolest grilli maitseaine.

Kogu selle kammajjaa peale olin higiseks läinud ehkki ainult särgi väel, suusajope ja fleece kaenlas. Väravasse jõudsin enne kui kedagi seal askeldamas. Paranoiliselt kontrollisin (suvise apsaka hirmus), et ikka mõlemad nii Lufthansa (broneeringul) kui Air Canada (piletil) lennunumbrid ekraanil. Niipea kui esimest vormis inimest nägin laua juurde suundumas läksin oma piletit ette näitama, too vaatas ja ütles, et tuleksin tagasi 5 minutit enne pardale laskmise algust. Siis on süsteem kinnitanud kõik kohad ja kui mõni tühi saab selle mulle anda. Aega üle poole tunni veel, istusin, sõin kaasa kaks kuklit ja kaks pizzalõiku nahka, toidupoolist võib ju rahumeeli turvast läbi viia. Kohe jäi silma mitu teist saatusekaaslast, kes käisid laua juures tülitamas ja piletit näitamas. Valisin endale strateegiliselt parima ja lähima koha invaliidide istmerea otsas, kust avanes hea olukorra ülevaade. 

Lõpuks lennuki pardal kohal 19K

Peagi anti teada, et lend täiesti välja müüdud, ja paluti käsipagas värava juures tasuta ära anda. Ähvardati täpselt kontrollida suurust ja kaalu ja pagasiesemete hulka. Saksa aktsendi, karmuse ja täpsusega: kel sentimeeter või gramm üle see maksab kopsaka lisa. Mitmed kiirustasid oma kohvrikesi ära andma ja minul tuli kaval mõte. Kui seljakott lennukisse viiakse on mu koht garanteeritud, sest pakki ilma reisijata ei tohi lennata aga paki ülesleidmine kõigi teiste hulgast hull tüli ja ajakulu. Läksin pakkuma, võeti kenasti vastu aga kui töötaja mu pileti alusel lipikut tahtis välja trükkida vaatas korra veel, muigas ja andis pileti tagasi sõnadega: "Nice try, you carry-on is ok ... if you get on the plane" (kaval katse, su kott on ok ... kui ikka saad lennule).

Raskeim oli valida õiget momenti, ei taha minna liiga vara, saadetakse tagasi, ja mitte ka viimasena ning ilma jääda. Kümme minti enne pardale laskmist hakkas üks naine end vargsi lähemale liigutama ja selle peale mitu teist oma kodinaid käbedalt kokku korjama. Õige aeg otsustasin, viis minti suudan kulutada lolli mängides ükskõik millise loba peale aga saan esimesena jutule. Astusin pika sammuga registreerimislaua juurde ja näitasin ärevust maha surudes uuesti oma "ootel" pileti ette. Näitsik võttis vastu, vaatas, küsis passi (andsin Eesti oma) ja hakkas arvuti taga klõbistama. Vaatas paarikümne sekundi pärast üles: "Kuidas teile meeldib akna alune pikema jalaruumiga koht?" Nalja teete või, ma võtaks ka seisukoha vastu, aga loomulikult, thank you very much. Veel nats klaviatuurimängu ning ulatas mulle kaks pardakaarti sõnadega: "Trükkisin ka teise lennu välja, läheb Frankfurtis sujuvamalt." Tänasin veelkord, ja läksin kiirelt lennukisse, et neil poleks võimalust ümber mõelda.

Koht 19K oli kohe äriklassi taga ja tõepoolest laheda jalaruumiga, selle eest tavaliselt makstakse eritaksi alusel juurde. Maha istudes kuulsin telefoni piiksuvat: teade Air Canadalt, et 5 tunni!!! pärast algab pardale laskmine. No nende süsteem on ikka täiega segi, tegelikult poole tunni pärast tõuseme õhku. Nats küll kulus kauem, sest lennuk viidi jääeemaldusele, kus kere mingi plögaga üle pritsiti. Nulli lähedane temperatuur ja lörts tekitavad jäätumisohu, mille tõttu nii mõnigi lennuk alla kukkunud. Lõpuks loojangu ajal rattad maandumisrajalt lahti.

Kogu seda segadust selgitas veidi kuid ei õigustanud asjaolu, et Air Canada lennukit juhtis ja teenindas sakslastest Lufthansa meeskond. Toiduks tellisin Teriaki Kana punase veiniga mis osutus üheks parimaks, mida olen lennukis saanud. Lennu jooksul vaatasin filmi 1917 ja pool MEG 2, no sellest haikalast ja lõpuks jaapanlaste filmi üle darkneti aetavast räpasevõitu kuid potensiaalselt ülimalt kasumlikust kaubandusest. Kõrvale rüüpasin paar priilt pakutavat IPA õltsi ja magasin vahepeal veidi. Jope all olnud emale viidav paks fleecevest (mis selajkotti ei mahtunud) osutus ideaalseks ekstra padjaks. Kuna ruumi laialt sain end praktiliselt sirgeks sirutada, seljatugi läks ka tavalisest madalamasse asendisse. 

Piloodi vaade, ees paistab Iirimaa

Frankfurtis maandusime väikese hilinemisega, aga mul savi, kolm tundi aega järgmise lennuni. Buss viis B terminalist A terminali ehkki oleksin võinud ka jalutada. Piirivalve ees oli vaatamata varasele hommikutunnile metsik ja närviline saba. Euroopas seatakse sisse uut automaatset piiriületussüsteemi, kõik peavad oma passe skännima ja kui masin ei tunnista saadetakse inimese juurde nagu ennevanasti. Piirikontrolli inimesi muidugi koondati enne kui vaadati kui hästi uus süsteem töötab. Kuuldavasti põhiline jama just suuremates lennujaamades, inimesed jäävat lendudest seepärast maha, et mitu tundi piirikontrolli sabas. Mina marssisin Eesti passiga EL kodanikele mõeldud väravaist ilma igasuguse ootamiseta läbi nagu "valge inimene" ennemuiste.

Ma polnud ainuke unine

Aega oli mul ohtralt, värava esised pingid puha tühjad. Viskasin pikali, panin jope padjaks pea alla ja Financial Time varjuks silmadele. Mõlemad moblad igaks juhuks pooleteise tunni pärast äratama, no ei taha lendu sisse magada. Tegelt ärkasin veidi enne äratuse piiksumist, lehe silmadelt lükates võisin tõdeda, et rahvast kõvasti juurde tulnud. Keegi polnud mind torkima tulnud, istekohti piisavalt. Ka seekord olid lennunumbrid ja firmad erinevad, broneeritud Air Balticu asemel Lufthansa lennuk ja meeskond.

Istekoht pisikeses lennukis jälle äriklassi taga, suurt vahet ei teinud aga ruumi ikka rohkem. Akna all istus üks aasia päritolu daam, kes oma aega palvetamisega sisustas, seda nii õhkutõusu, lennu kui maandumise ajal. Naljakaks tegi asjaolu, et jumalaga suhtlemisel kasutas moblat, mina kujutasin elavalt vaimusilmas ette taevast telefoni terminali, kus kari paljaid ingleid pilve äärel kampas mobladega palvetajatega tegelevad nagu mõnes Pakistani telekliendi infoteeninduses.

Tallinna maandusime sujuvalt, ajasin jope selga, seljakjoti õlale, läpakakaoti drooniga näppu ja sammusin esimesena läbi turvatsooni väravate. Tellisin Bolti ette, õnneks meenus eelmise korra jama pangakaardiga kui ei saanud tasuda ja pidin ülekande tegema. Võtsin igaks juhuks automaadist sula. Ukrainlasest juht viis kohale aga arvele 10.40 polnud viiekümnesest muud sobivat tagasi anda kui 40. Andsin talle suveniiriks Canada 5 dollarilise. Niisiis jõuluõhtuks kenasti kodus ja ka kõhu sain täis emaga koos head ja paremat jõulutoitu pugides. Hõrk shnitsel, hapukapsad, ahjukartulid, saku Hele, ... teispool ookeani kaasa ja lastega videovestlus ... mis sa hing veel oskad tahta.

Loo moraal: Ärge lennake kõige kiiremal ja populaarsemal ajal kui te just närvikõdi või adrekalaksu ei otsi! Kokkuvõttes läks kõik õnnelikult, kaotasin ainult ühe kinda ja mõned närvirakud😜

🐺Pikamaa droonid ja Madjari linnud

🐺Postitan nüüd veidi sõjateemadel, hajutamaks kahtlusi mu pehmekeseks ja rahulikuks muutumisest. Mulle ei mahu absoluutselt pähe mis mõte on ükskõik milistel USA julgeoleku garantiidel Ukrainale seni kuni Trumpi valitsus Valges Majas. Pole ju absoluutselt vahet millistele paberitele Trump alla kirjutab või mida lubab, niikuinii ei saa seda ei Ukraina, NATO ega ka vene tõsiselt võtta. No ja kui keegi tõsiselt ei võta, mis mõtet aega ja närve läbirääkimiste peale raisata. Olen üsna veendunud, et praegusel momendil ei tuleks USA ka NATO liikmetele appi kui vene ründaks. Päästab veel asjaolu, et vene Ukrainaga nii hõivatud, et lihtsalt pole jõudu ega vahendeid miskit tõsist lähemal ajal ette võtta. Seega on Ukraina püsimine otseselt Euroopa huvides, lükates edasi aega kui venel on võimet Euroopa riike ükshaaval nokkima hakata. Kui Euroopa ei söenda isegi vene varasid Ukrainale anda kuidas siis ette kujutada, et suudaksid ühise sõjalise rindena vene vastu seista. Kui majanduslikult on EL algul päris edukas olnud siis ei poliitiliselt ega sõjaliselt pole ta seda kunagi suutnud. Nüüd kipub ka majandus seoses metsiku bürokraatia, ise tekitatud piirangute ja aeglusega alla käima.

 

                             Kuidas toimub pikamaadroonide rünnak

Madjari lindude puhul enamus vist teavad, millest jutt. Kes ei tea siis Madjari näol tegu Ungari päritolu sõjamehega, kes on moodustanud kõige efektiivsema ja innovatiivsema droonidega sõdiva väeosa. Linnud on muidugi droonid. Droonid, eriti just õhudroonid on muutnud sõjapidamist kardinaalselt. Tänapäeval ei saa enam rünnata suurte lahingugruppidega  kui vastaspool evib mingilgi määral tehnoloogilist võimekust. Droonid on selle taseme väga odavaks muutnud. Enne Ukraina sõda sai sõjaväljalt korraliku reaalajas ülevaate vaid see, kellel satelliidid või muu kaugseire võimekus, nüüd piisab mõnest suht odavast droonist. Suurtükiväe või rakettide olemasolu puhul hävitatakse suuremad väekoondised enne kui rindele jõuavad. Ehk siis inim-massi mõju oluliselt vähendatud kuid mitte elimineeritud. Lihtsamad droonid on muutunud nii odavaks, et tasub jälitada ka üksikuid sõdureid. Eelis sellel, kellel rohkem droone ja väljaõpetatud droonijuhte. Viimased on muutunud kummagi poole ühtedeks olulisemateks sihtmärkideks. Droonide juhtimine toimub mitme meeskonna poolt, kes omavahel sujuvalt juhtimist ja asukohti vahetavad vältimaks vastase suurtükiväe saagiks langemist.

🐺🐺🐺Alloleva video vaatamiseks on vajalik tugev ja terve närvikava, sest tegu otse FPV sõjadroonilt tulevate dokumentaalsete videote salvestistega. Tegu ühe viimase Madjari lindude videoga, kui huvi siis neid postitatakse iga paari kolme päeva tagant. Märklaudadeks on päris elus inimesed ehkki karistuse ära teeninud okupandid. Korraks tekkis mõte, mis tunne võib olla operaatoritel, kes droone juhivad. Ilmselt mitte palju erinev snaipritest, kes läbi sihiku vaenlast vaatavad. Kui travaelus ei suudaks paljud sõdurid loomalegi haiget teha siis sõjaolukorras seis muutub: valikuks kas sina või mina, kõhklemiseks pole aega.

Tänapäeval luuakse kõigi armeede juures kibekähku drooniüksusi, droonijuhtimisoskus muutub sama hädavajalikuks kui püssilaskmisoskus. Noortel on siin paras eelis, tänu arvutimängudele esialgsed oskused juba olemas, ehkki päriselus drooni juhtimine palju keerulisem kui virtuaalselt. Samas tuleb isegi laiatarbe droonide puhul kaasa tarkvara, millega saab enne päriselt drooniga "põllule minekut" selle lennutamist virtuaalselt harjutada. Igati soovitav, hoiab kokku nii aega, närve kui propellereid.

Sõjas on droonijuhtimise juures suureks erinevuseks asjaolu, et sõltumata soost, vanusest või kehalistest võimetest võib pea igaüks paarikuulise kursusega ekspert droonijuhiks saada, just nagu autojuhilubade saamine enamusele võimetekohane. Iseasi kas oleksite psühholoogiliselt valmis sõdureid kaevikus taga ajama. Ilmselt mitte ... seni kui esimesed pommid kodulinna kukuvad. Nagu üks tuntud snaiper ütles:  "Esimene lask oli raske, järgmised lihtsalt statistika". Droonijuhi jaoks muudab erinevalt snaiprist sõjapidamise isiklikumaks ja vahetumaks asjaolu, et tihtipeale näed oma ohvri näoilmet - kas või millist mõju psüühikale avaldab saame näha alles peale sõda.

 

Ihukaitsjad

Meil kodus igati turvaline elu. Tunne nagu mingi suurriigi presidendil, isegi vetsu või vannituppa ei lase turva üksi minna. Tahad ukse kinni panna hakkab paaniliselt kriipima ja häälekalt sisselaskmist nõudma. Algul oli kuidagi imelik dushi all käia või potil istuda kui kiisu tähelepanelikult silma peal hoidis, et sa ootamatu rünnaku ohvriks ei langeks või kogemata hooletusest veega äravoolust alla ei läheks. Kaasa luges, et kassid peavad loomulike hädade toimetamist kõige kaitsetumaks protseduuriks ja näitavad nii oma hoolitsust kui sind selle juures turvamas käivad.

Täna käisin jooksmas pikemal ringil ja koeraga jalutamas. Pärast lasin looma tagaaeda kus too huviga nuuskis ning hakkas siis tõrrepõhjast tuleva häälega urisema. Läksin vaatama milles asi, mingid suured koerlase jäljed ärritasid meie kutsikut. Kuna siinkandis hulkuvaid koeri pole ja omanikud jalutavad oma loomi rihma otsas ning teiste aedadesse ei roni, osutus ainsaks võimaluseks koiott. Need on piisavalt kohastunud linnaeluga tänu asjaolule, et Torontot läbivad mitmed suured metsa ja võsasse kasvanud jõeorud. Toidukraami leiavad nad jäneste ja pisinäriliste näol ning loomulikult ka prügikastidest. Aed-ajalt kaduma läinud kassid või isegi aedadest kaasa haaratud väiksemad koerad võib samuti koiottide kraesse kirjutada. Alles eelmine nädal kaasaga jalutades jooksis meie nina alt üle tee suur koiott, tuli golfiväljakult ja sörkis parki - kahjuks ei jõudnud pilti teha.

Tõlkimisest sünkroonis

Tahan maiust ja kohe!

Eile kaasaga mängisime veidi Google Gemini sünkroontõlkega. Peab tunnistama, et ei läinud sugugi nii sujuvalt kui alloleval videol aga vähemalt nalja sai palju. Nimelt peab veidi harjutama ja õppima õigel ajal tõlget ja keeli sisse lülitama ja mitte ise vahepeal "vales" keeles lobisema, sest siis üritab AI mõistatada mis inglisekeelseid sõnu ma eesti keeles räägin või vastupidi. Lisaks vestlusele on võimalik kasutada ka loengu kuulamise või keeleõppe rezhiimi. No näiteks saab telekast filmi vaadata ilma subtiitriteta või hoopis võõras keeles ja AI tõlgib sulle jutu otse kõrvaklappidesse. Meil kippus kiire jutu puhul vahepeal aeglaseks jääma ja hästi tõlkimiseks eeldab suht selget kõnet. Samas esimese laiatarbe sünkroontõlke äpi kohta ikka üllatavalt hea, reisimisel igatahes suureks abiks, eriti kui keelt üldse ei oska.

Mina ka !!!

Tahtsin proovida kas ta suudaks ka meie kassi või kutsiku juttu tõlkida, paraku ei olnud rohkem kui 70 valitava keele hulgas ei kassi ega koera keelt. Kiisu igatahes üritas minuga vestelda ja vaatas otsa ning pööritas silmi kui tema "kurrrrrr...näud" hoobilt ei mõistnud. No kuidas sa aru ei saa, et tahan maiust, ometigi näugun nii aeglaselt ja selgelt, et isegi see tohmakas kutsik mõistab. Nii kiisu kui kutsikuga tekib aeg-ajalt olukordi, kus nad ilmselgelt üritavad midagi omas keeles seletada. Tulevad juurde, vaatavad otsa ja näuguvad või mõmisevad ja haugatavad. Enamasti muidugi seotud maiuse lunimise, õue tahtmise, mängu soovi või lihtsalt tähelepanu norimisega. Vahepeal nende pingsat ja keskendunud näoilmet nähes tekib kummaline tunne nagu sooviks loomad sisukamat vestlust arendada elu mõtte või universumi kõiksuse teemadel😁

Hooaeg alustatud

Jõudsime mäele parklasse

Pühapäeval ei suutnud kiusatusele vastu panna ja põrutasime tütrega suusamäele. Ilm oli küll külmavõitu, 10 miinuskraadi ning vinge põhjatuul, mis tunnetuslikult temperatuuri -20 peale viis aga me oleme palju hullemat suuskadel nautinud. Pealegi eeldatavad lumeolud head, sest viimase kahe nädala jooksul ohtralt seda valget puru taevast alla pudenenud ja sula pole üldse olnud. Hommikul tütar korra unisena kõhkles aga õnneks jäi mind uskuma kui ütlesin, et vaid asjade kokkukorjamise ja autosse istumise momendist vaja üle saada, mina niikuinii sõidan mäele, tema tagasi.

Ilm oli külm nagu lubatud aga hulka lumisem, värsket lund nii palju, et ulatus parklas auto ukse ääreni. Saapad pidime autos jalga sikutama. Hea, et olin enne kodus korra sättinid, nüüd läks sutsu libedamalt. Ei tea kas jalad suuremaks kasvanud või saapad väiksemaks ja jäigemaks läinud aga jala sissesurumine sihuke pingutus, et võttis kuumaks.

Mägi oli tõepoolest ideaalses seisus, tütar sai isegi metsa all sõita. Esimese laskumise ajal küll ehmatasin korraks, kuidagi kole koba tunne oli, ega ma ometigi vanaks ole jäänud. Pole võimalik, Lindsey Vonn ju suutis paari päeva eest võita kiirlaskumise maailma karika etapi 41 aastase vanamemmena. Jalad kippusid harjumatust asendist väsima aga õnneks tuli paari laskumisega tuttav tunne tagasi ja saapad ka ei pigistanud kusagilt. Sõitsime siniseid ehk keskmise raskusastme nõlvasid, esimene kord polnud tuju järskudele trügida. Värsket lund nii palju, et suuski pidi suht hoolikalt seadma, pehmed künkad võivad sirakile tõmmata kui küljega sisse libised. Korra käisime kohvikus näksi võtmas aga palju aega ei raisanud, mägi kutsus tagasi. Rahvast pühapäeva kohta üllatavalt hõredalt, mis muidugi igati tore.

Lõpetasime veerand tundi enne tõstuki sulgemist, jalad olid parasjagu väsinud, ikkagi hooaja esimene kord. Auto mootor soenema, pühkisime klaasidelt suurema lume maha ja varustus seljast. Olime parklas üheksa ajal viimased lahkujad, normaalsed inimesed viidavad pühapäeva õhtut veidi hubasemates oludes. Tütar istus rooli ja vaatas millist teed Google soovitab. Laps on ilmselgelt minu geenid pärit, valis kiireima ja jäiseima. Teed kattis kinnisõidetud lumi, mis tänu külmale just kõige libedam polnud. Esimesel paarikümnel kildil kippus pidevalt veojõu kontroll või ABS peale minema, sest rattad käisid all ringi või blokeerusid piduripedaali puudutamise peale. Järsematest mägedest hooga üles saamiseks tuli eelnevalt mäest alla sõites mõnuga gaasi anda. Ristmikel STOPP märkide ees oli eriti libe, eelnevad pidurdajad paaklume jääle hõõrunud, õnneks liiklust sisuliselt polnud. Kokkuvõttes kulus vaid 15 minti tavapärasest 2 tunnist kauem. Igati õnnestunud suusahooaja algus!

🐺Lumememm

🐺Hoiatus - edasi tohivad lugeda vaid kodanikud, kes nalja mõistavad. Lumehelbekestele võib sulatavalt mõjuda! 

Vahetatavate juppidega lumememm😁

Netis jäi silma lahe följeton, Ameerika mõistes muidugi ajast maha jäänud, sest momendil on pendel seal teise äärmusse põrutanud aga ega selle pärast vähem naljakas ole. Minu arust on suur vahe igasuguste vähemuste tögamise ja tegeliku tagakiusamise vahel. Allolev lugu kujutab muigega potensiaalset olukorda mõne aasta eest ameerikamaal. Esitan ingliskeelse originaali, sest mitmed nüansid lähevad kardetavasti kaduma isegi AI tõlke puhul, ja selle all inglisekeele oskuse puudega kodanikele Gemini AI tõlke Eesti keelde.

“It Snowed Last Night...

8:00 pm - I made a snowman.

8:10 - A feminist passed by and asked me why I didn't make a snow woman.

8:15 - So, I made a snow woman.

8:17 - My feminist neighbor complained about the snow woman's voluptuous chest saying it objectified snow women everywhere.

8:20 - The gay couple living nearby threw a hissy fit and moaned it could have been two snow men instead.

8:22 - The transgender man..women...person asked why I didn't just make one snow person with detachable parts.

8:25 - The vegans at the end of the lane complained about the carrot nose, as veggies are food and not to decorate snow figures with.

8:28 - I was being called a racist because the snow couple is white.

8:31 - The middle eastern gent across the road demanded the snow woman be covered up .

8:40 - The Police arrived saying someone had been offended.

8:42 - The feminist neighbor complained again that the broomstick of the snow woman needed to be removed because it depicted women in a domestic role.

8:43 - The council equality officer arrived and threatened me with eviction.

8:45 - TV news crew from ABC showed up. I was asked if I know the difference between snowmen and snow-women? I replied "Snowballs" and am now called a sexist.

9:00 - I was on the News as a suspected terrorist, racist, homophobe sensibility offender, bent on stirring up trouble during difficult weather.

9:10 - I was asked if I have any accomplices. My children were taken by social services.

9:29 - Far left protesters offended by everything marched down the street demanding for me to be arrested.

Moral: 

There is no moral to this story - this is what we've become, all because of snowflakes

Stay Safe Guys Be Seeing You ☺️👌”

Põhimõtte pärast ei kohendanud näitamaks kui osav/koba Gemini tõlkimisel on.

GEMINI: Here is the translation into Estonian. I have adapted a few idioms (like the "snowballs" joke) so they make sense in the local language context.

Eile õhtul sadas lund...

20:00 – Tegin lumemehe.

20:10 – Möödus feminist ja küsis, miks ma lumenaist ei teinud.

20:15 – Seega, tegin lumenaise.

20:17 – Minu feministist naaber kurtis lumenaise lopsaka rinnapartii üle, öeldes, et see objektistab naisi kõikjal.

20:20 – Lähedal elav geipaar tegi stseeni ja vingus, et oleks võinud olla hoopis kaks lumemeest.

20:22 – Transsooline mees... naine... isik küsis, miks ma ei teinud lihtsalt ühte lumeisikut, kellel oleksid eemaldatavad osad.

20:25 – Tänava lõpus elavad veganid kurtsid porgandist nina üle, kuna juurviljad on toit, mitte lumekujude kaunistus.

20:28 – Mind sõimati rassistiks, sest lumepaar on valge.

20:31 – Üle tee elav Lähis-Idast pärit härrasmees nõudis, et lumenaine kinni kaetaks.

20:40 – Saabus politsei, öeldes, et keegi on solvunud.

20:42 – Feministist naaber kaebas uuesti, et lumenaise luud tuleb eemaldada, sest see kujutab naisi kodutööde tegijana.

20:43 – Saabus linnavalitsuse võrdõiguslikkuse ametnik ja ähvardas mind väljatõstmisega.

20:45 – Kohale ilmus teleuudiste grupp. Mult küsiti, kas ma tean, mis vahe on lumemehel ja lumenaisel? Vastasin "Lumemunad" ja nüüd nimetatakse mind seksistiks.

21:00 – Olin uudistes kui kahtlustatav terrorist, rassist ja homofoobne tunnete riivaja, kelle eesmärk on raskete ilmaolude ajal tüli norida.

21:10 – Mult küsiti, kas mul on kaasosalisi. Lastekaitse viis mu lapsed minema.

21:29 – Mööda tänavat marssisid äärmusvasakpoolsed protestijad, kes solvuvad kõige peale, ja nõudsid minu arreteerimist.

Moraal: Sellel lool polegi moraali – selliseks me olemegi muutunud, ja seda kõike lumehelbekeste pärast.

Hoidke end, nägemist ☺️👌

---

Would you like me to analyze any specific vocabulary used in this translation?

Mis arvate, kas tegu labase või laheda naljaga ja kuidas hindate tõlget?

Reisile USA'sse???

Kui äsja USA Sisejulgeoleku (DHS) ja Piirivalve (CBP) poolt väljakäidud Seaduse ettepanek läbi läheb pole ei minul ega paljudel teistel Ameerikasse asja. Seadus kehtiks eelkõige nende "heas nimekirjas" olevate riikide (42 momendi seisuga) kodanikele, kes seni tohtisid USA'sse reisida viisavabalt kuni 90'ks päevaks. Oli vaid vaja täita ESTA üle interneti. Uue seaduse alusel peaks avaldama oma kõigi viimase 5 aasta jooksul kasutatud sotsiaalmeedia kontode kõik kasutajanimed ja muutma need avalikult ligipääsetavaks (public). Samuti andma teada kõik viimase 10 aasta jooksul kasutatud emaili aadressid ja telefoninumbrid. Avaldamisest keeldumine või kas või osaline varjamine võib kaasa tuua sissesõidukeelu. Aga see pole veel kõik, vastavalt Federal Registerile võtaks USA võimud endale õiguse koguda ja säilitada kõigi piiriületavate isikute kohta järgmisi personaalseid andmeid: foto, allkiri, sõrmejäljed, silma võrkkesta kujutis, häälenäidis ja ka DNA.

Nagu mida??? Nii palju kui ma tean siis ükski riik maailmas ei korja nii palju personaalset infi välismaalastelt, kes soovivad riiki külastada. Osa nagu Põhja-Korea pigem küll võimekuse mitte soovi puudumise tõttu. Põhjendus on vana, tuntud ja mitte vett pidav: terrorismi ja kuritegevuse vastu võitlemine. Paraku oleks see efektiivne vaid siis kui teised riigid teeks koostööd ja jagaks oma terroristide või kurjategijate andmeid USA võimudele, mida ilmselgelt absoluutne enamus ei tee. Ehk ainult Interpoli rahvusvaheliselt tagaotsitavate kurikaelade kohta on osaline inf kättesaadav. 

Tegelikkuses oleks seaduse mõju lihtsalt tavakodanike ja turistide eemalhoidmine. Nood kas lihtsalt ei viitsi sihukese jamaga tegeleda või on vastu oma isiklike andmete jagamisele võõra riigi valitsusele. Professionaalsed terroristid, kurjategijad ja spioonid ometigi ei avalda vabatahtlikult oma päris andmeid ja kuidas saab kindlaks teha, mitut ja millist sotsiaalmeedia kontot või emaili aadressi keegi kasutab. Enamusel tavakodanikelgi on mitu eri kontot sotsmeedia platvormidel ja mitmed emaili aadressid. 

Irooniliselt pakub Trump samal ajal "Kuldviisat" ja "Teemantviisat" ... miljoni või 5 miljoni USD eest. Ehk siis muidu rikkad välismaalased aga ka edukad kurjategijad, kes on osanud vahele jäämata hästi teenida, saavad eelisjärjekorras lausa elamisluba ja hiljem kodakondsust taotleda. Põhjenduseks tuuakse, et selliseid summasid maksta suutvad inimesed tekitavad uusi töökohti. Huvitav kas kartellivastase võitluse raames ei tule pähe mõte, et just neis ringkondades liigutatakse väga suuri summasid, huvitav milliseid töökohti nood tüübid tekitavad😜 Aga mis ma ikka norin, veenduge ise ja klikkige The Trump Gold Card lingil kui teil mill käepärast ning soov Ameerikasse ümber asuda. Endal hea meel, et õigel ajal sai Hawaiil ära käia, nüüd vist peab mõnda aega lõunanaabrist eemale hoidma, sest mu sotsmeedia kontodel avaldatu pole küll MAGA fännidele meelepärane.

P.S. Paljud järgmise aasta jalka MM fännid peavad mänge kas Kanadas ja Mehhikos külastama või telekast vaatama ... kui seadus vastu võetakse.

USA uus Rahvusliku Julgeoleku Strateegia

Valge maja avaldas mõne päeva eest ametliku uue "National Security Strategy" ehk rahvusliku Julgeoleku Strateegia. Seda dokumenti tuleb kahjuks võtta tõsisemalt kui Trumpi suvalisi väljaütlemisi, sest tegu on läbimõeldud ja kaalutletud teksti mitte äkki pähekaranud mõtetega. Ja see on halb uudis, sest tegu vabariiklaste ja seeläbi USA ametliku platvormiga vähemalt seni kui nende partei ja president võimul püsivad. Kas kestab see aasta (vahevalimisteni), kolm aastat presidendivalimisteni või kauem kui ameeriklased annavad ka edaspidi MAGA'le mandaadi ei oska keegi ette ennustada. Halvimal juhul mandaati ei küsitagi, ajaloos leidub küllaga taolisi pretsedente. Piirdusin asjatundjate analüüside lugemisega ehkki tekkis soov ise originaaldokumendiga tutvuda. Lihtsalt raske oli uskuda sellist USA ametlikku julgeoleku strateegiat.

NSS 2025 on manifest, mis seab rahvusriigi ja "Ameerika Esimesena" põhimõtte esiplaanile, distantseerub liberaalse maailmakorra toetamisest, kritiseerib teravalt Euroopat (mitte venet või Hiinat) ja nihutab strateegilise fookuse Läänepoolkerale ja enesekaitsele. Välispoliitilisest aspektist soovitakse Monroe doktriini ehk suurte mõjusfääride taassündi. Läänepoolkera kuulub USA'le, Hiinas nähakse vaid majanduslikku mitte sõjalist konkurenti, vene sisuliselt unustatakse (mainitakse vaid Ukraina sõja kontekstis), Euroopat nähakse nõrga ja kustuva suurvõimuna, kes pigem koormaks kui liitlaseks. Kui mujal maailmas ei nähta vajadust demokraatia toetamiseks siis Euroopas peetakse oluliseks parempoolse ja natsionalistliku maailmavaate promomist isegi praeguste nõrkade ja liberaalsete valitsuste ning organisatsioonide õõnestamise läbi. Autoritaarsust ja jõudu tunnustatakse ning hinnatakse, liberaalset maailmavaadet peetakse nõrgaks ja Euroopat hukule viivaks ideoloogiaks.

Objektiivsuse mõttes ja ka laiskusest esitan Gemini koostatud eestikeelne kokkuvõte:

TT: Please give me a summary of recent US Government "National Security Strategy" in Estonian.

GEMINI: See 33-leheküljeline USA Riikliku Julgeoleku Strateegia (National Security Strategy ehk NSS), mis avaldati 2025. aasta detsembris, näitab president Trumpi administratsiooni uut suunda Ameerika välis- ja julgeolekupoliitikas.

​Siin on kokkuvõte põhielementidest eesti keeles:

​🇺🇸 Riikliku Julgeoleku Strateegia (NSS) 2025 – Põhipunktid

​Strateegia on selge nihe varasematest doktriinidest ja seab esikohale kontseptsiooni "Ameerika Esimesena" (America First).

​1. Põhirõhk ja Ideoloogia

• ​"Ameerika Esimesena": Iga välispoliitiline otsus kaalutakse ainult selle järgi, mis on kasulik Ameerikale ja kaitseb USA tuumikhuve.
• ​Mitte-sekkumise poliitika: Eelistatakse hoiduda sekkumistest ja liberaalsest internatsionalismist. Strateegia väidab, et USA ei pea enam olema "Atlas", kes hoiab üleval kogu maailmakorda.
• ​Suveräänsuse taastamine: Oluline rõhk on riigipiiride turvalisusel ja täielikul kontrollil immigratsiooni üle. Massimigratsiooni ajastu kuulutatakse lõppenuks.
• ​Demokraatia Agenda Lõpp: USA ei keskendu enam teiste riikide survestamisele demokraatlike või sotsiaalsete muutuste osas.

​2. Euroopa kriitika ja suhted

• ​Ootamatult Tugev Kriitika Euroopa Liitlaste Suhtes: Dokument kritiseerib teravalt Euroopa riike, seades kahtluse alla nende sotsiaalse ühtekuuluvuse ja poliitilise vabaduse.
• ​"Tsivilisatsiooniline Kustumine": Strateegias kasutatakse äärmuslikku keelt, mis viitab paremäärmuslikele vandenõuteooriatele, öeldes, et Euroopa seisab silmitsi "tsivilisatsioonilise hääbumise" ohuga (seoses rände, madala sündimuse ja rahvusliku enesekindluse puudumisega).
• ​Toetus Paremäärmuslastele: Märgitakse Washingtoni selget toetust Euroopa rahvuslikele paremäärmuslikele parteidele, mis kritiseerivad EL-i ülereguleerimist ja liigset rännet.
• ​Kohustuse Nihutamine: Euroopalt oodatakse nii poliitiliselt kui sõjaliselt suuremat panust, enesekindlust ja -vastutust, samal ajal kui USA keskendub strateegilisele toetusele.

​3. Suhted Venemaaga ja Ukraina sõda

• ​Pehmem Toon Venemaa suhtes: Võrreldes varasemate dokumentidega on Venemaa iseloomustus pehmem. Eesmärk on "strateegiline stabiilsus".
• ​Ukraina Sõja Lõpetamine: Strateegia peab sõja lõpetamist oluliseks USA huviks ning toetab kiiret stabiliseerimist, mis tõenäoliselt tähendab Venemaale territoriaalseid järelandmisi.

​4. Geograafiline Prioriteetide Muutmine

• ​Läänepoolkera Eelis: Tugevdatakse USA mõju Läänepoolkeral (Ameerikas), eesmärgiga tagada piirkondlik stabiilsus, et vähendada massilist rännet USA-sse, ning võidelda narko-terroristide ja kartellidega.
• ​Lähis-Ida Tähtsuse Vähenemine: Piirkonna energeetikaressursid ei ole USA jaoks enam "ajalooline põhjus" fookuseks, kuna USA on taas energia netoeksportija. Väed viiakse sealt eemale, keskendudes ohtudele Läänepoolkeral.
• ​Hiina: Nähakse peamiselt võimsa majanduse, mitte niivõrd sõjalise rivaalina.

​5. Sõjaline ja Majanduslik Tugevus

• ​Sõjaline Eesmärk: Püüd luua maailma kõige võimsam, surmavam ja tehnoloogiliselt arenenum sõjavägi, et kaitsta huve, heidutada sõdu ja vajadusel need kiiresti võita.
• ​Majanduslik Pragmaatilisus: Keskendutakse ausale kaubandusele, intellektuaalomandi kaitsele ja kodumaise tööstusbaasi taastamisele, eemaldudes globalismist, mis "õõnestas Ameerika keskklassi".​

​Otsene ja Kaudne Mõju Eestile

​1. NATO ja Vastutuse Nihutamine (Artikkel 5)

​Kõige kriitilisem punkt on see, mis puudutab NATO kollektiivkaitse põhimõtte tulevikku ja Ameerika kohustusi. Artikkel 5 usaldatavuse vähenemine.

• ​Euroopa Kriitika: Dokument kritiseerib tugevalt Euroopa liitlasi, viidates nende "sotsiaalse ühtekuuluvuse ja poliitilise vabaduse" puudumisele. See loob ebakindla pinnase solidaarsusele.
• ​"Kohustuse Nihutamine": NSS nõuab Euroopalt "suuremat eneseusaldust ja -vastutust" ning "tavapärase rindejoone säilitamist". See annab märku, et USA võib tulevikus olla vastumeelsem automaatselt aktiveerima NATO artikkel 5.
  • ​Mõju Eestile: Eesti jaoks on see suurim oht, kuna just USA heidutus ja osalus on Läänemere piirkonna julgeoleku nurgakivi. Vastutuse suurendamine võib tähendada USA osaluse vähenemist kriisiolukorras.

​2. Pehmem Toon Venemaa suhtes ja Ukraina Sõda

​Dokumendi eesmärk on saavutada Venemaaga "strateegiline stabiilsus" ja lõpetada kiiresti Ukraina sõda.

• ​Ukraina Stabiliseerimine: Washingtoni eelistus konflikti kiireks lahendamiseks tähendab tõenäoliselt Venemaa territoriaalsetele nõudmistele järgiandmist.
  • ​Mõju Eestile: Strateegia loob pretsedendi, kus agressiooni eest autasustatakse mis õõnestab rahvusvahelist õigust. See suurendab Eesti piirkondlikku julgeolekuriski, kuna Venemaa tajub väiksemana Ameerika tahet edasisele agressioonile vastata.

​3. Geograafiliste Prioriteetide Muutmine​

• ​Mõju Eestile: Kuigi USA sõjalise fookuse nihkumine Lõuna-Ameerikale ei tähenda automaatselt vägede lahkumist Euroopast, peegeldab see üldist suundumust vähendada ressursside paigutamist piirkondadesse, mida ei peeta Ameerika tuumikhuvi tsooniks. Eesti sõltub USA kohalolekust Balti riikides.

​⚠️ Kokkuvõtvalt

​Dokument viitab suunamuutusele, mis nõuab Eestilt:

1. ​Suuremat Omakaitsevõimet: Valmisolekut olla ise esimene kaitseliin ja investeerida veelgi rohkem oma kaitsekulutustesse.
2. ​Tihedamat Koostööd Euroopa Liitlastega: Ainus viis potentsiaalse USA isolatsionismi leevendamiseks on süvendada kaitsekoostööd Saksamaa, Poola, Ühendkuningriigi ja Põhjamaadega.
3. ​Hoiakut Venemaa suhtes: Valmisolekut seista vastu survele aktsepteerida "strateegilist stabiilsust" Venemaaga, mis tuleb territoriaalse terviklikkuse arvelt.
   

Kui ideoloogia kõrvale jätta on minu arust ameeriklaste suurimaks veaks Hiina ohu alahindamine. 

Euroopa pealinnades on nüüd vesi ahjus, sest tegelikult ju õigus, et ehkki Euroopal piisavalt jõudu pole julgust, otsustavust ega ühtsust selle kasutamiseks vene vastu. 

Artikkel 5 usaldatavuse kaotus seoses USA strateegiaga võib kujuneda vastupandamatuks ahvatluseks venele (ja kaudselt Hiinale) läbi provokatsiooni seda testida.

All Taani analüütiku Anders Puck Nielseni ülevaade:

Drooni katsetamine

Reklaamnäitsik firma drooniga

Olen eesrindlane selles mõttes, et nii oma sünna kui jõulukingid juba kätte saanud ja peale nädalavahetusel nendega mängimist ka väga rahule jäänud nagu oli eeldada. Tegin ju enne valikut korraliku kodutöö praktiliselt ja ratsionaalselt nagu inseneril kombeks.

Kõigepealt tuleb paika panna milliseid omadusi oma mänguasjal soovin, siis otsustada finants, mida nõus kulutama ja lõpuks sõelale jäänud valikute puhul lugeda läbi hulk usaldusväärsete veebilehtede hinnanguid. Otsustamise saab tänapäeval muidugi AI hoolde usaldada, isegi seda, mis soovid oskab ta kurivaim üsna hästi ära arvata su netiajalugu läbi töötades. Soovid siiski mõtlesin ise "käsitsi" läbi ja panin kirja, et hiljem mugav vaadata ja hinnata oma otsuse õigsust.

Drooni valik:

Drooni puhul on eesmärgiks põhiliselt oma hobidest lühivideote tegemine ja niisama mängimine ning tehnoloogiaga tutvumine. Kuna hobide (matkamine, ronimine, süstasõit, jooksmine, rattasõit, ...) puhul tuleb drooni kaasas tassida on esimeseks piiravaks faktoriks suurus ja kaal. Et varem pole droonidega kokku puutunud on oluline kasutajasõbralikkus. Käsitsemise lihtsus tähtsam kui eriti vingete funktsioonide võimalus. Pole mõtet osta võistlussuuski või Ferrarit kui ei oska või ei saa kõiki nende ägedaid omadusi kasutada. Video kvaliteet küll oluline kuid profitaset pole minu oskuste juures mõtet taga ajada, niikuinii väikesed droonid seda ei võimaldaks. Hinnatase sellistel mõnekümnest dollarist kuni mõnetuhandeni, laias laastus nagu ikka maksab hea asi rohkem.

Ei hakka teid tüütama kogu otsinguprotseduuriga, sest nii käsitsi neti läbikammimine kui AI andsid sama tulemuse - DJI NEO2. Rahuldab või pigem ületab kõik mu olulised nõudmised, ainult pidev lennuaeg (18 min) kipub lühike olema, õnneks saab seda kompenseerida lisa patareidega ja tegelikult harva kui üle minutilise videolõigu filmid. Drooni müüakse 4 erineva lisavarustuse pakendiga:
Droon ühe patareiga (310CAD, 200EUR),
Droon koos lisapatareide ja laadijaga (420CAD, 290EUR),
Droonil lisaks eelnevale juhtimispult kaasas (550CAD, 380EUR),
Droon koos juhtimispuldi ja virtuaalsete nutiprillidega (760CAD, 500EUR).
Võtsin kolmanda variandi: põhjuseks nii hind kui ka võimalus soovi korral alati hiljem prillid juurde osta.

Laupäeval tudeerisin juhendeid ja tegin mõned katselennud toas ja aias. Ühe patarei kulutasin ära seadistuste tundma õppimiseks. Nimelt saab neid ümber sättida ja menüüdes otsida vaid siis kui droon sisse lülitatud ja moblaga ühenduses. Lisaks hulgale automaatrezhiimidele, mida saab ka käsitsi drooni peal sisse lülitada toimub põhiline seadistus telefoni äpi kaudu. Drooni juhtimine häälkäskluste ja käeliigutustega või käsitsi rezhiimis kas mobla või juhtimispultide abil. Laupäeval kasutasin ainult automaatrezhiime, häälkäsklusi, käeliigutusi ja mobla ekraanil olevaid virtuaalseid juhtkange. Juhtpuldiga ei jõudnudki katsetama hakata.

Mis ma oskan öelda, igati äge ja tore mänguasi, ehkki nõuab efektiivsellt kasutamiseks veel jupike õppimist. Selle natukese põhjal julgen kinnitada, et algaja droonipiloodi jaoks on äärmiselt olulised kolm asja: automaatne takistuste vältimine (kasutab nii optilisi kui infrapuna kaameraid ja ette suunatud Lidareid), eri jälitamisrezhiimid (AI) ja propellerikaitsed. Aparaat töötas kõhedusttekitavalt hästi "jälitamisrezhiimis", üritasin eest ära minna, droon tuli järgi ka läbi kitsaste avade vältides osavalt igasugu takistusi. 12 m/s max kiiruse puhul ei jõua isegi 100m rekordimees eest ära liduda. Kui juba laiatarbe droonil selline jälitusoskus, mis siis sõjadroonidest rääkida - kui end inimese peale lukustanud pole pääsu. 

Droon maandub kas õhkutõusmise kohta või väljasirutatud käe peale, mina kasutasin põhiliselt viimast võimalust kuna ei tahtnud teda lasta kogemata lumele maanduda. Käsitsijuhtimise puhul tuli kasuks mu arvutimängu kogemus, tegelt väga sarnane "Battlefieldi" helikopteri juhtimisega, ainult laskmisnupp puudub - seda võib küll asendada pildistamisega. Tore, et heli salvestamisel oskab tarkvara suht valju propellerite undamise üllatavalt hästi välja lõigata.

Tähtsamad spetsifikatsioonid: kaal 150g, mõõtmed 15X17X4 cm, max vertikaalne kiirus 3 m/s, horisontaalne 12 m/s, Max lennuaeg 18 min, max lennukaugus 7km, Tolereeritav tuulekiirus 11 m/s, kolme GPS süsteemi sensorid, 12 MP kaamera, 4K video, WiFi, Bluetooth, Digi-raadio (ühendus kuni 10km). Kõigi tehniliste andmetega saab soovi korral DJI veebilehel tutvuda. 

Lääne viimane võimalus - Presidentin näkökulma

Soome praegune president Alexander Stubb on mulle alati sümpatiseerunud, tark ja osav mees, kes suudab isegi Trumpiga suhelda ilma väärikust kaotamata. Mõne päeva eest avaldas ta ajakirjas "Foreign Affairs" sisuka ja mõtlemapaneva artikli globaalse maailmakorra tuleviku teemal:  "The West's last chance". Tõeline maiuspala igale maailmapoliitika huvilisele, soovitan originaalis lugeda, laisematele avaldan järgnevalt presidendi artikli lühikokkuvõtte:

​Lääne viimane võimalus: Uue maailmakorra loomine

​Alexander Stubb väidab oma artiklis, et külma sõja järgne liberaalne, reeglitel põhinev maailmakord on hääbumas ning maailmas on tekkinud uus korratus. Ta näeb praegust hetke pöördepunktina, mis on võrreldav 1918., 1945. või 1989. aastaga.

​Peamised ideed:

• ​Vana kord laguneb: Teise maailmasõja järel loodud koostöö, reeglite ja ühiste väärtuste süsteem on suures osas kokku varisemas sõdade, autoritaarsuse ja suurriikide konkurentsi tõttu.
• ​Mitmekeskuseline (multipolaarne) maailm: Üleminek mitmepoolselt koostöölt mitmekeskuselisele konkurentsile. Ehkki määravaks USA ja Hiina rivaliteet on mõju nihkumas piirkondlikele ja "keskmistele" võimudele (nt Brasiilia, India, Türgi, Saudi Araabia), kes ei aktsepteeri enam Lääne juhitud süsteemi. Multipolaarses maailmas on olulised hetkehuvid ja kasu mitte koostöö või pikaajalised eesmärgid.

• ​Kolm võimusfääri (Kolmnurk): Maailm jaguneb kolmeks mõjusfääriks – globaalne Lääs, globaalne Ida ja globaalne Lõuna. Stubb rõhutab, et globaalne Lõuna, kes tunneb end vanas süsteemis ignoreerituna, mängib uue maailmakorra suuna määramisel suurt rolli.

• ​Lääne ülesanne: See on Lääne viimane võimalus ehitada üles uus rahvusvaheline kord, mis kaitseks vabadust, stabiilsust ja väiksemaid riike nagu Ukraina. Kui Lääs seda ei suuda, hakkab maailmas valitsema toores jõud ja "tugevama õiguse" printsiip. Kui maailm valib koostöö asemel konkurentsi oleme teel veel suuremate konfliktide (sõdade) suunas.
  
  
• ​Vajadus muutuda: Lääs peab oma positsiooni tagamiseks omaks võtma väärtustepõhise realismi (values-based realism) ja väärika välispoliitika (dignified foreign policy). See tähendab eelkõige:
  • ​Kuulamine, mitte loengute pidamine: Lääs peab õppima kuulama teisi riike, eriti globaalset Lõunat, selle asemel et neile oma väärtusi ja valitsusvormi peale suruda.
  • ​Kaubandus, mitte abi: Keskenduda partnerlussuhete ja kaubanduse arendamisele, mitte ainult abistamisele.
  • ​Järjepidevus, mitte topeltstandardid: Tuleb näidata üles järjepidevust ja vältida topeltstandardeid, et veenda ülejäänud maailma Lääne väärtuste ja koostöö eelistesse.

  Kolm võimalikku stsenaariumi:
  
  1. Praegune korralagedus säilib viies maailma pideva konflikti olukorda. Rahvusvahelistel koostööorganisatsioonidel pole jõudu, autoriteeti, volitusi ega oskust konflikte rahumeelselt lahendada.
  
  2. Liberaalse rahvusvahelise korra alustalad murenevad kuni kogu süsteem variseb kokku.  Lokaalsete ja regionaalsete konfliktide arv kasvab ja kuna keskne kontrollimehhanism puudub. Reaalne oht mõne regionaalse konflikti ülekasvamises maailmasõjaks.
  
  3. Tekib tasakaal kolme põhiosalise Globaalse Lääne, Ida ja Lõuna vahel. Endise ainsa suurvõimu USA või tänase kahe USA ja Hiina asemel tekib kolm eelnimetatud jõukeskust. Positiivse stsenaariumi korral need tasakaalustavad üksteist ja mõistavad, et koostöö abil mitte konfliktide kaudu on esilekerkivaid probleeme kõige kergem ja kasulikum lahendada. Esmalt tuleb reformida ÜRO julgeolekunõukogu liikmete lisamisega, vetoõiguse lõpetamisega ja võimalusega tõsise rikkumise puhul riigilt hääletusõiguse võtmine või ÜRO'st väljaviskamine.
  
  Otsustavaks on eelkõige USA käitumine - kas tahab säilitada praegust maailmakorda või üritada oma huvisid kaitsta teisi arvestamata tehingutega läbi jõukeskuste nagu Trumpi administratsiooni käitumisest paistab. Sellisel juhul võib Hiina otsustada seni peidus hoitud jõudu kasutama hakata, esiteks Taiwani ja lähiümbruse väiksemate riikide kallal ning siis Siberi suunas. Globaalne Lõuna ilmselt üritab eelnevaid kahte üksteise vastu välja mängida, et selle käigus maksimaalselt kasu lõigata.
  
  ​Stubb hoiatab, et järgmised 5–10 aastat on uue maailmakorra kujunemisel kriitilise tähtsusega. Lääs peab tõestama oma võimekust dialoogiks, järjepidevuseks ja koostööks, vastasel juhul kaotab ta oma positsiooni maailmas.

Momendil ei paista tulevik just helge aga väidetavalt on kõige pimedam enne koitu.

🐺Inimpopulatsiooni mitmekesisus ja trendid

🌍 Maailma rahvastiku jaotus rasside
või etniliste rühmade järgi (2025)

🐺HOIATUS - TUNDLIK TEEMA!
Nõrganärvilistel mitte edasi lugeda!

Tavaliselt libisen X's Muski säutsudest üle ilma neid vaatamata aga seekord jäi kuidagi silma kohati ebakorrektne rassiteemaline postitus pealkirjaga "Valgete viljakus on kollapseerunud, mitte aga teiste (rasside)", (Minu märkus - Hiinas kõige rohkem ja minu teada neid ei klassifitseerita valgeteks), mida Elon oli edasi jaganud kommentaariga: "simply a fact" - Lihtsalt Fakt.

Postituses väidetakse, et uus generatsioon on esimene, kes kasvab üles olukorras, kus Euroopa päritolu inimesed (valged) on järjest kahanev vähemus. Mul tekkis mõningane kahtlus ja otsustasin uurida järgi, mis tegelik seis ja trendid on. Tehisaru vastas kiiresti päringule ning joonistas küsimise peale ka paar graafikut.

Ma pole kunagi (lääne kultuuri kesksena) eriti mõelnud selle peale kuidas inimesed jagunevad rasside põhjal, ehkki riikide elanike arvust on mingi umbkaudne arusaamine olemas. No ja selle põhjal ei oleks tohtinud tulla üllatusena, et inimeste enamus Aasia päritolu. Samas 60% osakaal on ikka vägev enamus, pole selge miks hiinlased ja hindud ühte patta pandud (Ida-, Kagu- ja Lõuna asiaadid), minu meelest on need grupid väga erinevad aga ma pole mingi rassiteadlane nii, et las olla. Aafrika on kindlalt teisel positsioonil 17%'ga ja Euroopa päritolu rahvad 9% kolmandad.

Allikad: Ligikaudsed hinnangud, mis põhinevad ÜRO, USA rahvaloendusbüroo ja demograafiliste uurimiskeskuste andmetel.

🧭 Täpsustused ja märkused

- "Rass" vs. "etnilisus": Paljudes riikides käsitletakse neid mõisteid erinevalt. Näiteks "latino" on sageli etniline, mitte rassiline kategooria.

- Segarassilised populatsioonid kasvavad kiiresti, eriti multikultuursetes ühiskondades, kuid neid ei kajastata alati eraldi.

- Ränne ja linnastumine muudavad rahvastiku koosseisu, eriti Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.

Niisiis on meid valgeid või muidu heledama tooniga tüüpe, kelle enamus elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, alla kümnendiku planeedi elanikkonnast. Samas on praegu veel nii majanduslik kui sõjaline jõud ülekaalukalt ja ebaproportsionaalselt valge rassi juhitud riikide hallata. Ma ei hakka niigi tundliku teema juures lahkama põhjuseid miks see nii on. On aga selge, et kui kusagil elu parem, tahavad sinna inimesed kolida seoses hea elu mitte rassilise kuuluvusega. Heaoluühiskonnad on enamasti seal kus Euroopa päritolu inimeste kontsentratsioon suurem. Samas leidub mitmeid erandeid, mis tihti seotud erakordse maavararikkusega. Ei maksa ka unustada, et nii Jaapan kui Lõuna-Korea on arenenud kõrge elatustasemega ühiskonnad ja ka koloss Hiina liigub buldooseri järjepidevusega nii majandusliku kui sõjalise võimsuse jõudsa kasvu trajektooril.

Trendide vaatamisel palusin kajastada muutusi viimase tuhande aasta jooksul. Aastast 1000 kuni 1800 ehk 8 sajandi jooksul on seis suht stabiilne olnud, Aasia rahvastik kogu aeg kindlalt domineerinud. Suuremad muutused algasid umbes 200 aasta eest. Kui kõigi teiste rasside suhteline osakaal (peale stabiilselt püsiva Lähis-Ida) hakkas kasvama siis Euroopa päritolu inimeste puhul vähenema ja järjest kiirenevas tempos. See muutus peegeldab ajaloolisi sündmusi nagu kolonialism, tööstusrevolutsioon, rahvastikuplahvatus arengumaades ja globaalsed rändemustrid.

Järgnevalt lisan Eloni poolt kommenteeritud ja jagatud postituse tõlke, kuid ei viitsi numbrite vastavust tegelikkusele kontrollida:

„Läänemaailma põlisrahvaste sündimus on kogu piirkonnas langenud alla taastetaseme ega näita ühtegi märki kasvust. Itaalias on näitaja 1,24 last naise kohta, Hispaanias 1,23, Saksamaal 1,36, Poolas 1,26, Kanadas 1,33, Austraalias 1,58. Isegi USA mitte‑hispaanlastest valgete määr on vaid 1,64. Samal ajal on Türgi 1,99, Egiptus 2,9, Nigeeria 5,2, Pakistan 3,4, Indoneesia 2,2 ning enamik Sahara‑tagusest Aafrikast püsib üle 4.

Sellele lisandub inimkonna ajaloo suurim püsiv rändelaine. Aastatel 2000–2025 liikus ligikaudu 110 miljonit inimest globaalsest lõunast Euroopasse, Põhja‑Ameerikasse ja Austraaliasse, ning ÜRO prognoosid näitavad, et sajandi keskpaigaks lisandub veel 200–300 miljonit. Ükski varasem impeerium ega ükski varasem sajand pole näinud sellises ulatuses rahvastikuliikumist.

Tulemused on juba nähtavad igas suuremas Lääne linnas. Põlisrahvast pärit lapsed on täna vähemuses Londoni, Pariisi, Amsterdami, Stockholmi, Toronto, Sydney ja enamiku suurte USA linnade avalikes koolides. Ülejäänud Lääs on lihtsalt järgmine järjekorras. Aastaks 2040–2050 on Euroopa päritolu põliselanikud alla 30‑aastaste seas vähemuses igas Lääne riigis ilma eranditeta.
(minu märkus - Ainult Euroopas, mitte Ameerikas ega Austraalias, on valged põlisrahvad)

See ei ole enam rahvusprobleem. See on suurim demograafiline muutus, mida maailm on kunagi näinud, toimudes ühe inimelu jooksul, juhitud sündimuserinevustest, mida ükski valitsus pole suutnud tagasi pöörata, ja rändevooludest, mida ükski demokraatia pole suutnud peatada, kui need on saavutanud kriitilise massi.
(minu märkus - toimunud 200 aasta jooksul, kiirenenud viimase 100 aasta jooksul)

Need samad eliidid, kes 30 aastat nimetasid neid trende rassistlikeks luuludeks, panevad nüüd vaikselt oma lapsed erakoolidesse, mis on endiselt 80–90% valged või Ida‑Aasia päritolu, samal ajal kui manitsevad ülejäänuid tähistama muutust, mida nad ise väldivad.
(minu märkus - vähemalt Kanadas on erakoolid pigem varandusliku kui rassilise erisusega)

Ajalugu on näinud, kuidas asutajarahvad kaotavad demograafilise ülekaalu. Mitte kordagi pole see lõppenud nii, et vana kultuur, keel või ühiskondlik kord jääksid puutumatuks. Lääs viib läbi eksperimenti globaalses ulatuses ja kiirendatud tempos.
(minu märkus - jah, Eurooplased tegid seda õnnestunult nii Ameerikas kui Austraalias, Aasias ja Aafrikas üritasid kuid kukkusid armetult läbi. Eks siis nüüd on tuuled pöördunud )

Numbrid ei pea läbirääkimisi. Need lihtsalt saabuvad, üks lasteaialaste klass korraga, kuni vana maailm on kadunud.“

Multikultuurses Kanadas pikalt elanuna mind rassiküsimus ei morjenda, sest näen, et inimesed on inimesed sõltumata füüsilistest erinevustest. Jama tekitab pigem mõttemaailma, kultuuri ja religiooni erinevus, eriti kui ollakse surmkindlalt veendunud ainult oma nägemuse täielikus õigsuses. Eks minu leiguse üheks põhjuseks on muidugi asjaolu, et Kanadas tunnen end põhjusega külalisena, nagu peaks kõik peale indiaanlaste tundma. Eesti puhul on tunded vähe teised, ei tahaks nagu maad "võõrastele" jätta. Huvitav kas tegu lihtsalt esivanemate põlvkondade numbriga, kes piirkonnas elanud, või millegi muuga? 

Asuala tihtipeale suurte sõdade põhjuseks, kaasaarvatud praeguse Ukraina-vene. Irooniline, et rassiküsimus ei kerki üldse üles, konflikt rohkem rahvuspõhine ja ideoloogiline. Territoriaalsus on inimestel instinktiivselt loomariigist kaasas, parimaid jahimaid (põllumaid) ei taha keegi jagada, eesmärk enda geene edasi kanda - geenid on omakasupüüdlikud nagu Richard Dawkinsi raamatus "The Selfish Gene" hästi kirjeldatud.

Mis mõtteid tekitas inimkonna rassiline koosseis ja selle muutumise trendid?

P.S. Kuna teema on tundlik siis paluks kommenteerimisel jääda viisakuse ja seaduste piiridesse.