Rikkusest, vaesusest ja valikutest

Tütar töötas mitu suve
Eesti tehnoloogiafirmades

Tegelen siin jälle teiste kodanike arvamuste jagamise ja selle kohta enda vaadete avaldamisega. Loodetavasti otseste viidete lisamine ja puhtast kopeerimisest hoidumine ei ohusta mind kohtukutsega😱 Pealegi kirjutan "suurema hea" nimel nagu enamasti kui just ei tegele üldlevinud arvamustele vastuväidete esitamise näol kombeka üldsuse õrritamisega. Jeeker kui keeruline ja segane lause sai - kinnitab, et minu mitte agendi kirjutatud😜

Igatahes oli Delfis artikkel "Tehnoloogiaettevõtja: muuseumist ja kontserdist veel tähtsam on viia lapsi külla tehnoloogiakooli – või tahame neile elu lõpuni vaesust?", millele kirjutan kahe käega alla. Võime üritada inimesi ükskõik kui kultuurilisteks kasvatada kuid lääne mõistes hästi hakkamasaamise tagab siiski korralik tehnoloogiaalane ettevalmistus, nii teoreetiline kui eriti praktiline. Robotitel võtab ilmselt rohkem aega füüsilisi oskusi nõudva töö ülevõtmine kui AI'l kontori puhtaks löömine.

Iroonilisel kombel leiab tõestust, et ajalooratas käib ringi ja jällekord lähevad hinda traditsioonilised praktilise töö oskused. Eriti kasulik kui võimalikult laiapinnalised seoses nõudmiste muutumise kardinaalsuse ja kiirusega. Millega ei taha väita, et läbi vaevarikka õppimise omandatud teoreetilised oskused hoopistükkis kasutud. Esiteks on alati hea teada põhimõtteid ja teiseks näitavad diplomid ning kraadid õppimisvõimet isegi kui konkreetset oskust pole kuhugi rakendada.

Kultuur ja igatsorti kunstid on toredad asjad ja igati lahe meelelahutus inimestele. Normaalset äraelamist tagab paljalt kunstiga tegelemine vähestele üliandekatele, enam-vähem sama mis sportlaste puhul. Isegi kui oled tipus vajavad need alad pidevat hullu pingutust pakkudes vastu suht ebakindlaid tulevikuväljavaateid. Nii spordi kui kunstiga tegelevad paljud oma lõbuks hobi korras. Tänapäeva ühiskonnas hästi hakkamasaamiseks on palju lihtsam ja kindlam tee justnimelt juba koolipõlves tehnoloogiliste oskuste omandamine. Hea tahtmise korral on tänapäeval saadav kõrgtasemel tasuta distantsõpe, mida mitmed maailma tippülikoolid pakuvad, ole ainult käpp ja kasuta. 

Pikas plaanis tagab riigi ja rahva rikkuse uue väärtuse tootmine mitte olemasoleva ringiliigutamine. Eesti võib riigi ja erakapitali toetusel Euroopa plaanis AI lisaväärtusega teenäitajaks saada, nii digitaalse kirjaoskusega elanikkond kui suht hea tehnoloogiline baas on olemas nagu Bolti tegevjuht Markus Villig kirjutab: "Eesti võiks tõusta tehisaru vallas maailma tippu, kuid bürokraatia pidurdab" Paraku riiklik bürokraatia ja regulatsioonid pidurdavad arengut, mis muidugi Euroopa üleüldiseks probleemiks. Tänapäeva tipptehnoloogiafirmades võib hulk töötajaid asuda igas maailma otsas. Tõsi, et trendiks inimeste kontorisse tagasi meelitamine, kuid tegijate suhtes ollakse nii koha kui tingimuste poolest palju paindlikumad.

Selle asemel, et tehnoloogia vankrile kaikaid kodaratesse loopida on mõttekas pigem vankrile hüpata ja hobule piitsa anda ... muidu kimavad teised mööda. Praeguse üha kiireneva AI poolt taganttõugatava arengu käigus on algse mahajäämuse tasategemine hiljem üliraske. Kui tahame jõuda Euroopa rikkamate riikide hulka on praegu selleks väga hea moment, sest mandri suurriigid tänu mitmetele rumalatele otsustele (eelkõige energeetika valdkonnas) ja meeletule kohapealsele bürokraatiale pikalt stagnatsioonis.