Tegelikult oli torm eelmisel laupäeval, aga alles nüüd sai mahti või õieti viitsimist sellest kirjutada. Ilm oli selline vihmasevõitu, välja ei kippunud. Istusin allkorrusel arvuti taga ja kuulsin isegi sinna kuidas tuul ulus ja ventilatsiooniavade katteid logistas. Lõuna paiku kostis miskit raginat väljas ja kui aknast uurisin avastasin maja eest suure käsivarrejämeduse ja nelja meetri pikkuse oksa, mis oli napilt naabri autost mööda kukkunud.
Astusime plikadega õue, et olukorda lähemalt uurida aga jääkülm tuulehoog oleks peaaegu ukse käest kiskunud. Temperatuur oli langenud veidi ajaga +15-lt nulli ligi. Joped selga saanud ja uuesti välja läinud hüüatas pisem plika äkki: "Issi vaata" ja osutas üle tänava. Seal oli päris pirakas vahtra tüvejupp keset sõiduteed maha tulnud. Tuul aga räsis nii tugevasti puid, et pisemaid oksi kukkus iga natukese aja tagant, ohutuse mõttes kamandasin lapsed tuppa tagasi.
Alles järgmisel päeval vedasin majaesise oksa tahaaeda olles selle enne paariks jupiks saaginud. Selline tasuta küttepuu kulub meie välikaminas hädasti ära. Ja kui läksime pärast lastega tänaval vedelevat suurt puud uurima astus üks naaber ligi ning tegi nalja, et võid selle endale võtta kui tahad. Hei, hea mõte, siin on mul aasta kaminapuude varu. Tõin käsisae ja poole tunniga oli puu jõukohasteks juppideks saetud ning sobivad oksad aeda lohistatud.
Tüve poolitamise ajal sõitis ligi üks mees oma puuoksi täis järelkäruga ja küsis kas võtan kõik endale. Tema äri seisneski selles, et tormi poolt murtud suuremad oksad kokku korjata, ära lõhkuda ja siis küttepuudena maha müüa. Pidin teda kurvastama, et minust jäävad maha vaid lehed ja näpujämedused oksad. Esmaspäeva hommikul uudistas seda hunnikut mõningase üllatusega metsaveomasina ja harvesteriga varustatud linna poolt kohalesaadetud koristusbrigaad:)
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!