Esimene Nädal

Pidasin ikka vastu esimese nädala uuel kohal:) Viimasel kahel päeval sain veel paari apsuga hakkama, aga anti armulikult andeks - no mis sa ikka lolliga teed.

Neljapäeval avastasin parkimisplatsil, et olin suure hommikuse rabistamisega "terasninadega" kingad maha jätnud ja hoopis lapse toidukoti kaasa haaranud, aga tagasi koju polnud mõtet sõita. Sandalette paraku varjata ei õnnestunud ja nii kandsin ülemusele Šveikilikult lollaka naeratuse saatel kõik ausalt ette. Olles aga tuttav sellistes situatsioonides soovitava käitumismalliga pakkusin kohe välja võimaliku lahenduse: "Kuna ma tehnikaosakonnas nii ei või olla siis kasutaksin hea meelega seda aega tehnoloogiaga teoreetiliseks tutvumiseks ja uuriks masina hooldusjuhendit".

Ülemus oli ilmselgelt rahul sellega, et ei pidanud ise asuma probleemi lahendamise kallale ja võttis sahtlist tollipaksuse "Sorteerimismasinate põhikursuse" ning lisas sinna armulikult juurde hinnanguliselt saja suures formaadis lehe jagu elektrilisi ja pneumaatilisi skeeme. Sõnadega "Mine leia mõnus koht kohvikus ja uuri veidi seda kursust" saadeti mind koos kaenlatäie paberitega minema. Leidsingi mõnusa nurgakese kohvikus ja asusin ennast tehnilisest kirjandusest läbi närima. Esialgu kulus aega, et kõik endale loogilisse järjekorda saada aga siis hakkas minema. Pinksi ja piljardimängijad käisid minust küll kaarega mööda, sellist frukti kes tööasju kohvikusse võtaks nägid ilmselt esimest korda:)

Lõunaks oli peale õige mitut tassi kohvi masina üldine tööpõhimõte enam-vähem selge ja sain asuda eri moodulite üksikasjalikuma uurimise kallale. Päeva lõpuks kippus aju susisema aga olin jõudnud poole peale ja enamasti asjast ka aru saanud. Materjale tagasi viies küsis ülemus kuidas läks ja tegi minu vastuse peale õige suured silmad. Raputas siis pead ja mainis, et see kursus on koos praktilise harjutamisega ette nähtud nelja aasta peale. Kurat, no ikka ei õpi, olin vist jälle liiga usin. Aga igatahes nüüd saan aru millest töökaaslased räägivad.

Järgmisel päeval olin koos ühega neist masina hoolduse juures abiks ja jutu käigus selgus, et tavaline asjade käik on hoopis imelik. Nimelt lastakse uutel inimestel kolm-neli kuud kõige lihtsamaid asju nagu tolmuvõtmist ja mutrikeeramist teha enne kui hakatakse seletama mis kus toimub. Minu arust lausa kuritegelik ajaraiskamine, enne võiks ju vähemalt lühiajalise kursuse anda, et ikka saaks aru millega tegu. Alles siis saadetakse jupi kaupa kursustele, mõni ime et nii võtab neli aastat aega materjali omandamine, millest normaalne inimene nädalaga suudaks jagu saada. Aga ilmselt on suur osa tehniliste jooniste lugemise oskusel, ega minagi kõike mäletanud aga paljudest asjadest saad ju loogiliselt aru.

Reedene prohmakas oli samas õige naljakas. Tööle saabudes märkasin, et üks mees oma firma kaarti miskist krediitkaardi lugeja tüüpi aparaadist läbi libistas. Oi kurat mul tekkis kahtlus ja küsisin, et kas hoonesse läbi turvauste sisenedes siis ei lähegi minu saabumine kirja. Selgus, et mitte, kaart tuleb ta tehnikaosakonnas läbi masina tõmmata. Pergel küll, olen seega ametlikult esimesed neli päeva tööluusi pidanud:) Manasin juba tuttava Šveikiliku naeratuse näole ja marssisin oma murega kontorisse kõige kõrgema ülemuse jutule. Paraku sekretärineiust kaugemale ei jõudnud aga see rahustas, et küll saab asjad joonde. Hiljem mainiti, et ongi korras ja pealinna on ette kantud, et ma olen siiski kõik selle aja tööl olnud. No eks palgapäeval näeb:)

Sõbralikud kolleegid näitasid kuidas ennast sisse moldida ja lisasid, et ka lõunaajal on vaja end sisse-välja kirjutada, ehkki tegu olevat rohkem formaalsusega. Lõuna ajal kogusin jälle veidi infot ja sain teada, et sellele töökohale, mille sain oli tegelikult veel rohkem kandideerijaid kui enne arvasin. Nimelt olevat aasta algusest pea iga nädal soovijatel lastud teste kirjutada aga kokkuvõttes olid firmasiseselt vaid kaks inimest testist edukalt läbi saanud. See oligi põhjuseks, miks üldse võeti inimesi väljastpoolt tööle.

Täna, ehk viiendal päeval, sain kätte niinimetatud "Teretulemast pakendi" mis oleks pidanud mind esimeseks tööpäevaks ette valmistama. Sisaldas see suuremas osas tüüpilist tuutu-luutut aga kübeke ka asjalikku infi. Positiivne, et puhkust saab soovi korral juurde võtta ja igasugu soodustusi jagatakse kamaluga kuni poole hinnaga mäesuusapiletiteni välja. Negatiivse külje pealt seda, et kui kõik muud kindlustused ja plaanid hakkavad kohe pihta siis hambaarsti värk - just see ainus, mida mul vaja oleks - ei kehti enne 6 kuud töötamist. No kurat küll, peab vist oma taskust selle kinni taguma, sest ega hambaarstil käimata saa ka olla.

Noh ja siis veel seda ka, et seoses "raske" esimese nädalaga anti mulle nelja päevane nädalalõpp töölesaamise šokist taastumiseks:)