Keda tasub karta

Suudlev või mõrtsuk putukas

Vahel tuleb tahtmine jagada tarkuseterasid, mille peale netis surfates juhtun. Eile jäi ette artikkel infoga inimesele kõige ohtlikumateks osutuvate elukate kohta. Kolmekümne enim ohvreid nõudva looma hulgas on nii mõnedki, kelle peale tavakodanik ei tule, sest tegu pole koletistega, kes maha murravad ja nahka panevad. Ma kõiki 30't ei viitsi välja tuua, valikuliselt tutvustan põnevamaid tuntuid ja tundmatuid:

Alligaatorid esinevad nõrgalt tappes keskeltläbi 3 inimest aastas olles sellega alles 29'l kohal. Nende sugulased krokodillid hulga kardetavamad tegelased 1000 ohvriga aastas saavutades märkimisväärse kümnenda koha. Suure erinevuse põhjuseks pole mitte niivõrd roomajate suurus või verejanulisus kuivõrd geograafiline paiknemine. Aafrikas leidub veel piisavalt piirkondi, kus inimesed ja krokodillid suht lähestikku elavad, paljakäsi pole inimesel vees kroksi vastu võimalust.

Eesti inimestele tuttavate metsloomade hulgas folkloori tõttu hirmuäratavat kuulsust omavad hundid tapavad aastas vaid mõne inimese. Lühikese ajaga on neile saanud selgeks, et inimene pole mitte saakloom vaid surmaohu allikas. Karud, keda pigem heatahtlike vähe rumalate mõmmikutena kujutatakse, murravad umbkaudu kuus inimest aastas, kusjuures kõik karuliigid kokku alates grislist ja lõpetades pandaga. Ilmselgelt tegu loomadega, keda pole põhjust karta ehkki mõistlik nende vastu aupaklikkust üles näidata, eriti kui pojad või toit läheduses.

Haikalade statistika on ilmselt eredaim näide täielikult tasakaalust väljas olevast olukorrast ja eelarvamustest. Haikalad tapavad aastas kümmekond inimest samas kui inimesed tapavad 100 000 000 haid. Ei, ma ei eksinud nullidega - SADA MILJONIT. Enamus neist haiuime supi saamiseks (ainult uimed lõigatakse maha, elus kala visatakse tagasi vette surema) või kalavõrku püütuna mittesihtotstarbelise saagina. Veeelukatest on pigem põhjust karta millimallikaid (meduuse), kes põhjustavad ligikaudu 60 inimese surma.

Koduloomadest tapavad lehmad ja hobused kumbki umbes 20 ameeriklast aastas, maailma peale laiendades eeldaks üle saja ohvri. Pühvlid ja hirved/põdrad notivad 200 inimese ringis, enamasti ohvriteks jahimehed.

Lõvid tiigrid kumbki saadavad manalasse sadakond inimest aastas kusjuures osa ohvritest panevad nahka. Veidi ootamatu, et leopardid on efektiivsemad kui nende eelmainitud sugulased, mahamurtud inimeste arv ulatuvat sadadesse. Elevandid ja jõehobud on kõige ohtlikumad suured imetajad. Mõlemad tapavad umbkaudu 500 inimest aastas.

Loomariigi kõige ohtlikumaks esindajaks on meie kõige suurem sõber koer. Iga aasta purevad kutsad surnuks 25000 – 35000 inimest. See statistika võib ehmatada, siiski ei maksa hakata kahtlevalt oma taksi piidlema hirmus, et too tuleb öösel kõri läbi närima. Suure numbri põhjuseks on eelkõige marutaud aga ka koerte arvukus, tihe läbikäimine inimestega ja inimestepoolne kasvatus.

Parasiitidest on ohtlikud paelussid 700, ringworm ussid 4500 ja schistosome ussid tuhandete surmajuhtumite põhjustajatena.

Putukad võivad samuti endast märgatavat ohtu kujutada. Ämblike ja sipelgate aastane ohvrite arv ulatub kümnetesse, mesilased ja herilased tapavad paarsada üle maailma. Skorpioni ohvrite arv ulatub üle 3000, tsetsekärbse hammustuste surmad üle 5000, mõrtsukputukas tapab ladina ameerikas chaga parasiidi levitamisega üle 12000 inimese.

Auväärsel kolmandal kohal on igat sorti mürkmaod, kelle ohvriks langeb aastas 50000 kuni 200000 inimest. Pikalt kõige ohtlikum putukas on sääsk põhjustades erinevate haiguste levitamisega iga aasta pea miljoni inimese surma.

Kindla esikoha saab siiski iseäranis tapahimuline liik ladinakeelse nimetusega „Homo Sapiens“. Üle 400 000 inimese mõrvatakse iga aasta. Sõdade põhjustatud surmade hulk kõigub kõvasti ulatudes viimasel ajal 150000 kanti. Liiklusõnnetuste ohvreid on üle maailma iga aasta üle miljoni, ... Ilmselgelt oleme me ise endale kõige ohtlikumad.