🐺Postitan nüüd veidi sõjateemadel, hajutamaks kahtlusi mu pehmekeseks ja rahulikuks muutumisest. Mulle ei mahu absoluutselt pähe mis mõte on ükskõik milistel USA julgeoleku garantiidel Ukrainale seni kuni Trumpi valitsus Valges Majas. Pole ju absoluutselt vahet millistele paberitele Trump alla kirjutab või mida lubab, niikuinii ei saa seda ei Ukraina, NATO ega ka vene tõsiselt võtta. No ja kui keegi tõsiselt ei võta, mis mõtet aega ja närve läbirääkimiste peale raisata. Olen üsna veendunud, et praegusel momendil ei tuleks USA ka NATO liikmetele appi kui vene ründaks. Päästab veel asjaolu, et vene Ukrainaga nii hõivatud, et lihtsalt pole jõudu ega vahendeid miskit tõsist lähemal ajal ette võtta. Seega on Ukraina püsimine otseselt Euroopa huvides, lükates edasi aega kui venel on võimet Euroopa riike ükshaaval nokkima hakata. Kui Euroopa ei söenda isegi vene varasid Ukrainale anda kuidas siis ette kujutada, et suudaksid ühise sõjalise rindena vene vastu seista. Kui majanduslikult on EL algul päris edukas olnud siis ei poliitiliselt ega sõjaliselt pole ta seda kunagi suutnud. Nüüd kipub ka majandus seoses metsiku bürokraatia, ise tekitatud piirangute ja aeglusega alla käima.
Kuidas toimub pikamaadroonide rünnak
Madjari lindude puhul enamus vist teavad, millest jutt. Kes ei tea siis Madjari näol tegu Ungari päritolu sõjamehega, kes on moodustanud kõige efektiivsema ja innovatiivsema droonidega sõdiva väeosa. Linnud on muidugi droonid. Droonid, eriti just õhudroonid on muutnud sõjapidamist kardinaalselt. Tänapäeval ei saa enam rünnata suurte lahingugruppidega kui vastaspool evib mingilgi määral tehnoloogilist võimekust. Droonid on selle taseme väga odavaks muutnud. Enne Ukraina sõda sai sõjaväljalt korraliku reaalajas ülevaate vaid see, kellel satelliidid või muu kaugseire võimekus, nüüd piisab mõnest suht odavast droonist. Suurtükiväe või rakettide olemasolu puhul hävitatakse suuremad väekoondised enne kui rindele jõuavad. Ehk siis inim-massi mõju oluliselt vähendatud kuid mitte elimineeritud. Lihtsamad droonid on muutunud nii odavaks, et tasub jälitada ka üksikuid sõdureid. Eelis sellel, kellel rohkem droone ja väljaõpetatud droonijuhte. Viimased on muutunud kummagi poole ühtedeks olulisemateks sihtmärkideks. Droonide juhtimine toimub mitme meeskonna poolt, kes omavahel sujuvalt juhtimist ja asukohti vahetavad vältimaks vastase suurtükiväe saagiks langemist.
🐺🐺🐺Alloleva video vaatamiseks on vajalik tugev ja terve närvikava, sest tegu otse FPV sõjadroonilt tulevate dokumentaalsete videote salvestistega. Tegu ühe viimase Madjari lindude videoga, kui huvi siis neid postitatakse iga paari kolme päeva tagant. Märklaudadeks on päris elus inimesed ehkki karistuse ära teeninud okupandid. Korraks tekkis mõte, mis tunne võib olla operaatoritel, kes droone juhivad. Ilmselt mitte palju erinev snaipritest, kes läbi sihiku vaenlast vaatavad. Kui travaelus ei suudaks paljud sõdurid loomalegi haiget teha siis sõjaolukorras seis muutub: valikuks kas sina või mina, kõhklemiseks pole aega.
Tänapäeval luuakse kõigi armeede juures kibekähku drooniüksusi, droonijuhtimisoskus muutub sama hädavajalikuks kui püssilaskmisoskus. Noortel on siin paras eelis, tänu arvutimängudele esialgsed oskused juba olemas, ehkki päriselus drooni juhtimine palju keerulisem kui virtuaalselt. Samas tuleb isegi laiatarbe droonide puhul kaasa tarkvara, millega saab enne päriselt drooniga "põllule minekut" selle lennutamist virtuaalselt harjutada. Igati soovitav, hoiab kokku nii aega, närve kui propellereid.
Sõjas on droonijuhtimise juures suureks erinevuseks asjaolu, et sõltumata soost, vanusest või kehalistest võimetest võib pea igaüks paarikuulise kursusega ekspert droonijuhiks saada, just nagu autojuhilubade saamine enamusele võimetekohane. Iseasi kas oleksite psühholoogiliselt valmis sõdureid kaevikus taga ajama. Ilmselt mitte ... seni kui esimesed pommid kodulinna kukuvad. Nagu üks tuntud snaiper ütles: "Esimene lask oli raske, järgmised lihtsalt statistika". Droonijuhi jaoks muudab erinevalt snaiprist sõjapidamise isiklikumaks ja vahetumaks asjaolu, et tihtipeale näed oma ohvri näoilmet - kas või millist mõju psüühikale avaldab saame näha alles peale sõda.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!