Halloween ja Technofair Torontos

DOOM'i arvutimängu koletis

Käisime Halloweeni kommijooksul sõprade juures nagu viimase 20 aasta jooksul iga jumala kord. Seekord lapsed enam komme lantimas ei käinud, nagu tütar mainis ostab ta parem ise just neid mis meeldib mitte ei aja suvalist tasuta saadud magusat kilode kaupa näost alla. See aga ei takistanud kogu kambal kostüüme tegemast ja tänaval jalutades demonstreerimast. Töö juures võttis plika osa kõrvitsalõikamise võistlusest, tulemuseks elukas mis isegi minu südant soojendas ja noorust meelde tuletas: Doomi arvutimängu koletis! Üritus päädis sünna ja korraliku söömingu ning kerge joominguga. Järgmine päev tukkusin tööl, et kaduma läinud uneaega tasa teha ning värske olla tütre firmasse promoüritusele minemiseks.

Halloweeni pidu 20 aastat tagasi

Selle aasta pidulised

Halloweeni kummitus

Õuduste maja ees

Mu kaasa on Nõid ...

... ja tütar samurai !!!

Neljapäeval korjasin lapse arvutiteadust õppinud sõbranna peale, tema loodab samasse firmasse tööle saada. Oli teine proovinud Google'sse ja lausa kolmanda vestluseni jõudnud aga programmeerimise katsetel mingi rumala vea teinud. Tipptunnil linna teise otsa sõitmine võttis poolteist tundi, Toronto liiklus on maailma tasemel üks hullemaid.

Firma tehnoloogiat tutvustamas.

Üldse ei saa aru kuidas valitud 20 kõrgeima elukvaliteediga linna hulka. Kartus, et tütart üles ei leia osutus põhjendamatuks, too seisis kohe sissepääsu juures tutvustades pilve kaudu graafikakaardi jagamise teenust. Erinevates kohtades esitlesid oma 50 töögruppi erinevaid tehnoloogiaid, mulle pakkusid kõige rohkem huvi mängud. Jälle sai proovida virtuaalreaalsust ja veidi mõõkadega vehkida. Liitreaalsuse stendi juures lasin end  panna samale ekraanile koos tuntud näitlejatega, justkui oleksin ise filmis osaleja. Äge oli ja kõhu sai täis, osalejatele pakuti pizzat, puuvilju, kooke, pirukaid ning igasugu mittealkohoolseid jooke.