Tormiga Pärispeal

Tehniliselt korrektne oleks küll öelda pärast tormi, sest põhiline möll oli ju öösel. Eelmine päev kole kiire. Seadsin 5 kuud garaazhis seisnud auto sõidukorda: kui panin aku peale, lõin kummid täis ja keerasin võtit - läks vurr käima. Paraku oli lisaks esitulele (mille pirn sai vahetatud) ka armatuurlaua tuli läbi põlenud. Valges ei sega kuid pimedas ei näe muhvigi, sõida umbes teiste järgi. Muidu masin tipp-topp, nii palju kui 23 aastat vana auto saab olla. Seega sõidutas sugulane mind koos emaga enda poole järeljõulule ja tagasi. Tore oli tervet nende peret näha, lapsed juhtusid ka kodus olema. Kummaline, et kui varem suurt ei mõelnud sellele siis mida vanemaks saad seda toredam on sugulastega läbikäimine. Oskasin oma mobla maha jätta, mis juhtub umbes kord aastas. Samal õhtul saabus mu Soomes elav lapsepõlvesõber ja läksime otse samas tänavas elava teise lapsepõlvesõbra, esimese klassi pinginaabri poole sauna.

Päeval olin astunud Kivimäe Maximast läbi, et paar õlut osta. Ostsin kõik Praha Zlatad ära, sest mu lemmikõlle hind 99 senti purk ja purke riiulil vaid 24. Sihuke laadung võttis kaaslasi murelikult kulmu kergitama, ega ma ometi joodikuks ole hakanud. Rahustasin - neist peab ka uueks aastaks jaguma. Leilitasime ja tiksusime poole kaheni. Juttu jagus ohtralt, meenutades aastat 83 kui olime koos EÜE's. Lapsed kõigil suured, elavad oma elu, pole enam endised ajad kui talu, maja, maa, ... jäid lastele. Uuel põlvkonnal sootuks erinev elustiil ja prioriteedid. Kohanema peame meie mitte nemad, aga see mõttemalli muutmine saab olema raske. Koju jalutasime võimsate tuuleiilide saatel, siin-seal olid oksad tänavale murdunud.

Öösel tormas nii hullult, et korralikult magada ei saanud. Mõlemil läks kuue ajal hommikul uni lõplikult ära, minul ikka veel jetlag aga sõbral niisama unetus. Mis ikka, hommikusöök ning panime pimedas ajama. Loksal võtsime kohvi ja paar saiakest enne suvilasse minekut. Torm oli siin suure kuuse maha murdnud, isegi vedas, sest kukkus kolme kase vahele ja jäi pidama enne kui oleks murutraktori lömastanud. Lennutasime veidi drooni, millest eelmises postituses juttu ja suundusime siis mere äärde. Seal tuul veidi raugenud, kuid lained endiselt kõrged. Üle Eru lahe Käsmu poolsaare ranna lähedal oli näha rannavalve laeva, kasutasin mobla zoomi pildi saamiseks. Huvi pärast sõitsime ka Pärispeale, sealne rand avamere lainete meelevallas. Poolsaare tipus vägev lainetemöll.

Kuidagi harjumatu, et päike terve päev nii madalal, juba enne kahte hakkas metsa vahele peitma. Tagasiteel loojang kolme ajal, vahepeal paistis madal päike nii eredalt silma et teed raske näha, oota või loojang ära. Viru raba parklas oli üllatavalt palju autosid, rahvas vabadel päevadel loodust nautimas. Tore ja asjalikult veedetud päev, samas nii väsitav. Pea uimane, uni tikkus silmi, koju jõudes viskasin sirakile ja jäin pooleks tunniks magama - ikka see neetud ajavahe.