Monday, May 17, 2010

Silver Creek

Kiki klindipraos
Lapsed mäekolli koopas -->

Pühapäeval sai jälle kord pere ja noorema lapse sõbrannaga kohalikus looduses matkal käidud. Seekord valisime Bruce Traili
pealt suhteliselt Toronto lähedase "Silver Creeki" nimelise rajajupi. 40 minutit kiiret sõitu ja olimegi kohal. Rada kulges mööda küllaltki erodeerunud klindi äärt, mis päris tiheda vana metsaga kaetud.

Koopasuu
Metsavaim -->

Esialgu kimbutasid veidi putukad aga meeldiva üllatusena kadusid nad peagi ära. Kohe alguses oli raja ääres hulgaliselt sügavaid pragusid ja koopaid, mida lastega uurimas käisime. Pidime koeral silma peal hoidma, et see kuhugi sisse ei kukuks, kust teda enam kätte ei saa. Pilte sai hulgaliselt tehtud, seekord õige mitmed pikad ja kitsad. Ise pean põnevaimaks puhkama jäänud metsavaimu, kes selili metsavahel lesides suu lahti norskab.


Vasakult paremale:
1. Trillium & Canadian
2. Koko jäljed peale mudas müttamist
3. Metsiku viinamarja väädid
4. Ka oksast kasvab puu
5. Harmooniline abielu


Jalutasime seni kui jõudsime järveäärsele kruusateele, kust edasi rada enam nii huvitav polnud. Tagasiteel panime käigupealt nahka võileivad rüübates veekotiga kaasasolevat vett peale. Kuna kohati oli ojakesi ja märjemaid kohti siis koer sai mudaseks nagu tont, küll oli hea, et enne olime ta karvkatet vähendanud.
Kalda äärel jäid silma aeglaselt tiirutavad haukad või kotkad, paar korda lendasid nad väga lähedalt meist üle aga ei jõudnud küllalt kiiresti fotokaga jaole, muidu oleks vägevaid pilte saanud.

Tagasiteel tegin üksi kiirelt veel ühe lühikese veidi üle kilomeetrise ekstra tiiru, teised enam ei viitsinud kaasa tulla. Paraku polnud selle raja ääres midagi erilist, mida me enne polnud näinud. Kokkuvõttes kulus koos autosõiduga kõigest viis tundi. Kodus viskasime kaks pizzat ahju, mis kiirelt nahka pandi. Jäi veel aega et tolmuimeja juhe, minu rattakumm ja pisema lapse ratta pedaalid parandada. Päev sai lõpetatud mõnusa lõdvestusega libistades paar purki tšehhi õlut päikese käes lesides ja raamatut lugedes. Homme ootab ees tööpäev:( :)

5 comments:

  1. Palju õnne tööelmineku puhul! :)
    Ja teie pere matkad (või siis matkakirjedused) ajavad mulle alati matkalemineku-tahtmise peale.

    ReplyDelete
  2. Tänud, aga esimese päeva põhjal paistab see töökoht natsa kummaline. Juba hakkasin kahtlustama, et kusagilt astub välja peidukaameramees ja ütleb, et kogu see värk on lihtsalt üks suur nali:)

    Eks meile kõigile meeldib looduses hulkuda ja siinmaal on selleks päris palju kenasid kohti, oleks patt kasutamata jätta.

    ReplyDelete
  3. Miks Sa esimese tööpäeva loo maha võtsid? Oli päris naljakas ja masendav
    Aga teie matk oleks justnagu Šotimaal olnud!

    ReplyDelete
  4. Noh sellest kirjutan oma kolmanda päeva loos.
    Ma ei tea mis sorti kaljud on Šotimaal aga need siin on paekivist ja tegelikult geoloogiliselt väga sarnased Eesti paeklindiga. Põhjapool on graniit nagu Soomes, noh kunagi olidki need alad ju lähestiku enne kui Atlandi ookean vahele tuli.

    ReplyDelete
  5. Šotimaal on palju erinevaid kivimeid, aga ühed ilusaimad kaljud on moodustunud Lewis gneissist, mis on 3 miljardit aastat vana!

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!