Mis määrab riigi staatuse

Tehisaru püramiid ehk AI süsteemi kihid

Miks tehisaru on kiirelt muutunud riikliku julgeoleku põhiküsimuseks - sest riigi mõjuvõimu määrab lähemas tulevikus positsioon AI võidujooksus.  Tehisaru kasutamine võimendab kõiki elualasid läbi teaduslike ja tehnoloogiliste läbimurrete. Momendil küll pole veel palju praktilisse kasutusse jõudnud (kui sõjandus välja jätta), kuid keegi ei taha riskida rongilt maha jäämisega. Eelmisel sajandil toimus globaalne võistlus energiakandjate ja eelkõige nafta kaubanduse ja kontrolli pärast kuna ligipääs odavale energiale määras suures osas riigi tööstusliku ja seega sõjalise võimsuse. Sel sajandil on energia endiselt äärmiselt oluline kuid põhjuseks mitte niivõrd tööstus kui AI, mis vajab hulga rohkem energiat kui momendil kättesaadav.

Selleks et tehisaru valdkonnas olla esirinnas, seda efektiivselt kasutada ja mitte sõltuda teistest tuleb kindlustada vertikaalne integreeritus ehk võime kontrollida kõiki kihte ülaltoodud illustratsioonil. Suuremal või vähemal määral on selline võimekus olemas ainult kahel riigil maailmas: Hiinal ja USA'l, Euroopa on kaugele maha jäänud ja ülejäänud riigid või riikide liidud isegi ei võistle. Supertehisaruni jõutakse ühes neist kahest, mõlemad pingutavad nii et veri ninast väljas, sest võitja võtab kõik ja määrab maailmakorra reeglid. Huvitava kõrvalepõikena peab mainima, et ka mitmed suurkorporatsioonid (eelkõige Muski xAI-SpaceX-Tesla-Xcorp-Neuralink konglomeraat) on seda mõistnud ja üritavad firmasiseselt saavutada vertikaalset integreeritust minimiseerimaks sõltuvust välisfaktoritest. Triljonifirmad pakuvad riikidele järjest tõsisemat konkurentsi.

Huvitav vaadata milline momendi seis AI eri kihtide juures. Vundamendi ehk energia, ressursside ja tootmisvõimsuste puhul eelis ilmselgelt Hiina käes. Mitmekümne aasta jooksul on tootmisvõimsused kolinud läänest Hiinasse, esialgu odava tööjõu tõttu, hiljem juba oskustööliste, mahtude, kohaliku energianappuse, keskkonna ja isegi poliitilise vastuseisu pärast. Elektrienergiat toodab Hiina rohkem kui kolm järgmist USA, EU ja India kombineeritult ning kiirelt kasvavas tempos erinevalt teistest. Ressursside poolest on seis võrdsem kuid kriitiliste muldmetallide osas on Hiina pea monopoolses seisus.

Järgmise kihi, protsessorite ja mälu disainimise ning tootmise koha pealt olukord täielikult balansist väljas. Pea 90% kõrgtehnoloogilisi protsessoreid toodetakse Taiwanis, 70-80% kiirmälu moodulitest Lõuna Koreas kahe firma Hynix ja Samsung poolt. Hollandi ASML monopol mikroskeeme tootvate masinate (EUV trükk) valmistamise juures. Kuni selline seis kestab ei saa USA lubada, et Hiina kehtestaks kontrolli Taiwani üle või Lõuna Koreas toimuks mingi tõsisem kriis. Ameeriklased üritavad jõuliselt tuua tootmist üle USA pinnale, kuid ilmselt jõuab ASI enne kohale. Eurooplasi on lihtsam "tsiviliseeritult" tollide abil kontrollida. Andmekeskusi saab hinnata hulga ja võimsuse järgi. Numbrite poolest on USA pikalt kõigist üle (pea sama palju kui ülejäänud maailmas kokku) ja isegi Euroopa nimetamisväärsel tasemel ning Hiina kaugel maas. Võimsuse alusel seis hoopis teine, USA endiselt juhib kuid Hiina, kus hulga poolest vaid kümnendik on võimsuse poolest 60% tasemel võrreldes ameeriklastega. Euroopa oma läbikukkunud energiapoliitikaga sörgib sabas.

Võimsaimad suletud või kontrollitud mudelid kõik loodud USA's, avatud mudelid see eest enamus Hiina päritolu, teised riigid või piirkkonnad ei pääse pildile. USA suudab hoida edumaad tänu võimele kontrollida kõige võimsamate protsessorite turgu ning osaliselt ka seoses firmade paksude rahakottidega, mis jaksavad maksta miljoneid tipptalentidele. 

AI rakendamine praktikas on momendil alles algusjärgus, aga just see saab määrama kes tõuseb lõppkokkuvõttes troonile. Paradoksaalselt on siin eelis autoritaarsel süsteemil ehk Hiinal, sest otsuseid on võimalik vastu võtta oluliselt kiiremini kui demokraatiates, mis eeldavad ühiskondlikku toetust ja seetõttu aeganõudvaid läbirääkimisi ning veenmist. AI arengukiiruse juures pole paraku luksust aastaid või kuid asju arutada, olulised muutused toimuvad tihtipeale päevade jooksul. Nii palju kui me tahaksimegi siis seadusandlus ja regulatsioonid ei jõua tänapäevase bürokraatliku asjaajamise juures ajaga kaasas käia. Eelnev muudab võimatuks Euroopa rolli ASI võidujooksus, takistab tõsiselt USA'd ja annab eelise Hiinale.

Tuleks arvestada ka mitmeid lisafaktoreid, mis võivad olukorda kardinaalselt muuta. Eelkõige pean silmas energiakulu ja uusi innovatiivseid tehisaru algoritme. Võttes aluseks inimaju või tegelikult ükskõik millise elusolendi närvidel põhineva "juhtimiskeskuse" on selge, et intelligentsi või juhtimise energiavajadus on tegelikult tühine. Praegune energiatarbimise olukord sarnaneb arvutite alusaegadega kui mitmeid tubasid täitvad lampidel põhinevad raalid suutsid vaid rudimentaarseid ülesandeid lahendada - praeguseks on miljoneid kordi võimsamad protsessorid tavakodaniku moblas. Tehisaru areng toimub suurel määral toore jõu meetodil järjest kasvava arvutusvõimsuse läbi. Põhimõtteliselt uued algoritmid, mille loomiseks kasutatakse praeguseid mudeleid, on ilmselt see mis viib järgmise kvalitatiivse hüppeni.

Alahinnata ei tohi poliitikuid ja ühiskondlikku arvamust. Nagu Euroopa ja Ameerika näitel selge, võib ignoreerimine valusalt kätte maksta. Lääne AI firmadel viimane aeg korralik PR kampania käima tõmmata ja valijad ümber veenda tehisaru kasulikkuses enne kui Sandersi taolised tüübid liiga palju takistusi jõuavad ette veeretada. Hiina muidugi hõõrub käsi ja irvitab pihku vaadates kuidas lääs iseennast käsist jalust siduda üritab. Annaks jumal, et demokraadid USA's ei langeks populismi küüsi asudes AI vastaste leeri. Super tehisaru tuleb niikuinii, ainus küsimus kas see saab läbi eeltreeningu põhinema Hiina või Lääne väärtustel.

Nagu öeldakse: inimkonna põhiprobleemiks on kiviaja tasemel emotsioonid, keskaegsed institutsioonid ja ulmeline tehnoloogia.

Kes viitsib vaadata siis allolevas videolõigus väga asjalik kokkuvõte autorilt ja AI ettevõtjalt Nina Schickilt: