Lääne viimane võimalus - Presidentin näkökulma

Soome praegune president Alexander Stubb on mulle alati sümpatiseerunud, tark ja osav mees, kes suudab isegi Trumpiga suhelda ilma väärikust kaotamata. Mõne päeva eest avaldas ta ajakirjas "Foreign Affairs" sisuka ja mõtlemapaneva artikli globaalse maailmakorra tuleviku teemal:  "The West's last chance". Tõeline maiuspala igale maailmapoliitika huvilisele, soovitan originaalis lugeda, laisematele avaldan järgnevalt presidendi artikli lühikokkuvõtte:

​Lääne viimane võimalus: Uue maailmakorra loomine

​Alexander Stubb väidab oma artiklis, et külma sõja järgne liberaalne, reeglitel põhinev maailmakord on hääbumas ning maailmas on tekkinud uus korratus. Ta näeb praegust hetke pöördepunktina, mis on võrreldav 1918., 1945. või 1989. aastaga.

​Peamised ideed:

• ​Vana kord laguneb: Teise maailmasõja järel loodud koostöö, reeglite ja ühiste väärtuste süsteem on suures osas kokku varisemas sõdade, autoritaarsuse ja suurriikide konkurentsi tõttu.
• ​Mitmekeskuseline (multipolaarne) maailm: Üleminek mitmepoolselt koostöölt mitmekeskuselisele konkurentsile. Ehkki määravaks USA ja Hiina rivaliteet on mõju nihkumas piirkondlikele ja "keskmistele" võimudele (nt Brasiilia, India, Türgi, Saudi Araabia), kes ei aktsepteeri enam Lääne juhitud süsteemi. Multipolaarses maailmas on olulised hetkehuvid ja kasu mitte koostöö või pikaajalised eesmärgid.

• ​Kolm võimusfääri (Kolmnurk): Maailm jaguneb kolmeks mõjusfääriks – globaalne Lääs, globaalne Ida ja globaalne Lõuna. Stubb rõhutab, et globaalne Lõuna, kes tunneb end vanas süsteemis ignoreerituna, mängib uue maailmakorra suuna määramisel suurt rolli.

• ​Lääne ülesanne: See on Lääne viimane võimalus ehitada üles uus rahvusvaheline kord, mis kaitseks vabadust, stabiilsust ja väiksemaid riike nagu Ukraina. Kui Lääs seda ei suuda, hakkab maailmas valitsema toores jõud ja "tugevama õiguse" printsiip. Kui maailm valib koostöö asemel konkurentsi oleme teel veel suuremate konfliktide (sõdade) suunas.
  
  
• ​Vajadus muutuda: Lääs peab oma positsiooni tagamiseks omaks võtma väärtustepõhise realismi (values-based realism) ja väärika välispoliitika (dignified foreign policy). See tähendab eelkõige:
  • ​Kuulamine, mitte loengute pidamine: Lääs peab õppima kuulama teisi riike, eriti globaalset Lõunat, selle asemel et neile oma väärtusi ja valitsusvormi peale suruda.
  • ​Kaubandus, mitte abi: Keskenduda partnerlussuhete ja kaubanduse arendamisele, mitte ainult abistamisele.
  • ​Järjepidevus, mitte topeltstandardid: Tuleb näidata üles järjepidevust ja vältida topeltstandardeid, et veenda ülejäänud maailma Lääne väärtuste ja koostöö eelistesse.

  Kolm võimalikku stsenaariumi:
  
  1. Praegune korralagedus säilib viies maailma pideva konflikti olukorda. Rahvusvahelistel koostööorganisatsioonidel pole jõudu, autoriteeti, volitusi ega oskust konflikte rahumeelselt lahendada.
  
  2. Liberaalse rahvusvahelise korra alustalad murenevad kuni kogu süsteem variseb kokku.  Lokaalsete ja regionaalsete konfliktide arv kasvab ja kuna keskne kontrollimehhanism puudub. Reaalne oht mõne regionaalse konflikti ülekasvamises maailmasõjaks.
  
  3. Tekib tasakaal kolme põhiosalise Globaalse Lääne, Ida ja Lõuna vahel. Endise ainsa suurvõimu USA või tänase kahe USA ja Hiina asemel tekib kolm eelnimetatud jõukeskust. Positiivse stsenaariumi korral need tasakaalustavad üksteist ja mõistavad, et koostöö abil mitte konfliktide kaudu on esilekerkivaid probleeme kõige kergem ja kasulikum lahendada. Esmalt tuleb reformida ÜRO julgeolekunõukogu liikmete lisamisega, vetoõiguse lõpetamisega ja võimalusega tõsise rikkumise puhul riigilt hääletusõiguse võtmine või ÜRO'st väljaviskamine.
  
  Otsustavaks on eelkõige USA käitumine - kas tahab säilitada praegust maailmakorda või üritada oma huvisid kaitsta teisi arvestamata tehingutega läbi jõukeskuste nagu Trumpi administratsiooni käitumisest paistab. Sellisel juhul võib Hiina otsustada seni peidus hoitud jõudu kasutama hakata, esiteks Taiwani ja lähiümbruse väiksemate riikide kallal ning siis Siberi suunas. Globaalne Lõuna ilmselt üritab eelnevaid kahte üksteise vastu välja mängida, et selle käigus maksimaalselt kasu lõigata.
  
  ​Stubb hoiatab, et järgmised 5–10 aastat on uue maailmakorra kujunemisel kriitilise tähtsusega. Lääs peab tõestama oma võimekust dialoogiks, järjepidevuseks ja koostööks, vastasel juhul kaotab ta oma positsiooni maailmas.

Momendil ei paista tulevik just helge aga väidetavalt on kõige pimedam enne koitu.