Õige tegus emadepäev. Kaasale tõin eile lilled valmis, hommikul ootasid köögi laual. Videolingi vaheldusel kutsusime ka Eestis asuvad vanemad hommikusöögile külalisteks. Vanem tütar küpsetas pannkooke, mina tegin moosi asemel puuviljasalati värsketest maasikatest, mustikatest ja mangost.
Ausalt öeldes palju parem kui moos, sest suhkrut ei pea üldse lisama, vahukoor tõstab maitset - kokkuvõttes teeb selline hommikusöök restole pikalt silmad ette.
Palju ei julgenud pugida, sest sel ajal kui kaasa nooremaga shoppama suundus läksime vanemaga boulderdama. Ma natuke ajasin vastu kuna koroona ajast pole seinal käinud. Ei aidanud ka väide, et ronisussid väikeseks jäänud - pidavadki number väiksemad olema. Samas tekkis huvi, kas üldse veel miskit suudan, kätele pole jupp aega trenni teinud.
Ei ole fotomontaazh, vastavalt relatiivsusteooriale sõltub fenomen vaatajast😜
Ei teagi kas rõõmustada või kurvastada aga piletimüüja neiu tegi mulle penskari allahindluse. Sussid olid ikka hullult kitsad aga ega need maratonijooksuks ole mõeldud nagu tütar teatas, vahepeal võid maha võtta ja jalgu puhata. Sissejuhatuseks ronisin ühe V0, veendumaks et ikka seinal püsin ja nukkidest kinni jaksan hoida. V1'sid sai õige mitu proovitud. Sutsu raskemad aga kõik esimese korraga ronitud.
Just siis kui tahtsin V2 proovida tuli kari lapsi juhendajaga seina juurde. Mis ikka võtsin vahepeal jalatsid ära ja ootasin kuni lapsed järgmist seina avastama läksid. Esimesel katsel hooga peale minnes ronisin end mõtlematult lolli asendisse, kust ei osanud edasi saada. Teisel lasin tütrel filmida, sain peaaegu üles välja aga viimast nukki stabiilselt ei puutunud, ehkki pildilt võib petlik mulje jääda nagu oleks hakkama saanud. Tütart vaadates tundus muidugi hullult lihtne.
Sellisesse asendisse ronides potsatad peagi😏
Proovisin veel paari aga probleemiks hakkas muutuma käte väsimus. Täitsa uskumatu, ei jaksa enam eriti kätega rippuda, pean hakkama uuesti lõuatõmbamist harrastama. Ronisin veel mõned V1'd ja lõpuks üritasin üht märgistamata kollast mis seekord ei alistunud. Põhiprobleemiks mul muidugi totaalselt ununenud tehnika ja raja vaatamise kanapimedus. Võtsin ka hulga rahulikumalt, ei tahtnud saada sihukesi käevarre kõõluste venitusi ja lihaste rebendeid nagu esimesel korral.
Tütre jätsin seinale, ise vahetasin jalatsid jooksutossude vastu ja sörkisin koju. Otsetee oleks 4.5 kilti, tegin väikese kaare, et 6K täis saada. Kodus instagrammi avades hüppas nagu nöökimiseks ette blogituttava (tervitused Rents) boulderdamine - ei saa mina aru kuidas teistel see nii kergelt ja graatsiliselt käib. Lohutan end asjaoluga, et enamus minu vanuses kodanikke seina poole ei julge vaadatagi, alla hüppamisest rääkimata. On mis on, aga kuna aeg liigub halastamatu kiirusega, kavatsen võtta viimast ja igasugu hulle noorte inimeste harrastusi teha kuni vähegi jaksan.
Õhtusöögiks tegi vanem plika loomaliha steaki. Meie peres pole see kunagi kombeks olnud, tüüpiliste eestlastena oleme ikka sealiha puginud. Tütrel tuli eelmine nädal kange isu, no tee kui tahad. Temaga on sihuke värk, et teebki. Nagu tänapäeval kombeks, omades minimaalset kokandusealast kogemust (pannkoogi küpsetamise või muna praadimise näol) tegi youtube lahti ja vaatas paar videot ning teatas siis, et steaki küpsetamine on naljaasi. Läks poodi, ostis lihatükid (kallid kuram) ja hakkas peale. Mul erilist lootust õhtusööki saada polnud, salamisi närisin paar leivakääru Kalle kaaviariga õlle kõrvale aias tööd tehes.
Kuue paiku kutsus laps meid sisse, õhtusöök valmis. Mis ma oskan kosta, loomaliha steigid olid tõepoolest maitsvad ehkki sutsu liiga soolased. Liha pehme ja seest veel punane - medium rare nagu ma teada sain kui uurisin miks loom taldrikul veel tõmbleb. Ahjukartulid olid super ja tomatikurgi salat neutraliseeris edukalt liha soolasuse. Tütar väitis, et oli täpselt retsepti järgi teinud, järgmine kord lubas vähem soola panna, alati saab ju lisada kui vähe. Magustoiduks emmele ja lastele mango jäätis, mulle Lähisida tüüpi kardemoni ja safraniga maitsestatud mandlijäätis. Tuleb tunnistada, mango vastab paremini mu maitsele.
P.S. Parima ülevaate steigi küpsetamisest annab Ene postitus.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!