 |
| Tahan maiust ja kohe! |
Eile kaasaga mängisime veidi Google Gemini sünkroontõlkega. Peab tunnistama, et ei läinud sugugi nii sujuvalt kui alloleval videol aga vähemalt nalja sai palju. Nimelt peab veidi harjutama ja õppima õigel ajal tõlget ja keeli sisse lülitama ja mitte ise vahepeal "vales" keeles lobisema, sest siis üritab AI mõistatada mis inglisekeelseid sõnu ma eesti keeles räägin või vastupidi. Lisaks vestlusele on võimalik kasutada ka loengu kuulamise või keeleõppe rezhiimi. No näiteks saab telekast filmi vaadata ilma subtiitriteta või hoopis võõras keeles ja AI tõlgib sulle jutu otse kõrvaklappidesse. Meil kippus kiire jutu puhul vahepeal aeglaseks jääma ja hästi tõlkimiseks eeldab suht selget kõnet. Samas esimese laiatarbe sünkroontõlke äpi kohta ikka üllatavalt hea, reisimisel igatahes suureks abiks, eriti kui keelt üldse ei oska.
 |
| Mina ka !!! |
Tahtsin proovida kas ta suudaks ka meie kassi või kutsiku juttu tõlkida, paraku ei olnud rohkem kui 70 valitava keele hulgas ei kassi ega koera keelt. Kiisu igatahes üritas minuga vestelda ja vaatas otsa ning pööritas silmi kui tema "kurrrrrr...näud" hoobilt ei mõistnud. No kuidas sa aru ei saa, et tahan maiust, ometigi näugun nii aeglaselt ja selgelt, et isegi see tohmakas kutsik mõistab. Nii kiisu kui kutsikuga tekib aeg-ajalt olukordi, kus nad ilmselgelt üritavad midagi omas keeles seletada. Tulevad juurde, vaatavad otsa ja näuguvad või mõmisevad ja haugatavad. Enamasti muidugi seotud maiuse lunimise, õue tahtmise, mängu soovi või lihtsalt tähelepanu norimisega. Vahepeal nende pingsat ja keskendunud näoilmet nähes tekib kummaline tunne nagu sooviks loomad sisukamat vestlust arendada elu mõtte või universumi kõiksuse teemadel😁
Loomadel ON mõtted ja tunded, mida saab inimese keeles kirjeldada. Kuigi inimliku poeesia asemel tuleb arvestada loomalyyrilise maailmavaatega ;) Liikide kaupa eriomasele käitumisele lisanduvad veel elukate isiklikud, peremehe/naise jälgimisel kasutusele võetud hääled ja liigutused, ja niimoodi saab loomaga koos elades päris hea mõistmiseni jõuda. Eeldusel, et looma pererahvas suvatseb oma sõpra näha kui teist elusolendit, mitte kui majapidamistarvikut, iseliikuvat eset v täiuslikku käsutäitjat. Sel juhul on teised elusolendi mõistmine vägagi piiratud. Kehtib ka meie liigikaaslaste kohta;)
ReplyDeleteNo just, loom näeb maailma looma pilgu läbi, inimesed kipuvad tihtipeale neile liiga inimeselikku käitumist, tundeid või lausa mõtlemist omistada. Samas on neil ilmselgelt oma karjaliikmetega ka niisama tore koos olla.
Deletekassi mäugumine pidavat sealjuures olema spetsiaalselt inimesega suhtlemiseks tekkinud kohastumus. metsikutel kassidel mäuguvad (miuguvad) ainult kassipojad oma emmele.
Deleteaga aaaaa filmi kõrvaklapitõlkega? siis ei kuule ju originaalhääli ja intonatsioone ja helisid ja muusikat! ma kannatan vaevu-vaevu isegi väga heal tasemel dubleeringu välja (kus muusika jms helid on ilusti sees ja laulud on riimi tõlgitud ja uuesti sisse lauldud) ja ei mõista üldse suurrahvaid, kes eelistavad dubleeritud filme supakatele.
ReplyDeletesellest saaks veel aru, et laseks masinal supakad panna, kui paremat pole võtta ja keelest aru ei saa.
Tekst koos intonatsiooni ja originaalhääletooni järelaimamisega "sosistatakse" kõrva, ehk siis muid hääli kuuled ikka. Samas ilmselt läheb huulte ja näoilme sünkroon täiega paigast. Ise eelistan pigem subtiitreid kui dubleeritud filme kui keelt ei mõista - jube imelik vaadata Jaapani filmi kus samuraid inglise keeles räägivad :D
Deletejust.
Deletevälismaa filmi vaatamisel on osa võlu just võõra keele kuulamine.
Dubleeritud filmid on enamasti üsna hirmsad, olen mitmed vaatamsed pooleli jätnud, kui äkitselt hakkab supakate asemel olema dubleering (Jupiteris oli mõni aast tagasi, välja ka ei saanud/osanud lülitada).
ReplyDeletejaa!
DeleteMulle meeldiks vahel jõulu ajal laste muinasjutufilme vaadata ja mitu korda juhtus, et tegin lahti ja sain pärast poolt minutit aru, et ei suuda.