Külma nädalavahetuse karate, emadepäev, jooksmine ja ralli.

Plikad aktsioonis, pannkoogid, smuuti, puuviljad

Emadepäeva hommikul sai mõnusalt kaasaga voodis lebotatud kui lapsed emmele pannkooke ja smuutit tegid. Oma osa lillepoti näol olin juba õhtul välja käinud. Lapsepõlvest mäletasin, et kunagi sai enda emmele just selliseid minu arust maailma kõige ilusamaid lilli kinkida kui ta suvel Pärnu saabus, kus vanavanemate juures koolivaheaega veetsin.

Kõige ilusamad lilled :)

Pannkoogid tulid üllatavalt head, värskete maasikate, virsikuviilude ja mustikatega maitsesid oivaliselt, kõrvale rüüpasin külma piima. Hiljem koeri õue lastes tuli jube külmatunne kallale. Lõpuks jõudsin järeldusele, et ilmselt vähemalt osalt põhjustatud hommikuse kuuma kofeiinikoguse tarbimata jätmisest.

Tulbid ja kirss puhkesid maja ees
emadepäevaks õide!

Selle aasta kevad on Toronto kandis kuradima külm olnud. Aiandusega pole veel julgenud eriti tegeleda, alles ähvardasid öökülmadega. Samas sobib ideaalselt sörkimise - minu uue harrastusega. Tänagi vaatasin ilmaennustust: +8C ning uduvihm on jooksuringiks paljulubav. Vaja fleece selga ja õhuke suusamüts pähe. Laupäev jäi jooks vahele, sest hommikul sai kohe karate võistlustele mindud. Otsustasin tänava nurgani lipata ja seal otsuse vastu võtta kas keerata paremale 4 kildisele või vasakule 8 kildisele ringile. Tunne oli hea, keerasin vasakule. Rahulikult sörkides tuli natukese ajaga sihuke "mõttevabalt kulgemise tunne", mida mõni kutsub uhke nimega "mindfulness". Mingi moment tekkis küsimus, kus täpselt olen. Nurgal tänavanime nähes võisin veenduda, et ikka õigel teel ehkki oma kilt oli märkamatult möödunud. Hingamine sügav ja rahulik, jalad jooksid ise, tõuse võtsin pisikeste sammudega, et hingeldama ei ajaks. Temperatuur just paras, higistasin aga palav ei hakanud. Jooksmine eraldas piisavalt energiat tasakaalustades külma vihma ja tuule mõju. Koju jõudes lõin kella 44:35 peal kinni, hiljem mõõtsin kaardilt teepikkuseks 8.45km, seega 5:15 kilomeetri peale mõnuga sörkides. Endale õlale patsutades ja tugitoolis õlut rüübates võis rahuldust tunda.

Demonstratsioon kamadega

Laste vabavõitlus

Karate turniirist niipalju, et seekord toimus täpselt sel ajal kui kirsipuud õitsesid, mis Jaapanlaste jaoks on äärmiselt oluline sündmus. Meie perest võistles vaid noorem tütar, vanem oli kohtunikuks mustade vööde vabavõitluse juures, mina pildistasin seni kuni pidin tööle minema. Noorem sai katas kolmanda koha, mis on päris hea saavutus arvestades, et viimane pool aastat oleme keskmiselt vaid korra nädalas dojos käinud. Leppisime vanema tüdrukuga sügisel jälle võistlema minemises kokku.

Jaapani kirsipuu täisõies

Võistkonna demo esinemine bodega

Reedest pühapäevani hoidsin Tshiili rallil silma peal ja ei pidanud pettuma, Ott võttis maksimumpunktid võites nii üldarvestuses kui punktikatsel. Kõige meeldivam, et nii auto kui mees tegid seda üsna veenvalt. Juba peale paari esimest katset tundus, et vaid tehniline probleem võiks võidu röövida. Seni üleüldisel juhtpositsioonil olnud Neuville tegi õige hullu avarii, masin käis 7 korda üle katuse nagu võite alloleval Youtube videol veenduda. Õnneks mehed ise jäid terveks kui mõned sinikad välja arvata. Nagu belglane ise ütles: suuresti tänu tänapäeva autode super turvalisele ehitusele.